Sinilille sina peegeldub kulupruunidelt metsaalustelt. Tusane tormituul keerutab mu tuulikut, õhk on lausa jäine. Kirjute kõhualustega linnukesed otsivad maapõuest, mis varahommikul alles jäiselt härmatanud, toidunatukest, mõni vihmauss ehk keerutab end mullamulgust välja või mõni varajane putukas. Sillade tüütu tung hoovi, metsa alla, aina venib ja venib. Ainult valged krookused küsivad imestunult, kuhu kevad küll jääb?
Pere toidulauale sööke nuputades, igatsed vahest ka midagi muud , kui koorest pastat, ahjukana ja kartulit. Nii sai ühel päeval tatrast midagi muud nuputatud, peale pudru. Passeerisin siis pannil hakkliha rohke sibula ja riivitud porgandimassiga. Tatra keetsin tavapäraselt. Poti põhja õlinatukene, kuivad taratangud sinna sisse ja peale pisukest liigutamist, kuum vesi peale, sutsakas soola ja madalale kuumusele hauduma. Nii kaua kui tatar valmib, praeb kõrvalplaadil pannil hakklihasegu. Kui pudru valmis, segasin kõik kokku. Kastmeks tegin ikka nii nagu mu ühe vanaema pool Laitses kunagi kartulipudrule kastmesilma tehti. Sulatad potis võid ja segad kiirelt hapukoore madalal kuumusel sisse, soola ka ja tatrapajaroale päikeseks keskele. Ja maitseb hästi, kuigi jah paljud ei kannata tatrakeedu lõhnagi köögis. Aga maitses vahelduseks väga hea.
Teine roog, mida kah igapäev ei tee, on maks. Hoidsin ikka poes koguaeg just kanamaksal silma peal. Ei maksa ta palju ja maitseb mahedamalt, kui veise või seamaks. Kuigi minul pole nagu vahet, mulle maitseb maks nii või naa. Aga maksale lisandeid otsides, leidsin ühest vanast Pereköögist retsepti, mida olin ka enne tegelikult teinud. Kannab nime ta seeneraguu kanamaksaga, aga kuna mul seeni oli vähem, ca 200 g, siis nimetaksin ta hoopiski kanamaksaraguuks.
200g šampinjone, 1 suur sibul, 2 porgandit, 500g kanamaksa, 2dl kohvikoort, 2 spl portveini, maitseaineid
Praadisin pannil porgandi peenikesed ribad, sibula ja seened, lisasin tükeldatud kanamaksa, maitseained, portveini (külapoest leitud Hispaania Campo Bello sobis selleks hästi) ja kohvikoore ja lasin madalal kuumusel haududa. Kuna eelmisest päevast oli külma kartulit, siis kuuma kartulit ei teinudki, küll aga mahlase salati värskest kapsast, kollasest paprikast, tomatist, värskest kurgist ja rohelise sibula tupsudest, majoneesi-hapukooreseguga. Kanamaks jäi hõrk ja hea, roal pole ehk kõige kenam välimus, aga maksasõbrale mõnus maius igal juhul.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar