Kuna mul jäi pool pakki šampinjone järele ja karbi peal oli väike retseptivihik, mis ärgitas seenesuppe tegema. Tükk aega uurisin, et mis ja kuidas ja kas ikka seenesupi järele isutab. Ja oli seal siis üks kreemine püreesupp, hapukas hapukurkide ja erinevate juurviljadega seenesupp. Aga mina valisin, kuna jätkuvalt põen odrakruubi hullust, niisuguse tummise supi, mis hästi aitab tõredale talvele vastu minna ja ka kollitavate haigustega võidelda.
Kuna ma viimasel ajal väga puljongikuubiku kasutamist ei harrasta ja searaguu konte oli kapis, siis otsustasin ikka lihava leeme ise keeta. Passeerisin kuumas õlis ühe sibula ja paar porgandit, enne panin pool klaasi kruupe vette likku, maitsestasin piprasegu, pitsamaitseaine ja loorberi lehega. Lõpuks lasin kõigel koos vaikselt podiseda, kuni kruubihelmed hakkasid puljongi pinnal hõljuma, tükeldasin ka ühe kopsaka kartuli. Tilli ja peterselli unustasin. Maitses siiralt seenene ja searaguult lahti keenud liha kruubiga mestis tõhusalt toitev.:)
2 kommentaari:
MA TAHAN SEDA SUPPI! Miski ei tundu praegu ahvatlevam! See üks kõige selgem seenekujutis just kutsub.
Tore, et ajasin isu peale!:)
Postita kommentaar