Rutiinsed road

Süüa peab ju tegema igapäev. Kas käib millegi järele konkreetne isu või võtad rutiinselt külmikust kokku varutud toiduaineid. Natuke pead arvestama ka sööjatega. Pelmeenid on ikka lihtne kaup, keedad või praed ja sööd lihtsalt hapukoore ja mõne hea toorsalatiga. Supp valmib samuti kiirelt, sibulat, porgandit ja kartulit ka juurde ja kerge kuum kõhutäis ongi valmis. Rohkem mässamist oleks vist pelmeenivormi või pelmeenipizzaga. Võtan ikka hoogu koguaeg, et ükskord pizza hakkama panna, ilmselt seal poleks midagi keerulist. Olen lugenud niisugust retsepti, kus pelmeenid tuleb vormipõhja suruda ja meelepärast katet, paprikat, toimatit, sibulat ja juustu peale. Seekord sai supp siis kana pelmeenidest, soovitan soojalt, tallegi pakike, soodne ja maitsev.

Üsna sageli teen ikkagi kana, olgu siis terve kana ahju või koivad. Küpsevad peaaegu ise ahjus valmis, veidi peab muidugi kastma. Enamasti panen kuuma vee maitsestatud kanale, porgandit, sibulat ja küüslauku ka rohkelt. Puljong jääb väga toitev ja maitsev, tavaliselt siis kooreollust ei lisagi. Kui tahtmis pannil teha, siis teen mõnusalt kooreseks, lisades ka vahel seeni või muid juurikaid. Täna teen kanatiibade ja kintsudega risotot. Valmib pannil kiirelt, lisan ühe külmutatud juurviljasegu ka õlis passeritud kanale ja riisile, rohkelt vedelikku, vajadusel puljongikuubik ja kuumus maha, kuni vedelik on kõik kadunud. Tavaliselt ei tule seda rooga üldse segada, vaid vaikselt lasta kaane all mõnusalt podiseda. Murulaugust rikast külma kastet ka kõvrale, kui viitsiks nurmenukku, võilille ja naati ka lisada, karulaugugi leian vist aiast üles.

Praegu kena aeg, piibelõhnad kasvatavad oma imevalgeid lõhnavaid kellukaid ja meelespea õrn sina kerkib murust võilillekollase kaissu. Kirsi helevalged krapsakad õied ja lõpuks on ka mandlipuu vaarikaroosad õied avanemas, peab fotokaga hetke minema jäädvustama.