Kui sellesse kohevasse valgesse lumevahtu öö ja päeva vahetuse tõttu vahepeal üldse ei jõua või mõne tervisehäda tõttu ja kui pühadesalatid jätkuvalt seisavad kile all külmikus ja süldil pole maitse tõttu küll veel häda midagi, aga ikkagi...nõuab keha ja meel head puljongit. Ja silm loeb kapsasupidieedi retsepte, siis... peale pisukest mõtlemist ja linnapool poeskäiku...Sai varutud kanakaelu, searaguud, porgandit, värsket kapsast, seeni, hapukapsast... Sest tehes küll pühade ajal viilides poe praekapsast mugavalt soojaks, siis õige himu hapukapsasupi järele on minus idanema hakanud. Aga seniks, kui see mõte teoks saab, igatses mu väsinud ihu ja hing ikka kanapuljongi järele. Ja kuna poes olid pühade järgselt ka selveri lettidel valitsemas hõre vaatepilt, siis õngitsesin hoopiski sügavkülmast välja paki kanakelasid.
'Ja hästi tegin. Panin keema paki kanakaelasid, 3-4 searaguu konti, riisusin vahu ja maitsestasin loorberi, piprasegu ja soolaga ja jätsin vaikselt podisema. Samal ajal tükeldasin mitu head pikka porgandit, suure, suure puraka sibula, panin pannil õliga huugama ja kuumutasin hakitud oranžikirjud viljad läbi. Vahepeal uudistasin telekast vapraid ja uurisin arvutist orkuti uusaastasoove. Siis arvasin, et aeg kapsaga tegeleda. Nojah, värske kapsapea osutus nii kõvaks, et proovisin üht nuga ja teist. Ja mees oli kohe kibekäsi hakkamas, nuge välja vahetamas, teleka reklaamist noateritaja ostmist soovitamast jne. Eks kesvamärjukesel kah oma mõju. Tegin siis käe tugevaks, nagu eesti naisele omane, kuigi mul seda tegelikult pole ja ribastasin oma kapsakese ikke ära. Kuna lisasin ka hiljem oma aia värskeid sügavkülmutatud herneterasid, mis lõhnasid nagu pähklid ja ka kartuliviile, siis kapsaga ma väga ei liialdanud. Lasin neil vaikselt kõigil edasi podiseda. Kiikasin facebooki, imetlesin Krista kauneid talvevaateid ja kinnitasin meie uue koka sõbrakutse ja tormasin jälle kööki tagasi. Jäi veel lisada kanaprae ülejäägid, veidi kallerdunud puljongit maitseainetega ja küüslaugu kibe ja pliidikuumus välja keerata. Ja juba hetke pärast rõõmsalt pere sööma kutsuda.
Kanakaela ja seakondi magus kooslus ja praekana vürtsine vurts + köögiviljade mahe värvikus, herne suvemeenutus ja kapsa tervislik tõmme ja küüslauguseib mustal leival...pani i-le täpi. Sain just seda, mida tahtsin. Kosutavat puljongit, põnevaid maitseid ja midagi uut. Nagu uus aastagi, mis toob uut rohkem kui unustatut vana.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar