Ühest lauda teise kulgeb kodulembelise pidutseja tee. Minu jõulu- ja uusaastaöö lauad on teile juba lahti kirjutatud. Kahju, et enamus oma kookide kumas aina siplevad ega vasta samaga. Aga pühade vahepeal sai vähemalt ühel päeval ette võetud korraliku pastaroa tegu. Mees läks oma firma jõulupeole ja mina lõpetasin ka lõunast töö, et võisin kõik töö-emotsioonid seljataha jätta. Ja poeg tahtis ju ometi peale süldigi midagi ampsata. Ja enamasti see isaga kodus olemine mingi ampsamise või käest ära läinud verivorsti ahju panekuga lõpebki.
Nii sai tehtud pastat, täiesti tavalist. Tex mex kanapraest sai kanatükke näpatud, sibulat ja seeni pannile, suvaline kapist leitud pasta kees omasoodu, kokku segades lisasin seenemaitselist toorjuustu, samuti kohvikoore kohevust, maitsestasin ja valmis ta oligi. Söö või lolliks ja juba oligi unustatud see lõputu pühade pugimine.Ehk sutsaka eesti juustu tõmbasin noakaarega ka pannile ja kaan kuumutas mõnusalt suussulavaks.Ei hakka siinkohal seletama, et juba teise roa pühade ajal "peaaegu" pidin ära rikkuma mehe toodud väljamaa küüslauguga. Siit muidugi õppetund. Kui vana-aastaõhtul poeg oma singirulle hakkas tegema, tõi mees kohalikust poest uued küüslaugud...
Pildil siis mu armsa tütre kingitus, pärit keraamik Helina Tilga käe alt. Tal juba ei tule lepatriinudest, kiisudest, maasikatest, leevikestest, nurmenukkudest, rukkililledest vms iial puudust...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar