Talveõhk on just niisugune, et naksab ja naksub ühe hetkega, õhetama löövad põsed hakkavad kiirelt külmaga pakitsema ja talla all kriuksub karge lumekooslus muudab meloodiaid sekunditega. Ja libe on ka veel. Aga põhiline armuvalu on silmades. Autoaknast mööduvad kuuskede lumemütsikuhilas tipitud read, nagu piltpostkaardil. Oi, kuis neid saab praegu klõpsida. Ja harali sügisraagus võsast härmakooritise valkjas rüpes saab veel kaunimad kaadrid. Ja kurvad linnumajad, mille ümber puuduvad lindude jäljetripsud lumekooriku kõval kaanel. Päike, alati juba kohal, kui olen suutnud end äratada, kollavärvi kuldseid virvarre nastoiliselt saatmas läbi helbevalgete võrade rägastiku. Ja karvased sõbrad, ükshaaval käppasid üles tõstes, külmanaksudega harjumas, kuid ikka sooja ahju ligi nõudmas või veelgi parem otse sülle nurruma nii öösel kui päeval.
Käre jätkuv külm soosib koduseid ahjuroogasid, juurviljadest rikkaid ja vürtsiseid, et tervist turgutada. Kohati ongi mu elus valla pääsenud täiskäik selles sümfoonias. Tulemused ka ehk tulevad, kui positiivne pärl jäädavalt minus suudab taas särama lüüa.
Aga täna sai ahju pandud kopsakas koodikomps. Maitsestatud piprasegu, kiluvürtsi, meresoolaga,minu väsimatute sõpradega maitseainekorvist. Puhastasin hulga kaalikaid ja porgandeid koodi kaissu, sibulat, porrulaugu siiruviirulisi rohekaid rattaid ja küüslaugu valgeid küüni hakkisin tihedalt tilluks. Kõrvale otsustasin kartuliputru keeta, saab teisel päeval mõnusalt praadida, mis on ka üks mõnus roog, kui veel poolvedel praemuna kõhutab kõrval pirpiriselt piprane. Aga see ehk homne lugu. Niikaua , kui koot küpses krõbedaks ja mahlaseks ja kartul ootas pudruks tampimist, hakkisin hulga punamahlast nõretavat keedupeeti, magushaput marineeritud kurki,pikka porrut ja silmist pisaraid ajavat sibulat, segasin majoneesi-hapukooreseguga ja salat valmis oligi. Lauale sai ka enda sissetehtud kõrvitsasalat ja eelmiste päevade kapsa-mandariinisalati segasin majoneesikastmega ka mahlasemaks, aitas õlikastmes tukkumisest küll, olidki krõmpsust pehmeks kenasti kapsad saanud. Nagu Mumm vanasti õpetas. Krõbeda koodi lõikamise au andsin mehele, tõuse ja sära, oli tahtmine hüüatada, peagi taas peab naise tehtud roogadest suu puhtaks pühkima ja üksildases autosalongis salvesti või felixi tehase kokatädide suppe või kastmeid parajaks timmima, kuni isu neist pilgeni täis ja vahelduse vajadus mõnda Prantsusmaa või Belgia poodi ajab.Praad oli vapustavalt hea, kamar krõbe, altpoolt siidjalt pehme, nagu süldi jaoks keedaks, keskelt tõsiselt taine. Mädarõika terav tups andis lihale värvikat jumet ja pehme maitsekas kartulipudru salatite kaanonis ja mmmmm..., kui äkki sai kõht täis, kui taldrik veel tulvil head ja paremat. Ei aidanud maheroosa Hispaania Campo Nuevo. Päevased massaaži mõnuvalud olid oma töö teinud, ainevahetus ahelaist vabastatud ja isud taltsutatud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar