Otsing sellest blogist

25. jaan 2010

Püha pühapäev




Eile oli siis üks niisuguseid erakordseid pühapäevi, kui jälle kogu pere kokku sai. Sest peagi olen enamasti ju kodus üksi, poeg õpib ju kaugemal koolis ja on ühikas nädala sees, tütrel oma elu nii Keilas kui Viljandis ja mees liigub juba sel nädalal taas Euroopa avarustesse tööle. Sai siis eile lauale see võrratu vürtsikilusalat, mis maitses kõigile jube hästi ja järgmisel korral tuleb kindlasti palju suurem kogus valmistada, sest õhtuks otsas see kausitäis oligi.


Aga põhiroaks oli pizza, sest kui taas pizzasid tegema hakkasin, unistas tütargi vanadest headest aegadest. Muidugi oli tegemist pizzapõhja saamisega poest, sest ei olnud ei vilma ega domina valmis pizzapõhjapulbrit meie maapoes. Õnneks ühest teisest külapoest ikka vilma pakikese leidsin. Eilse pizza peale läks:


600 g kodust hakkliha, pool purki ananassi kuubikuid, 1 pakk šampinjone, 4 tomatit, 400g juustu, 1 sibul, pizzamaitseainet.


Segasin pizzapulbrist veega taigna, mätsisin taigna ahjuplaadile, puistasin peale kolmveerandi juustu kogusest. Kui juust kõige alla panna, siis küpseb see mõnusalt läbi teiste koostiosade, edasi juba ülejäänud ettevalmistatud toiduained ja järelejäänud juust. 30 min 225 ahjus.Maitses hea, puudust tundsime vaid erinevatest kastmetest tomati ja tšilli baasil, mille varud olid märkamatult kodus otsa lõppenud.


Koogiks tegin Vilma kohupiimakooki. See niisugune kook, mis ammu läbi proovitud ja kindlapeale minek. Kes ei viitsi taigent teha, võib selle koogiga alati käe valgeks saada. Vaja läheb:


1pk vilma tordipulbrit, 800g torukohupiima (mul oli 2pk banaani- ja 1 kakaotoru), 1 pk võid, 4 muna, 5 spl suhkrut, 2spl jahu.


Vahusta kõigepealt munavalged, edasi lisa kohupiim ja suhkruga vahustatud munakollased. Koogivorm määri võiga ja raputa üle jahuga, ülejäänud jahu sega kohupiimamassi sisse. Lõika õhukesed või viilud vormi põhja ja hakka kordamööda kihiti panema tordipulbrit ja kohupiima. Viimaseks kihiks jääb tordipulber, millele ülejäänud pakk võid viilude või tükkidena panna. Tund aega 175 kraadi juures ja valmis ta ongi. Süüa jahtunult. Väga mõnusalt magus!:)

2 kommentaari:

Kiku ütles ...

Tõesti head toidud olid!

Ja imelik, et sellist kilu-kartulisalatit levinult ei tehta! See oli väga hea ja täpselt paras soolane amps.

Mustikas ütles ...

Tore, et kõik meeldis!:)

Isegi mõtlen seda, sest leidsin tegelikult ju kilusalati Sirje Rekkori Eesti köögi raamatust, kus kõik traditsiooniline pärand kaante vahel.Kuna mul pole seda üllitist praegu käepärast, siis ei saa pealkirja täpsustada. Aga see on tehtud profikokkadele ja -köökidele:)