Otsing sellest blogist

26. jaan 2012

Punapõskne peedipirukas


Kaunis jäälillemuster on akendel ja saapataldade all krudisev lumekülm on just see, mis talvele õige nime annab. Päike teeb salamisi madalaid kohaloleku kaari ja hanged on talutavalt madalad veel. Jaanuar hakkab juba läbi saama ja tundub, et blogi on tõelisele vaikuse-dieedile läinud. Päris nii see ikka ei ole. Lihtsad argitoidud ja mõni eriline pirukas ja suursugune kook on olnud tegemisel. Kanasupi katel on praegu tulel ja tugevalt oleme tšillinud terava tšillipiprakaunaga, et ikka kõik paha kehast eemal hoida. Olen vaba käega puistanud seda pastasse, püreesuppi ja ahjuvormi. Aga tänase loo peategelane on hoopiski punapõskne peet. Peet on saanud viimasel ajal kirglikes köökides uskumatult populaarseks. Tavapärased tuttavad rosoljed külmlaual ja lihavad boršisupid on küll endiselt ka minu suured lemmikud. Aga tahtmine on laiendada peedi kasutust üha julgemalt. Nii tegin keedupeediga mõnusat oasalatit ja heeringase punava täidise munadele. Aga tahtsin ka ilma lihata juurviljapirukat proovida, kus oli hea ära kasutada aastavahetuse pidudest kappi seisma jäänud poolikud oliivipurgid ja erinevad juustud. Niisugune peedipirukas sobib täiesti iseseisvaks soojaks õhtusöögiroaks, lisandiks lihtne toorsalat. Piruka tegemist ei pea pelgama, kui korra taignategu läbi tehtud on, siis saab edaspidi katsetada ju erinevate, kõikvõimalike täidistega. Ja kui pere meespere ikka nuriseb, siis on võimalik lisada ka sinki või kana, et pirukas näiliselt nende jaoks kõnetavam oleks. Mulle just nimelt meeldis peedi mahlane pehmus ja mõrkjad oliivid ja valge- ning sinihallitusjuustude pähkline maitse. Hea klaas veini või hoopiski tass kuuma kosutavat puljongit, peale krõbedat talvepäeva ja õhtu ongi suurepäraselt korda läinud.

Taigna jaoks läheb vaja:
120 g margariini, 240g jahu, paar spl külma vett, 1 muna, veidi soola

Täidis:
300g keedetud peeti, 1 sibul, 1 porgand, 2 küüslauku, õli, 60g sinihallitusjuustu, 60 g valgehallitusjuutu, 125g Mozzarella juustu, musti ja rohelisi oliive, 2 muna, 1 dl kohvikoort, soola, piprasegu, Provence ürdisegu.

Haki margariin jahu ja vähese soolaga läbi, lisa vesi ja muna ja sõtku ümmarguseks taignapalliks. Hoia külmkapis võimalusel üleöö. Tulemus jääb pisut erinev, kui kasutada taignat samal päeval või kui ta on seisnud üleöö. Taigen on paremini rullitav, kui ma sageli samal päeval tehes vajutan taigna pigem kätega ahjuvormi põhjale. Kasuta lahtikäivat koogivormi, pane vormi põhja küpsetuspaber, rulli taigen ümmarguseks kettaks ja aseta taignarulli abiga koogivormi põhjale, mätsi sõrmedega ka toetav taignaäär. Torgi põhjale kahvliga augud ja küpseta eelsoojendatud ahjus 220kraadi juures 10-15minutit. Täidise jaoks riivi peet ja porgand, haki sibul ja purusta küüslauk. Passeeri toored maitseviljad kuumal pannil väheses õlis läbi, lisa keedetud peet ja viimasena küüslauk, maitsesta julgelt. Tõsta peedi-juurviljasegu valmis pruunikale pirukapõhjale, puista peale seibideks lõigatud oliivid, riivitud sini- ja valgehallitusjuust, Mozzarella juustu pallid. Klopi lahti munad ja sega kohvikoorega, maitsesta soola ja pipraseguga, vala pirukale. Mina kasutasin ka Provence ürdisegu, mis teebki piruka mõnusalt vahemerehõnguliseks. Küpseta ahjus 180kraadi juures 35-40minutit, kuni juustukate on kuldne. Loomulikult võib juustu oluliselt rohkem panna, võimalustest olenedes ja maitse asi. Värskeks salatiks rebi lehtsalat tükkideks, lisa oliivi seibe ja kirsstomateid, maitsesta soola, piprasegu ja soovi korral sortsu hea oliivõli-veiniäädika kastmega, tibake suhkrut ka, et salati mõrkjust tasakaalustada.
Nädalalõpp on kohe algamas, kui saab veel -10kraadises mõnusas talveõhus kaunist lumist metsa nautida või suuskadele valu anda enne, kui see krõbedam karm külm kohale jõuab. Vahepeal on suure hurraa ja tulise leegiga alanud ka Draakoniaasta, kuna see on minu aasta, siis liigutab meeldivalt pisutki kõrvu. Aga see on juba teine lugu.

Peedipiruka retsept ilmus www.buduaar.ee´s.



3. jaan 2012

Uusaastaöö unistustest


Eelmisel aastavahetusel lubasin endale, et enam ma palju süüa kodus ei tee vana-aastaõhtuks ja ülepea tahaks kuskile välja minna, mõnda glamuursesse pidusse, et saaks seeliku kapist ja kontsad alla panna. Aga ei suutnud ma seda unistust täide viia. Kuna mul mees pidi juba 1.jaanuari hommikul vara taas välismaale sõitma, pani see ka meie peole piirid. Ja eks ikka sai mitu päeva köögis ette valmistatud, seekord isegi nässu mõni asi keeratud ja nüüd tuleb rohkem mõelda taas metsas jalutamisele ja lahjematele toitudele või üldse mõnele abistavale dieedile.:)

Menüüs oli mehe soovil sealiha, kuigi tavaliselt meeldib mul aastavahetusel ehk linnuliha hoopis süüa. Aga läks kordamisele jõulupraad, kus umbes 2,5 kg kaelakarbonaadi tüki määrisin kokku soola ja pipraseguga, 1 spl dijoni teralisest sinepist, 1 spl majoneesist ja 1 spl hapukoorest segasin kokku segu, millega liha kokku määrisin. Küüslaukudega pikkisin ka ja kuuma vett praele lisaks ahjuvormi, sinna mõned šalott sibulad ja küüslaugud veel lisaks. Pikalt taas ahjus, vahepeal ainult kastmise vaev. Lisandiks juurde taas keedukartul. Põhisalatiks tegin kartuli-punase oa salati, see salat on niisugune tummine ja toekas, meie perele väga maitseb. Keetsin paraja potitäie kartuleid koorega, 4 muna, hakkisin pool värsket kurki ja mõned marineeritud kurgid, 1 keskmise sibula, peotäis kirsstomateid, 300g suitsumaitselist lemmikvorsti, kolm purki punaseid ube, 1 väike purk herneid, milles olid ka porgandid sees, majoneesi, hapukoort ja maitseaineid. Jälle see kahe erineva kurgi kasutamine teeb salati maitsvaks.
Plaan oli teha juustu-paprika salatiga tortillaampse, tegin aga selle mitu päeva varem valmis, nii vettis täistera tortillake korralikult läbi ja ega toores paprika ei taha ka kaua salatisegus seista ja kuigi ma tegin selle salatiga /juust,paprika,muna, ananass/ ka singirulle ja musta leivaga suupisteid kirsstomatiga, oli see kõik kokku üks nahka läinud toit.:(
Singirulle sai tehtud ka klassikalise küüslauguse juustutäidisega ja kunagi ühele peolauale tegi mu tütar ka neid musta leiva kuubikutega ampse, et vahele siis allesjäänud juustu-küüslaugu-majoneesi täidist ja kaunistuseks poolik kirsstomat. Hästi mõnus küüslaugune amps.
Laual olid veel külmsuitsulõhe viilud punase sibulaga ja marineeritud pilvikud omas mahlas. Tore leid taas kohalikult valla jõululaadalt, ploomi moos krõpsuvate ingveri tükkidega ja jõuluõhtu lemmik, kõrvitsa-õuna vürtsmoos tšilliga. Neid mõnusaid maitsekaid moose oli hea lisada küpsele sealihale.
Karrimaitseline kiluamps rukkileivaga oli väga tahe soolane amps. Sõingi seda pirtsutamata kihiseva šampuse juurde, kuigi esmapilgul ehk ei tundu kokku sobivat. Kihiline kilusalat, mille mina valmistan alati niisugusesse madalasse klaasvormi, võib ka vaagnat või muud madalat kaussi kasutada, kuna kõiki kihte tuleb vaid üks. Kõige põhja karp puhastatud vürtsikilufileesid, sinna peale hakitud sibulad. Kaste võrdsest kogusest majoneesist ja hapukoorest, vedeldades ananassi mahlaga ja maitsestades 2 tl karriga, soola ja pipart ka veidi. 1 karp kodujuustu ja 5 keedumuna ja paar viilu rukkileiba riivitult, kastet kihtide vahele ja tõesti väga mõnus kosutav soolane suutäis vahest ehk vesisele südamele või neile, kes peale kreemist ülimagusat torti näiteks heeringat tahavad.
Alati peab laual ka mingi toit keedetud peedist olema. Seekord siis lihtne peedisalat riivitud juustu, küüslaugu ja vähese majoneesi ja peedimahlaga.
Rohelised ja mustad oliivid, kreekerid, valge hallitusjuust ja sinihallitusjuust, lihtne suupiste kihiseva šampuse juurde.

Mõnus, et lõpuks lumi maha tuli, päev on kohe valgem ja on nagu rohkem talve nägu see valge, karge ümbrus. Soovin kõikidele toidusõpradele toimekat uut aastat ja et uusaastasoovid ikka täituksid.:)