Otsing sellest blogist

29. apr 2012

Krevetisalat kartulipadjal




Blogger on siin end kõvasti tuuninud, et nüüd peab kätt harjutama, et lõplikult aru saada, mis ja kuidas.
Krevetid on ühed mu suured lemmikud. Ja kui on selja taga niisugune pikk püstijalu päev pealinnas, hambaaugus mõned imehead Juustukuninga juustutükid ja hinge all Korgi veinipoe klaasike head pinot´d. Siis kodu jaoks toidukorvi sättides rändab ostude hulka ka alati pakike krevette, näiteks soolvees. Koju jõudes saab kiiresti sellest oivalise salati. Nii kaua, kui asju lahti pakid, keevad mulisedes paar muna ja külma kartulit meie majas ikka kapis leidub. See on kohe niisugune hea enesetunde roog, mis su paremat mina paitab ja eluisu upitab. 
Taldrikule põhjaks peotäis vaba käega rebitult näiteks frillice salatit. Ja seda ei pea sugugi palju olema. Paljud toidukohad peavad klienti jäneseks, tihkelt poolkõva hiina kapsast uhatakse taldrikule liiga palju, et kuigi on häbematu rooga järele jätta, siis suudan ma alati salatikatte pealt ära maiustada ja mitte ei taha, et kõrvad kasvama hakkaksid. Salatit peab panema parasjagu. Rohelisele pesale lõikasin kaks keedetud kartulit tükkideks. Ühe muna riivisin keskele, teise muna lõikasin sektoriteks. Krevetikuhil kõige peale ja veidi punase sibula maheteravaid rattaid. Krevetid muna ja kartuliga nõuavad niisugust majoneesipõhist kastet. Kui oleks salatis ka kirsstomateid ja mõnda värvilist puuvilja võiks suristada kokku hapuka vinegrettkastme. Mul oli juba kaste kapist võtta, kuhu oli sisse peidetud kevadist rohelist umbrohtu: naati, võilillelehti, nurmenuku heledaid leheotsi ja aiamaalt murulauku. Klaasike head Gewürztraminerit ja muljed maitsete vahele valla.

20. apr 2012

Kevadine kala kodujuustusalatiga



Malbe ja populaarne Mari Pokinen laulab "Liivimaa Pastoraali" uudses variandis "Silku ja vett sõime salamahti heinateol..." Silguga kasvasid meie esivanemad. Minu ema ja isa seisavad kordamööda turu kalaputka sabas järjepidevalt. Kuid kevadisest heast kalast, kui vaid tooraine kätte saaks, ei ütleks ära ka toimekas noor perenaine. Moekad pubid pakuvad päevapakkumistes kodust praetud räime ja trendikad restoranid laovad rukkijahus praetud räimefileed serveerimiseks otse maalähedasele lõikelauale. Rahvusräim on pop. Kes puhastamist põlgavad, saavad kallima kalafilee ju poest soetada. Kuigi mida keerulist kala peade eemaldamises ja ülearuse sisikonna ära võtmises ikka peaks olema? Värske kala lõhn on lihtsalt vänge. Kui räimelaar käes siiski, mida siis nendega peale hakata? Esimene laar praetult, paneeritud lihtsas jahus ja otse pannilt ampsata, nii et kodukoka kuumakindlad näpud tulitavad, krõbe saba maitseelamuse krooniks. Aga on ju ka paneerimiseks erinevaid variante välja pakutud: punakas peedijahu, krõmpsud seesamiseemned, robustne rukkijahu, teraline hea riivitud rukkileib, itaaliahõnguline parmesan. Kasutades endise presidendikoka Indrek Kivisalu kuiva ja märja käe ehedat õpetust. Pane ühele taldrikule veidi jahu, kaussi klopi lahti muna ja kolmandale alusele riivitud kodumaine laabijuust. Vasaku käega räimekülg läbi jahu, paremaga kasta munasse ja taas vasaku kuiva käega püherda lõpuks heas juustupurus ja kuumale pannile. Lisandiks kodumaine kartul, keedetult või praetult, kuidas kellegile meeldib. Aga kuuma kala juurde koos aurava kartuliga sobib suurepäraselt hea soolakas kirev kodujuustusalat, kuhu kevadel annab pehme muna ja kurgi krõmpsu ja tomati punase vahele ära peita vitamiinirohke umbrohi. Ninakas naat, mõrkjas võilill, mahe nurmenukk, maguskibe murulauk, karedalt kõrvetav nõges, küüslaugune karulauk. Kui kasulik roheline korjatud, tasub sooja veega loputada, nõgest veidi kuumas vees kupatada. Kodujuustusalat sobib ka suurepäraselt esimese grilli kõrvale, nii liha kui kana juurde. Kes südamenädalal tervisele rohkem mõtlevad saavad salatis kasutada lahjemat hapukoort või maitsestamata jogurtit.

Kodujuustusalat: 1 tops Mumuu kodujuustu, jupp värsket kurki, 1 väike sibul, 3 kirsstomatit, 3 keedumuna, punt rohelist sibulat, peotäis kasulikku umbrohtu (naati, nurmenukku, võilille, nõgest jne.), 220g hapukoort, meresoola, piprasegu

Haki sibul ja kurk, kirsstomatid, riivi muna ja sega hapukoore ja rohke rohelisega koos kodujuustu hulka, maitsesta.

Lihtsalt valmistatud viie pipra kattega lõhe juurde tegin ka lihtsat kodujuustusalatit, ma ei tea, aga mulle see nii maitseb. Sinna salatisse sobib loomulikult ka marineeritud magusapoolne kodune kurk, samuti seened. Ja kui kala jääb üle, kui osa on vanaema retsepti järgi marineeritud, kilud välja sorteeritud ja kiluvürtsiga vürtsitatud, tasub suuremale taldrikule vaba käega laduda lihtne salat, põhjaks kodujuust, kaunistuseks kurki, tomatit, rohelist, keedumuna sektoreid, räime ribasid ja laabijuustu laaste. Aga seda sätime pildile teine kord.



16. apr 2012

Tuunikalapirukas, tuunikalasalat - tõelised trikitajad



Päike kuldas eile kevadiselt ja kollane liblikas lennutas oma kollaseid tiibu. Kollase suve ebausk. Valged krookused kasvasid silme all sentimeetreid ja kuuseokastest, oksarisust, pruunist lehekoorikust pääsenud muru muutus tund tunnilt üha rohelisemaks. Esimesed naadi kolmlehelised võrsed ja nurmenuku heleroheline lehetups üritamas taas tärgata. Karvane kõrvetav nõges. Vahepealse lumesaju eel oli ju ka kasvamiseks justkui kõik valmis. Ülaste rohelised pesad kikitavad metsa all päid ja sinililled võtavad peagi sinetava hoo. Lumikellukeste valev valge ja siniste sillade sina. Kõmmaste küla kurepaar on kohal ja kohutab oma madalate lendudega nii inimesi kui autosid. Kevad on lõplikult siin.

Kevadpühade eel korjasin vaasi mustika rohelisi vibalikke varsi, mõne nädalaga kasvatavad nad helerohelised lehekesed ja valged õiekellukad, millel õrnroosa kerge pale. Nüüd siin mõned toidupildid, kust kasvamist on hea jälgida. Teemaks aga tuunikala. Mulle on tuunikala küll tuttav ainult läbi konservi, aga asjaliku toorainega on tegemist ka nii. Saab valmistada lihtsa tuunikalakreemi võileivakatteks, lisades toorjuustu, muna ja rohelist sibulat. Kartuliga koos aga toekama salati ja värvilise köögiviljaga rikkalikult juustuse piruka.

Tuunikala-kartulisalat
5-6 keedetud kartulit, 2 keedetud porgandit, 1 tuunikala konserv õlis, peotäis kirsstomateid, 4 keedetud muna, 1 sibul või jupp porrut, rohelist sibulat, majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu

Keeda kartulid, porgandid ja munad. Tükelda kartulid ja porgandid väikesteks tükkideks, riivi muna, haki sibul või porru. Kirsstomatid on üsna tomati maitsega praegu ja sobivad tuunikalaga hästi kokku. Lõika tomatid väiksemaks. Sega kokku majoneesi-hapukoorekaste, maitsesta soola ja pipraseguga, lisa maitserohelist, sügavkülmast tilli, peterselli, haki rohkelt rohelist sibulat.

Tuunikalapirukas päikesekuivatatud tomatitega ja paprikaga

500g pärmi-lehttaigent, 1 tuunikalakonserv õlis, veerand punast paprikat, veerand oranži paprikat, pool punast sibulat, veidi päikesekuivatatud tomateid, 1 tomat, 200 g juustu

Sulata taigen pakendil ettenähtud ajaga. Valmista täidise jaoks ette köögiviljad. Haki paprikad ja punane sibul, passeeri kergelt kuumalt pannilt õlis läbi. Kurna tuunikalakonservilt õli, suru vajadusel kahvliga suuremad tuunikalatükid väiksemaks. Haki veidi päikesekuivatatud tomateid. Pirukasse võibki ainult panna päikesekuivatatud tomateid, aga ka lisada toorest tomatit, haki tomat kuubikuteks. Riivi juust. Laota pärmi-lehttaigen küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Võib teha suure piruka või ka väikseid pirukaid. Jäta taignaääred vabaks, siis kerkivad nad mõnusalt krõbedaks. Pane pirukapõhjale tuunikala, siis köögivilja-sibulasegu, päikesekuivatatud tomatite punakad tükid, toore tomati kuubikud, maitsesta veidi soola, piprasegu, kuivatatud ürtidega, kata riivitud juustuga. Küpseta 220kraadi juures eelkuumendatud ahjus 15 minutit. Pirukas kaob taldrikult nii kähku, et tahtmine on uus kevadine kergelt kalane pirukas taas ahju panna. Tuunikalas sisalduv väärtuslik oomega-3 rasvhapped ja rohkelt vitamiine ja valku peaks tagama rohelise tule, et igapäevaselt mõni argine võileivakate, lihtne salat või nädalavahetuse uhkem pirukas valmistada. Ja päike on ka ehk nüüd rohkem kohal vihma ja tuuliste ilmade kiuste.

Tuunikalapiruka retsept ilmus www.buduaar.ee´s.



12. apr 2012

Südamlik 75


Mida olen armastanud:
merevahtu, kollaseid puulehti,
tähepilgutust leebel augustiööl,
pika vihmapäeva madalat taevast,
niiskusest lõhnavat sammalt,
rohelise kupliga lampi laual,
koltunud kirjatähti vanas raamatus,
murakaid laugel rabasool,
pääsusilmi kevadisel alaniidul
hiliseid kurekelli koduteel...

/Bernhard Kangro/

JA OMA ISA! Palju, palju õnne! Oli ääretult südamlik ja tore päev. Täis rõõmu, pisaraid, ootamatusi, üllatusi, toredaid meenutusi, vanu pilte, äratundmisi. Oli mineviku mõtisklusi ja olevikus olemist ja tulevikuplaane. Tähelepanu ja jagamist, hoolimist ja austust. Tänan kõiki tulijaid! Kollast rõõmu kevadesse kõigile!!!





7. apr 2012

Kirglikult kirsi-kohupiima koogist


Valge kohev lumi on taas maas ja lumelabidad tuli taas välja otsida. Kuigi kevad oli õhevil olekuga kohal, varajased õitsejad kikitasid oma rohelisi lehti läbi kevadise mulla. Ainult erkvalged lumi- ja märtsikellukesed pääsesid. Tunnevad lumevalge külma vahel end koduselt ja kirkalt. Kui lumi juba sulas, meenus mulle, et olen unustanud blogisse ülesse panna ühe mõnusa talvise kirsi-šokolaadikoogi. Kes rohkem mu Buduaari tegemistega kursis, siis teavad, et halbade fotode üle virisejate poolt sai just selle koogi pilt suure heakskiidu, mille üle olen muidugi tänulik ja üdini rõõmus. Aga kuna nüüd lumi maha tagasi tuli ja koogiga on lumi üsna tõsiselt seotud, kirjutan veidi humoorika koogiloo lahti. Ja retsept sobib suurepäraselt ka kevadpühadeks, kuna tordikreemis on ka head kohupiimakreemi ja kirsidki sobivad peolauale suurepäraselt.

Aga aega tagasi kerides olin kesknädalasse retsepti läbi tegemise ja pildistamise planeerinud. Ja kuna Eesti pime päev paneb ka pildistajale teatud kriteeriumid, tuli üsnagi kiirustada, et päevavalguses korralik pilt teha. Aga ootamatult jäi mu kallis poeg haigeks ja kuna meil siin apteeki läheduses pole, helistasin kurvalt emale. Ja abistav ema ikka ju tormab hea ja paremaga ja kurgutablettide ja nohurohtudega varustatult bussi ja sõidab maale tütart ja tütrepoega päästma. Aga mina olin ju koogipõhja juba ahju pannud. Kuna oli talvine aeg, läksin õue lund lükkama. Ahjule oli meeldetuletuseks taimer pandud. Ja piilusin lund rookides läbi köögiakna, et kas kõik ikka toimib. Peas hakkasin paaniliselt mõtlema, et mida ma siis ootamatult appi tõttavale emale pakun ja nii ma oma koogitegemise unarusse jätsingi. Pealegi kimbutasid mind muudki mured. Kaevukaan oli jääkristallides kinni jäätunud. Aga aeg ja päevavalgus tiksus. Ja haigeks jäänud poeg ei saanud lubada endale lõpuklassis pikka puudumist, et küüslaugud, meed, sidrunid ja kuumad vaarikavartega teed läksid kõik hoolsalt mängu. Aga kook? Tema küpses ahjus omasoodu, lumelabidat käest visates, kiikasin ahju, katsusin tikuga, tundus ok, tõstsin koogi välja rutakalt jahtuma, katsin puhta köögirätikuga ja toimetasin edasi. Jalutasin emale bussile vastu ja pidasime salaplaani, kuidas kaevukaant jäisusest murda. Ja kui võitlusrikkalt juba tuppa tulime, avastasin kõigepealt, et mu küpsenud šokolaadipõhi on seest pooltoores, pealegi oli üks meie kassidest lahkelt sealt üle jalutanud. Oh seda Mikit küll! Olin ehmunud ja šokis, et pean hakkama uut kooki küpsetama. Aga vilgas Miki jõudis rohkemgi, äkki kiljatas poeg toas, kuna Miki oli ta laadima pandud telefonil juhtme läbi närinud. Mina löristasin nutta ja elukogenud ema turgutas ja utsitas, et oh teid ja teie asju. Ja tõepoolest,maal elada polegi nii lihtne ja õdus. Kostitasin siis ema uhkelt ahjuliha ja krõbedate kartulitega ja järgmisel päeval tegin varakult uue koogi. Ja kuna oli kole kiire, siis mul ootamatult lõi pähe mõte, et pildistan kooki lumehanges. Aga lumi oli külm ja kristalne ja lund pold üldse mitte vähe. Et ei saa ju koogitaldrikut lihtsalt lumehange visata. Nuputasin siis veidi ja tõin puuriidast suure puuhalu ja valisin niisuguse helge, puhta lumega koha, aga üsna majaukse lähedal ja lennutasin halu lumme. Ja kui kook oli juba kaunistatud, siis panin endale rutakalt kapuutsiga dressika vaid selga ja läksin õue pildistama. Kuna mu eluke on kõigil peopesal, kahe sõidutee vahel, siis ikka muigasin pilte tehes kapuutsi all, et mida möödasõitjad küll mõtlevad, et mida ma sealt hangest otsin. Aga lausa ootamatult üllatuslik oli siis tulemus. Tütar kiikas Buduaari otsides mu retsepti ja vaatas mu koogist mööda, pidades seda mingiks reklaamiks. Ja kõige kriitilisemadki lugejad heldisid ja kiitsid pildi õnnestumist.

Kook ise sündis nii:
Šokolaadipõhja jaoks läheb vaja: 4 muna, 2 dl suhkrut, 1 tl vaniljesuhkrut, veidi soola, 2 spl kakaod, 3 dl jahu, 200g võid, 1 tl küpsetuspulbrit.
Katteks ja koogi vahele: 1 kirsikompott, 1 Vertigo Gourmet valge šokolaadi-kirsikreem, 1 suur pakk vahukoort, 1 maasikamaitseline kohupiimapasta, 2 spl suhkrut, 1 tl vaniljesuhkrut.
Glasuuriks: 1 spl kakaod, 1 spl suhkrut, 1 spl kohvikoort, 1 spl võid

Kuumuta ahi 175 kraadini. Sulata või. Vahusta munad suhkruga, ühenda kuivained ja lisa lõpuks sulatatud või muna-jahusegule. Vala taigen küpsetuspaberiga kaetud koogivormi ja küpseta 175kraadi juures 40 minutit. Kui koogipõhi on valmis, siis keera kuumus välja, ava ahjuuks ja jahuta koogipõhja algul ahjus, hiljem tõsta koogivorm välja. Jahtunud koogipõhi lõika kaheks, immuta kirsikompoti vedelikuga ja määri vahele Vertigo Gourmet šokolaadikreemi. Kui seda sul ei ole, määri vahele näiteks Nutella kreemi ja pane kirsikopotist kirsse või sulata šokolaadi ja ikka lisa kirsse. Kreemi jaoks vahusta vahukoor suhkruga kohevaks vahuks ja sega kohupiimapastaga koos kenaks kreemiks. Maitsesta, lisa midagi meeleolukat või meelepärast, kirsilikööri, vähem või rohkem suhkrut, maitseasi. Kata kook kreemiga, pritsi ääred läbi kilekoti või koogipritsi, kaunista nõrutatud kirssidega. Valmista glasuur ja nirista glasuur veidi jahtunult koogile. Koogis on kõike, mida magusasõber armastab, pikantseid kirsse, suussulavat šokolaadi ja tummist kreemi, milles kohupiim mängib siiski peakangelast ja see sobib kevadpühade lauale või lihavõtete lauale, kuidas soovite, suurepäraselt. Vahest koogid õnnestuvad, aga vahest lähevad täiesti nässu ja kui kiirus ja ebaõnn takistavad peab alati kirglikult lähenema põhiasjale uuesti. Nii sündis siis just see kook.
Talve tõrksast kohalolekust hoolimata, kõigile toredaid kevadpühi südamesse!:)


3. apr 2012

Boheem broilerimaksale



Kui ma muidu nurisen maapoodide piiratud kaubavaliku üle, siis karbikese broilerimaksa sügavkülmast leiab ju pea alati. Paremini varustatud poodides on muidugi müügil juba ka jahutatud broilerimaksa pakid, kus suuremad kogused sees. Mida siis sellest väärt kraamist valmistada!? Head pehmet pikantset pasteeti hommikusöögiks või peolauale. Koorest hautist šampinjonide, porgandi ja sibulaga kartuli kõrvale argiõhtuks. Vitamiinirohket värvilist salatit vaba käega laotud taldrikule. Kiiresti valmivad road kõik.
Jagan siinkohal värvilise kevadet ootava salati retsepti.

Broilerimaks šampinjoni ja apelsiniga rohelisel padjal
Vaja läheb: 1 karp broilerimaksa (500g), 1 pakk salatimixi (roheline ja punane lehtsalat, rukola, põldsalat, beebispinat), 1 karp šampinjone, 1 porgand, 1 sibul, 1 küüslauk, 150 g kirsstomateid, veidi õli, soola, piprasegu, 1 apelsin, 1 mango
Salatikastmeks: 4 spl oliivõli, 2 spl punase veini äädikat, 2 spl apelsini-ananassimahla, suhkrut, soola, piprasegu

Puhasta broilerimaks kelmetest, kuumuta pannil veidi õli, prae kiirelt keskmisel kuumusel maksatükke mõlemalt poolt veidi aega. Et kanamaks jääks seest kergelt roosakas ja pehme, maitsesta soola ja pipraseguga, jäta jahtuma. Puhasta porgand ja tükelda poolikuteks ratasteks. Haki sibul ja viiluta šampinjonid. Passeeri kergelt väheses õlis kuumal pannil porgand, seened ja sibul läbi, kõige lõpuks lisa purustatud küüslauk ja maitsesta, jäta jahtuma. Koori ja puhasta puuviljad, lõika parajateks tükkideks, poolita kirsstomatid. Laota roheline kevadine salatisegu taldrikule ja jaota salatipadjale nii maksa, juurviljasegu. Kaunista punavate tomatipoolikutega ja oranžide isuäratavate apelsinilõikude ja kuldkollase mangoseibidega. Kastmeks sega kokku hea oliivõli, punase veini äädikas, mahl, maitsesta soola ja pipraseguga, tasakaalusta suhkruga. Kui teed suurema koguse, tee otse kaanega purki, mida on hea külmikus säilitada. Piserda üle salat salatikastmega ja maiusta päikselisel lõunatunnil. Rösti kõrvale head täisterasaia. Olen saanud sümpaatset tagasisidet, et meeldib nii meestele kui pere pisematele. Kena värviline tervislik taldrikutäis kaunistab ka mistahes peolauda.
Retsept ilmus www.buduaar.ee´s.




Krõbe kana kartuli-apelsini ja kartuli-oasalatiga



Kollased krookused kurvastavad paksu koheva lumekatte all. Meil siin Harjumaal üllatas lumevalge valendikuga loodus juba laupäeva hommikul. Kevadeootus oli juba nii suur, et usinalt jõudsin juba lillepeenardest ülearuse riisuda. Nüüd tuleb veidi aega tagasi tulnud talvega leppida. Vaasi toodud mustikavarred on rõõmsamaks kevadiselt roheliseks lohutuseks. Mustika vibalikele vartele tulevad nädalaga just niisugused pisukesed rohelised lehekesed ja valged haprad õiekellukad. Looduses sageli seda niiväga ei märka. Kevadiseks kibeles menüügi. Aga lähenevate pühade valguses kirjutan siin lahti ahjus krõbekuldseks küpsenud kana ja veidi teistmoodi kartulisalati kaks varianti.
Kana on üsna suur meie pere lemmik ja kuigi ma enamasti ei mõõda maitseaineid ega pea kinni mingitest retsepti reeglitest. Panen kana lihtsalt ahju, kord lisandiks sibulat, küüslauku, teinekord porgandit, erinevaid maitseaineid ja soola, ei midagi erilist. Nüüd aga tänu mu ahju alumise kuumuse 0-võimsusele hakkasin tervet kana tükeldama ja erinevatesse marinaadidesse panema, sest kes ehmatavat punast kondi ümber ikka süüa tahab. Aga maitsestamine oli lihtne ja vaba käega. Panin kanatükid kaussi ühe kihina, vahele raputasin piprasegu ja meresoola, piserdasin basiilikumaitselist oliivõli, punase veini äädikat ja magusat tšillikastet ja jälle uus kiht kana. Võib lisada ka peeneks hakitud küüslauku ja tomatiseks särtsuks veidi suvalist ketšupit. Kile kausile peale ja külmkappi maitsestuma, igaks juhuks nii kontrolli pärast olen ikka teisel päeval vaadanud ja keeranud tükke. Lihtsam muidugi oleks kanatükid panna suuremasse kilekotti, kus neid parem vahepeal keerata. Tervest 1,5kg kanast sain terve ahjuplaaditäie tubast krõbedat grilli. Küpsetasin 225kraadi peal 30minutit ühelt poolt, siis keerasin kanatükid ümber ja veel 30minutit.
Lisandiks kartulisalat apelsiniga, mida tunti nõukaajal pealinna salati nime all, ainult et kartuli kogus on ikka massi täitev ja kui lihast ahjukana kõrvale teha, võib salatist vabalt ära jätta ka liha sisalduse. Aga see on rohkem maitse asi.

Kartuli kanasalat apelsiniga:  8 keedetud kartulit, 2 keedetud porgandit, pool pikka värsket kurki, 1 sibul, 2-3 marineeritud kurki, 4 keedetud muna, 1 suur apelsin, 1 purk herneid, 300g keedetud või küpsetatud kana või kanarulaadi, rohelist sibulat, tilli, soola, piprasegu, majoneesi, hapukoort, hernekonservi vedelikku

Teine salat on oasalat kartuli ja kahe erineva kurgiga, mis mõnusa krõmpsu tummisele salatile annab. Sellest salatist jätsin kogemata singi välja, aga maitse oli suurepärane ja kuna sai taas ahjus kanatükke küpsetatud, sai sealt ka vajaliku lihase ampsu. Salatikoostis on üsna sarnane.

Oasalat kartuliga: 8 keedetud kartulit, 2 keedetud porgandit, 2 purki punaseid või valgeid ube, 4 keedetud muna, pool pikka värsket kurki, 1 sibul, 2-3 marineeritud kurki, 4 dl majoneesi, 400g hapukoort, kurgimarinaadi vedelikku, meresoola, piprasegu, maitserohelist

Keeda salatite jaoks kartulid, porgandid, munad. Kui salatitegu plaanis võib selle teha ju vabalt eelmisel õhtul. Haki salati ained, sega eraldi kausis salatikaste, maitsesta meelepäraselt, kuna nii hapukoor kui majonees koos on üsna paksu konsistentsiga, siis vedelda esimese salati puhul hernekonservi vedelikuga, oasalati puhul kurgimarinaadiga. Mõnest supilusikatäiest piisab. Lisa rikkalikult rohelist sibulat, sügavkülmast tilli, peterselli. Kui salat tundub peale külmkapis seismist tihke ja kuiv, lisa sorts kohvikoort, mis tõmbab erinevad maitsed kiirelt välja. Olen üsna suur salatisõber ja ei kannata eriti kehvasid salateid. Minu salatites on alati pehme sametine muna ja midagi teravalt krõmpsuvat, näiteks sibul ja võimalusel nii marineeritud kurk kui värske kurk, milles seisneb hea salati õnnestumise elementaarne valem. Muud koostisosad annavad maitse erilisust, tummisust, põhisisu ja pealkirjale kinnitust. Kartul, riis, pasta või tatar peaksid andma olulist massi lihtsalt. Pikemalt salatitest olen kirjutanud 17.01 2011 siinsamas blogis pealkirja all "Salatite salaloorist".

Nüüd ajan veidi kurja juttu. Olen üsna kannatliku meelega inimene. Aga minuni jõudis märguanne, et toidublogide maastikule on jõudnud keegi Jänku aadressil www.kuklike.blogspot.com ja kuna sinna kurja kirja saata ei ole võimalik, siis vibutan näppu siin. Leidsin sealt kaks Buduaarist maha viksitud oma retsepti koos piltide ja tekstiga. Ja teisedki pildid tundusid tuttavad, kas näiteks Ragne blogist või toidutarest, igal juhul vaadake järele ja võibolla kellegil nutikal õnnestub midagi ka ära teha. Tore ju, kui retseptid meeldivad ja järele tehakse, aga enda pähe ei saaks neid ju oma blogis küll esitada, jänkukene.