Otsing sellest blogist

26. dets 2008

Jõulujam...


Vaesed perenaised jõulu ajal. Süldikeetmispäeva pidin endaga kokku leppima, arvestades töö-ja lustipäevi. Siis planeerima toiduained endale kappi ja siis veel aja ka leidma, et see kõik lauale võluda, kui teised kuuske valivad, päkapikku aitavad või lehte loevad. Jõululaupäeva hommikuks olin , nagu üleküpsenud tomat. Kuigi sült oli edukalt keedetud ja maitsta tööle viidud ja koduski proovitud, olid ju paljud asjad kõik alles ees. Aga seljataga oli ka 12 t tööpäev, üks kurb surmasõnum vahepeal ja paikapandud töökoosolek, kus ootamatult võib sülle sadada koondamisteade või puhkusele minek. Sunnitud. Nii alustasingi oma päeva köögis üsna arutult, teadmata isegi, mida tegema pean. Kuigi menüü oli ju välja mõeldud.


Ahjus küpsetatud lõhe, kodune keedetud kartul, juurviljawok(porgand, kabatškk, paprika, porru).

Kartulisalat kanaga, kasukas, kodujuustusalat.

Krevetisalat.

Sült.

Oliivid.

Virsiku-halvaa-päikese tort.


Ja kell muudkui tiksus seinal ja minu unine pea ei tahtnud kuidagi toimida. Kui ma muidu kokkamist nii armastan, siis tundsin, et kõigest ei käi jõud üle.Sest jõudu lihtsalt ei olnud. Aga kui mees läks tütrele Keila järgi, sain üksipäini asjatada. Üksiolek annab ka selgust ja pinda jalge alla ja suunab korra loomist. Nii paningi asjad toimima. Võtsin lõhe toasoojusesse, eemaldasin pea ja saba, pistsin sügavkülma supijärge ootama. Maitsestasin sidruni ja maitseainetega, fooliumi sättisin kenasti ümber. Kodujuustust segasin kokku mõnusa salati, ikka värsket kurki, porrut, pisut punapõsksest tomatit, keedumuna ja ohtralt hapukoort. Et kui muidu võiks lõhe juurde veini-kreveti sooja valge kastme keeta, siis ma alati kodus eelistan külma salat-kastet või tžatsikit. Sest mulle lihtsalt meeldib nii. Kartulisalatis ja kasukas polnud ka midagi keerulist, kartulid, peedid, porgandid, munad, kõik olid valmis keedetud, vaid ainult kokku segada, kaussi seada, ei midagi enneolematut ja täiesti traditsiooniline. Aga jõulusöögi maiuste tipp. Ikka heeringa tahedus, mis maa peale tagasi toob.


Tordi keerasin ka kiiresti kokku, küpsetasin tordipõhja, tegin kreemi vahukoorest, kohupiimast ja halvaast. Ja maitseb siiani hästi.


Kala tuli lihav ja hea ja söömise ajal kuuma koduse kartuli ja salatitega, püüdsin ikka süldi jaoks ka ruumi jätta. Ja krevetisalatini ei jõudnud üldse, kuigi salat oli uhke ja hää. Ja piparkoogilõhn levis me majas esimesel pühal, kui poeg käis väga peale, et millal ikka tema saab juba ahju kallale ja rullima asuda. Väike maja, pisike köök, aga ...peagi levis majas piprane piparkoogilõhn. Ehk mul kasvab siin tublile korvpallurile lisaks ka üks äge kokk. Tunnustamist väärt elukutse, eks.


Esimese püha õhtul maiustasime filmi vaatamiste(6-7 filmi vt ära 12 t jooksul nii telekast kui lindilt) vahel väga hea sealiha, hapukapsa ja kartuli ja süldiga. Seapraad tuli eriti hea, kuna jõuluvanakotist leidsin endale küüslaugu veiniäädika, mida lisaks küüslaugule, porgandile, sibulale ja maitseainetele koos sinepiseemnetega lihale puistasin ja ikka iga 15 min tagant kastsin.Kuna meile ilmus jõuluajal ka toanurka digikaal, mis küll igapäev erinumbreid näitab, ahaa, siis täna on üldse dieedipäev. Mees läks oma firma meeste-jõulupeole, tütar sõprade juurde kodulinna, nii ootame pojaga sõbrannat seentega...külla, et Karavani live- kontserti vaatama hakata, mille ka mulle osav jõulumees tõi. Ei tea ju, äkki olen ise ka peal...


Ja jõuluvana tõi mulle ka Maru raamatu, mida nüüd vabadel päevael usinasti loen, tema roosa mullimaailm mürklite, Minka ja punasesõstratordiga, mille retsept oli mulle täitsa tuttav. Nii et peab vist taas küpsetama hakkama.














20. dets 2008

Lõbusalt lambast


Täna oli üks korralik koristuspäev. Ikka kapid tühjast-tähjast puhtaks, ülearune prügikasti ja veidi jõulujumet kodule. Jõulukardinad oli mees juba mõne päeva eest kööki aknale ette riputanud. Nii armas, tema ju kodus ja mina tööl. Vaikselt ilmusid ka aknale kenad küünlad ja postamendile poja koolis tehtud männi ikebana, käbid ja kuivatatud sidruniviil ja uhke palmi tunne, pottis ja puha. Jõulusüldiks mõne nädala eest varutud seakoodi ja seajalad, pisut ka kana, tõstsin külmkappi sulama. Esmaspäeval läheb süldi keetmiseks.


Aga paari nädala eest, kui armas mees pikalt töölt taas koju jõudis, siis veetsime õhtu hämmastavalt hästi lõhnava lambapraega. Paljud väga ei armasta lammast, küll räägitakse kasuka maitest, rasvast ja kes teab millest. Lambaliha, kui harulduse saab kätte üldse üsna harva. Hind supermarketis ka väga odav pole. Seekord pakkus seda hääd kodust liha mulle ema, sai kellegilt soodsalt osta, 70EEku kilo.


Ja mida head siis lambalihast valmistada. Väga hea, lausa suussulava supi võib keeta lambakondiga värskest kapsast. Mmmmm...Kapsast söön üldse viimasel ajal vähe, ei satu eriti kätte. Selle eest olen sel sügisel kilode viisi porgandit ostnud ja kõikjale toidu sisse seda oranži taimset ahvatlust pistnud. Lambaprae jaoks oli mul enda kasvatatud kaalikat ka pisut alles. Nii et panin lambaliha ahjupotti, lisasin palju porgandit, kaalikat, sibulat ja küüslauku, maitestasin sinepiseemnetest paksu Poolast toodud sinepiga, mee, veiniäädikaga ja oma lemmikmaitseainega. Kus kõik hea ja parem sees(Chicken&Steak). Küpsemise ajal ikka ohtralt kastad puljongiga ja nii ta seal vaikselt valmib ja ei midagi keerulist. Juurde keetsin kartulit. Ja valmistasin oasalati. Uba on üldse üks tänulik tummine tavaar. Paned juurde sinki, marineeritud kurki, kindlasti keedumuna, värviks tomatit, sibulat ja majoneesikaste peale ja ongi mõnus ja toitev ja kenasti lambaprae juude passiv salat valmis. Ja kiirelt segad kõik asjad kokku ka. Võib ka ju midagi muud lisada, konserv-ananassi, šampinjoni või ka pastat.Maitsed lihtsalt muutuvad siis, saad magusama salati, kui selline soov on. Vahet pole, kõik, mis kokku segad, kui hästi maitsestatud, meeldib maitsjatele ka. Kuigi siinkohal toonitan kõrgilt. Igal ühel ei kuku välja ja teinekord poestki kulinaariast ostetud salat kiire elu vahele, on tõeline ebaõnnestumine. Aga mis sinna parata, ühele meeldib süüa teha ja teisele mitte ja siis ei kuku kõik asjad kõige õigemini ka välja.


Meie pere lambapraad aga tuli välja väga hea ja maitses hästi ja soovitan kõigile soojalt, kui võimalus osta, siis meenutage seda karget mõnusalt talupoeglikku, maalähedast liha.


Aga mina hakkan nüüd kohe nimekirja koostama ja vormin lõpuks oma jõulumenüü paberile, et homme veel viimased puuduolevad toiduained varuda. Seniks soovin kõigile asjalikku jõulueelset aega, et ka iseennast keegi ei unustaks hellitada millegi heaga. Tükike pähkli-rosina šokolaadi või pits Kännu Kukke, mis sobib kingiks ka hästi ja küünlad põlema enda ümber , et pahad vaimud meist eemal püsiksid.

2. dets 2008

Kuninglikult kalast


Vahepealne vahva lumemöll tekitas oma kauni härmas okste ja lumevahutortidega kõikjal suurepärase jõulutunde. Valge ja vaikse ootuse, et ehk siis sel aastal - valged jõulud. Ja tasapisi liigub ikka mõte peolauale, mida valida, millega üllatada. Ikka vaatad, kust soodsalt sealiha, kooti, seajalga saad osta. Sest mis pidulaud see ikka ilma süldita on ja sülti mulle meeldib teha. Pole küll kunagi kalast sülti teinud, aga hea mõtte koukisin kalast kirjutada kavatsedes küll praegu välja. Uhked lõhetükid tarretisest peegeldumas, porgandioranz värvitipuks peal.Peab katsetama. Olen ikka põhiroaks klassikalist sealiha teinud, aastavahetuseks tavaliselt midagi muud valides. Kana või kalkunit, aga ühelgi aastal pole teinud kala.


Kalapäevad kaubanduses, meie metsade taga mere ääres laiuv VeteWoolu kalatööstus on andnud vahest võimaluse osta midagi head ja soodsalt koju. Soola forelli või lõhet viilutatult, dekooriga suussulavat kuumsuitsu savoriini, heeringaid kastmetes ja naturaalselt. Et majanduslanguses jõuluroaks mitte ainult kuuma kartulit ja heeringat hapukoorega süüa, arvan sel aastal tõesti otsustavat lõhe kasuks. Kala fooliumile, maitseaineid, võid ja sidrunit ja tilli peale ja ahju. Pannil porgandi,paprika,porru ribad,kui on miks mitte ka tomatit ja kabatšokki. Külmaks kastmeks midagi tatari kastme taolist, majoneesi-hapukoore hulka kurki ja sibulat, keedumuna või küüslauku, mille järgi tuju momendil tuleb.Ja kala küpseb kiirelt.Tervislik ja kalorivaene ka.


Ja meie pere pidulik lemmik - võileivatort kalast. Olen ikka vahest proovinud võileivatordi kreeme singist või pasteedist teha, aga ikka on paeluv meeldivus kala kaalukausile kallutanud. Meie teeme rikkalikud kreemid tuunikala, keedumuna, makrat, juustu, merevaiku, majoneesi, hapukoor, sibulat kasutades. Ja kaunistuseks krevette, keedumuna, värske kurgi viile, tilli sügavkülmast. Juuresolev pilt on mu sünnipäevatordist, kui murulauku kroonis lilla õietutt. Siis kasutasin ka kreemi sees soolalõhet, ja sobis taas hästi.


Nii hakkamegi vaikselt pühadeks mõtetes valmistuma, salatite valiku ja muu hea ja parema, kui olen välja mõelnud ja ehk äragi teinud, panen taas üles. Aga enne vist tuleb minna kinkide jahile...

Kallistades kana


Kuna mu pikkpoisi jutt pooleldi kaduma läks, lisasin veel pildi ka valmis serveeringust. Vot niimoodi me pojaga esimese advendiõhtul küünlasäras maiustasimegi./Pilt on allpool/
Aga täna tahan kirjutada tänulikult kanast. Odavalt ja kiirelt, argiselt ja pidulauda.Ja ma tõesti armastan kana, grillituna, suitsusena, kastmes, supis või pastas. Kui viimati kontserdile minnes viru keskuses aega parajaks tegin, lehitsesin raamatu poes mitmeid retsepti raamatuid, oma lemmikuid. Päris huvitava teksti ja infopagasina üllatas mind Martin Hansoni Supidieedi raamat, kaanekujunduselt küll lihtsalt tabamatu, aga mitmekülgne maailmavaade ja veidrad toiduainete kooslused ja lõppude lõpuks ka seik, et kirjutajaks mees. Sain taas kinnitust kanasupi, kui gripi peletaja jutule. Pikk peatükk nn juutide penitsiliinist, milleks kanasuppi peetakse, kus rohkelt küüslauku peab sees olema ja hiinlased keedavad seda lausa kanajalgadest. Tõepoolest, nendega keetes tuleb kuldkollane leem ja ilmselt tähtsad haigusepeletajad kronksus kanavarvaste vahel peidus just ongi. Raadio 2 reisisaates rääkis Elis Aunaste ka Aafrika laste toitumisharjumustest, et lastel olid koolis kaasas võileibade asemel, keedetud kanajalad, et kui need vahetunnis ära lutsutatud said, jooksid lapsed pulgakommi järele.Kuigi ausalt öeldes ei mäletagi, mil viimati kanajalgu nägin, see jääb pigem lapepõlve.


Mina teen kana enamasti ahjus, tervelt või tükeldatuna, juurde lisan rohkelt sibulat ja porgandit, küüslauku ja viimasel ajal väga koore-jahusegust kastet peale ei teegi, vaid sööme niimoodi naturaalse puljongiga, lisandiks kartul. Risotot teen tavaliselt kanatiibadega, maitsestatuna juba ostetud või lisan ise kiirelt veini, mett, sidrunit ja maitseaineid, sest muidu ei küpse nii kiirelt ära. Ja õige ning hea risoto valmib ikka nii, et riis läheb ka kana ja juurvilja kõrvale õlisse praadima ja siis vedelik peale ja vaikselt kaane alla hauduma. Kõrvale külma kastet ja toorsalatit ja meie pere üks lemmikutest. Risotoga on ainult niisugune imelik lugu, et seda teisel päeval, nagu seenetoitugi, eriti soojendada ei taha.


Sügisel üllatas mind aiamaa suurte kollaste kaalikatega, tore avastus, neid olen lisanud ka kana panniroale, mida olen juba mitmel korral teinud ja pildid on ka siin kõrval sellest roast. Porgandit, sibulat, küüslauku lisaks kanale ja kaalikale ja pannil hautades, kuum vesi peale ka muidugi, viimasel korral lisasin oma uut avastust ingverit, tükikese loorberit ka. Ingver soojendab seest ja on ka hea külmetuse ravija. Igal päeval tassike naturaalset ingveriteed ja haigused hoiavad end eemale. Muidugi on ingver asendamatu sushi kaaslane, aga see juba teine teema.Ingver, hiina mädarõigas.


Keedetud kana kartulisalatisse lisades vorsti või singi asemel, saame pealinnasalati, ahvatlevad apelsitükid ka lisaks. Suitsukanast saab hea pasta või salati, sest on üsna tugeva maitsega, juurde sobivad oad, keedumuna, pasta või riis, midagi krõmpsuvat, marineeritud või värske kurk, sibul kindlasti. Ma vist ei tee ühtegi toitu ilma sibulata. Annab enamasti kõikidele toitudele just selle õige maitse.


Toiduainetetööstus on ka tänulikult kana töödelnud, valmis maitsestaud kanad küpsetuskottides ja eriti midagi nuputama ei peagi. Sobivad kiirelt valmistades ootamatutele külalistele või ka peolauale. Peagi jõulud käes, ongi aeg nuputama hakata, mida siis sel aastal perele valmistada.

1. dets 2008