Otsing sellest blogist

23. märts 2012

Maisi-makra magus mops



Päike kuldab nii kollaselt. Kevadise ja kollamummulise salati saab lihtsalt nädalavahetuseks teha magusast maisist ja makrast, lisades tavapärast riisi ja mõnusalt krõmpsuvat kahte erinevat kurki. Peotäis rohelist sibulat on asjakohane, kuigi tundub mulle poes kallis. Aknalauale kevadiselt kollase priimula kõrvale suskasin väikesesse klaasi ühe roheliselt kasvama hakanud sibulapesa. Abiks ikka. Mulle meeldib valmistada salatit suur kogus, et mugav kapist võtta ikka mitu korda ja et ühest hakkimisvaevast saaks rohkem rõõmu, kui painavat peavalu, mida jälle lauale panna.

1 suur pakk jahutatud makrat, 1 väike purk maisi, pool juppi värsket kurki, 4 keedetud muna, 2 100g pakki pikateralist riisi, punt rohelist sibulat, pool sibulat, 2 keskmist marineeritud kurki, hapukoort, majoneesi, soola, piprasegu, maitserohelist

Keeda riis, kurna, vala üle mitu korda külma veega, jahuta. Keeda munad. Haki makra ja kurgid ning sibulad. Riivi muna. Sega kõik kokku kastmega, maitsesta julgelt, lisa rohkelt maitserohelist. Serveeri efektselt mõnes kapinurka seisma jäänud šampuseklaasis! Päikselist kevadet!

18. märts 2012

Sõstrakookide sõsarad



Uduhall pühapäeva hommik. Mustjad poritriibud metsaprahist kirju hääbuva lume vahel. Libedad jääliustikud ja üha kogunev sulavesi. Pikalt tatised ninad ja talvetüdimuses settinud kevadväsimus. Päikesepaid ninale oodates olen sügavkülmas teinud inventuuri marjakarpides. Suvel tubli ema nobedate näppudega korjatud punased ja mustad sõstrad, siis kui mina kaunil Prantsusmaal ja põnevalt Belgias mehega koos ringlesin, ootavad nüüd tegemist. Hea on saumikseriga suristada haigele mehele toormoosi. Lihtne ja efektne on kaunistada koduseid kooke, rikkalikud vitamiinid on omast käest.

Kookide jaoks tasub poest varuda koju kohupiima, toorjuustu, vahukoort, šokolaadi, halvaad. Ei mingit jalgratta leiutamist. Selgeks tuleb õppida üks kindel biskviidiretsept ja seda kindlakäeliselt järjest harjutada. Kui esimesel korral ei tule välja, pole ju hullu midagi, eks nässuläinud kooke tuleb ette paremate kokkade pereski. Harjutamine teeb meistriks. Kuna mina ei ole retseptides näpuga tagaajaja, aga fortuuna sunnil nüüd seda aeg ajalt pean siiski tegema, siis tasuks kõrva taha panna mõned nipid. Kõige lihtsam ja meeldejäävam biskviidiretsept: 5 muna + 5 spl suhkrut + 5 spl jahu. Munad tuleb vahustada mikseriga heledaks tihedaks vahuks ja jahu tuleb lisada kiirelt ilma liigse ja ülearuse segamiseta. Küpsetada tuleb eelkuumendatud ahjus 200kraadi peal 8-10minutit ja kuumus tuleb välja keerata, ahjuuks avada ja lasta biskviidil ahjus jahtuda. Jahtunud koogipõhja on lihtne pooleks lõigata suure noa või niidi abil. Kui rullbiskviiti teha, siis tuleb peale küpsetamist valmis panna uus puhas paber, millele soe biskviit kummutada ja teine paber ettevaatlikult eemaldada. Muidugi oleneb vägagi kõik ahjust ja oma ahju omadusi ja eripära saab ka harjutamise käigus tundma õppida. Alati tasub kasutada võimalusel taimerit, et kirbe kõrbelõhn ei ehmataks, kui olete vahepeal teises toas end facebooki näiteks unustanud.

Hämaral, kuid paremal nõukaajal sai Soome TVst vaadata ägedat kokasaadet "Bon appetit", kord seal nägin ammulisui, kuidas koogimeistri laud oli sama suur, nagu pool minu kööki ja laud oli tihedalt koogikettaid täis ja kuidas kreemi määriti suure kihvti labidaga ja selle sama ühe liigutusega, mida teen mina kodus oma ühe koogiga, tõmbas prof paljudele koogipõhjadele kreemi vahele. Nii et tasub tööriistad üle vaadata ja mitte nökerdada pisema teelusikaga näiteks kreemi panna koogile. Räägin seda omast kogemusest, sest teinekord avastan, et olen kreemi määrimiseks või vahevõide koogile kandmiseks võtnud väikese teelusika. Munad olgu vahustamise eel toasoojad, nagu toorjuustki ja vahukoor kapikülm.

Piltidel on siis neli sõsarat, aga sõstraid on külmikus veel, et veel ja ehk veel saab mõne lihtsa koduse koogi valmistada. Vabariigi aastapäevaks tegin lihtsa biskviidi(alumine pilt), kreem oli banaanimaitseline kohupiimapasta koos vahukoorega, koogi vahel ka katkisurutud banaan, see annab kohe koogile niisuguse mõnusa maitse, eriti kui siis kaunistada sõstardega, kuna punased on ehk äärmuseni hapukad ja mustad pikantselt magus-vänged. Rikkalikult riivitud šokolaadi vahele ja peale, mis annab juurde šokolaadist magusust. Kui mees koju saabus, tegin lubatud halvaaga kooki(Valentinipäeva tort), vaarikad asendasin lihtsalt sõstardega. Tundub, et see kook on kõikide kookide hitt meie peres. Lihtne ja suussulav ja kas rohkemat ongi vaja. Lihtsa, ainult mustsõstardega kaunistatud koogi vahele panin ka pehmet šokolaadikreemi, oli Selveri oma variant, mis pojale eriti Nussat nagu ei meenutanud. Kattes kohupiim hapukoore, vähese suhkru ja vahukoorega. Hea.
Viimati tegin sõstrarulli, kus kreemis lõi uusi maitseid mascarpone kreemjuust koos vahukoorega ja magusaid maitseid täiendas Kalevi tikrimaitseline piimašokolaad mandlitega. Nii et kolme koduaia nii, nii tavalise marja lihtne kasutus.

Biskviidi jaoks: 5 muna, 5 spl suhkrut, 5 spl jahu

Kreemi jaoks: 1 suur pakk vahukoort, 250g mascarpone kreemjuustu (Vigala), 1 dl suhkrut, 1 tl vanillsuhkrut, sindrunimahla, punaseid ja musti sõstraid, riivitud šokolaadi

Kuumuta ahi 200 kraadini. Vahusta munad suhkruga heledaks, tihedaks vahuks. Lisa jahu kergelt segades. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, teine sama suur küpsetuspaber lõika ja pane lauale valmis, võib peale raputada puudersuhkrut. Kalla munavaht paberile ja küpseta ahjus 8-10 minutit kuni biskviit lööb ääri veidi paberilt lahti ja tiku külge midagi ei jää. Kummuta valmis biskviit puhtale paberile ja eemalda ettevaatlikult paber. Keera soe biskviit rulli ja jäta jahtuma. Kui rull maha jahtunud, valmista kreem. Toorjuust võta varem tuppa sooja, võta suurem kauss, pane sinna toasoe mascarpone kreemjuust, lisa suhkrut veidi ja pigista sidruni veerandikust mahla. Vahusta külmkapist võetud vahukoor suhkru ja vanillsuhkruga tugevaks vahuks, lisa toorjuustule. Võta veidi mõlemaid värvilisi sõstraid, purusta kahvli või saumikseriga vähese suhkruga ja lisa kreemile. Riivi šokolaad. Määri osa kreemist jahtunud rullile, puista vahele šokolaadi ja vaba käega sõtraid, keera paberi abil sõstrarull rulli ja pane külmkappi mõneks ajaks imbuma. Suhkru kogust tasub igal ühel maitse järgi reguleerida. Seveeri rullkook kaunil taldrikul, lõika pooleks, eemalda otsatükid, kaunista järelejäänud kreemi, šokolaadipuru ja külmunud sõstardega. Sõstrad sisaldavad rohkelt pektiini, mis on hea ainevahetusele, C-vitamiini, rauda, B, P, A- vitamiini, korrastavad vererõhku ja alandavad kolesteroolitaset, kaitsevad närvirakke stressi vastu. Kui stress käes, siis kaunilt serveeritud vahune sõstrakirju kook toob juba meeleliigutuse ja positiivse laengu päeva ja veidi kummastav maitsegamma hapust vängeni panevad silmad särtsakalt särama. Proovige järgi!
Sõstrarulli retsept ilmus www.buduaar.ee`s





12. märts 2012

Kuninglikud koodilõigud


Hiljuti kaubandusretkel olles, avastasin Keilast, Rõõmu Kaubamajast Saaremaa lihatööstuse letiosa ja ohtralt pakendatud erinevaid toredaid lihatooteid riiulil. Veiseliha koodilõikude peale läksin gurmeelikku kirglikku leili, kuna kord olin neist magusatest üdistest veisekontidest ahvaltevat itaaliapärast rooga juba teinud. Osso Bucco jaoks on vaja küll vasikalihast koodilõike ja eks vasikaliha on õrnem ja pehmem, aga veiseliha sitkematest kontidest saab ka pikal hautamisel äärmiselt mõnusa, kui mitte lausa suursuguse prae. Kilohind oli ka nii soodne, kui naljalt ma veiseliha poole eriti ei vaatagi. Ometi punast liha peaks sööma nii noored kui vanad. Rikkalik raua allikas. Ostsin kokku veiseliha koodilõike umbes 2 kg ja see on 5 erineva suurusega lõiku, mida on paras tegu ahjupotti ära mahutada. Leidsin ahjuvormide virnast ligi 3l klaasist vormi, mis tundus õige hästi sobivat.

2 kg veiseliha koodilõike, 3 porgandit, 3 sibulat, 3 tomatit,1 dl tomatikastet, sellerivars, 3-4 küüslauku, 1 klaas valget kuiva veini, paar loorberilehte, 2 tl kaneeli, soola, piprasegu, vett, paneerimiseks jahu, õli

Sega taldrikul jahu sisse veidi piprasegu ja soola, veereta koodilõike jahusegus ja pruunista kuumal terava praadimisvõimega heal pannil. Tõsta koodilõigud ahjuvormi, kuumuta ahi 250 kraadini. Puhasta porgandid ja tükelda, haki sibul, tomatid ja sellerivars, purusta küüslaugud. Hauta hautamispannil kuumas õlis keskmisel kuumusel, lisa ka kaneel õlisse ja keeruta juurviljaga koos läbi, lisa vein ja parajal määral vett. Vala segu koodilõikudele, maitsesta julgelt ja pane ahju küspema, peale 30 minutist küpsetamist madalda kuumust 180ni, kasta aeg ajalt kastmega koodikumerusi, vajadusel lisa vett, poolel küpsemise ajal keera koodilõigud ringi ja küpseta kuni liha on pehme. Selleks kulub tubli 3 tundi. Serveeri koduse kartulipudru ja peedisalatiga. Naudi koos hea klaasi veiniga. Üdiampsud sulavad suus ja pikantne tomatine porgandikirju kaste on rikkalike maitsenüanssidega, kus võlumaitse annab särtsakas varsseller ja kirglik kaneel.
Hea, et võrratu tooraine tuleb ka Lepatriinu-köögile lähemale. Endiselt olen ma korraliku hea tooraine usku. Mitte kodugurmee pooludutatud klantspiltidest ei teki idee ega isu, vaid üliheast toiduainest, mis kõnetab.

Harjukate hapukapsasupp


Nädala alguses meeldib mulle üks suur potitäis head suppi keeta. Niisuguste tuuliste ja muutlike, kord külm, siis soe, ilmadega on hea lõunaks lubada endale kuum tassitäis head leent, mis kosutab, turgutab ja soojendab seest. Minu lapsepõlves keedeti nädalavahetusel suur potitäis kartuliputru ja järgmisel päeval pandi varakult tulele hapukapsasupp, korraliku läbikasvanud sealihaga, mis tõsteti supist hiljem välja taldrikule jahtuma, mida oli hea supi kõrvale koos kange sinepiga süüa korraliku rukkileivaga. Ja hapukapsasupi sisse pandi külma kartuliputru. Aastate jooksul olen nagu adunud, et selline komme hapukapsasuppi süüa on ainult Harjumaal. Hoiame siis harjukate traditsiooni ikka au sees.

1 kg hapukapsast, 700g sea jahutatud ribitükki, 3 searaguu konti, 1 sibul, 1 porgand, 2-3 küüslauku, 1 loorber, vürtsiterasid, piprasegu, soola, suhkrut, veidi riivitud ingverit, maitserohelist

Pane hapukapsad koos liha ja searaguu kontidega külma veega keema, riisu vaht, lisa maitseained. Enamasti on hapukapsas porgand sees, kui tundub, et seda on liiga vähe, võib alati lisada mõned porgandid. Kui ma porgandit ei lisa, siis panen sibula supisse toorelt, jääb niisugune teisem, põnevam mekk. Kui panen porgandit ka, siis passeerisin koos sibulaga kergelt kuumalt pannilt väheses õlis läbi. Viiruste leviku ja külmetuste vältimiseks riivisin ka hulka jupi ingverit. Keeda 2-3 tundi vaiksel kuumusel kaane all. Kui liha on pehme, tõsta lihatükk taldrikule jahtuma. Eemalda raguukontidelt pehme liha ja pane suppi tagasi. Maitsesta lõplikult soola, pipraseguga, vajadusel vähese suhkruga, maitserohelist sügavkülmast veidi näpuotsaga. Purusta paar kopsakat küüslauku ja pane supisse, lase mõne minuti veel haududa ja keera kuumus välja. Lase maitsetel selgineda. Küüslaugu head omadused imbuvad suppi eriti hästi just siis, kui aktiivne keemine on lõppenud. Lase lihal jahtuda, lõika viiludeks, lõika lõikelauale ohtralt sibularattaid, tooreid ingveriribasid, küüslauguseibe. Hea Eesti kange sinep ja korralik rukkileib lauale, külm kartulipudrusilm suppi ja head isu! Soojendamisel läheb supp aina paremaks, aga võib ka ootamatult kähku otsa saada. Hapukapsas on palju C-vitamiini, pätsa peotäis ka toorsalatiks, raputa peale veidi suhkrut ja mõne hetke pärast võid juba vitamiinipommi nahka pista. Võitleme talvetüdimuse ja kevadväsimuse vastu koduste tuttavate vahenditega!

11. märts 2012

Pühapäevane pizza


Pühapäeviti tuleb mõnest köögist pannkoogilõhna. Virk perenaine, kes enne teisi tõuseb ja viitsib tunnikese pliidi ees mässata, et õhukesed, krõbedate äärtega pannkoogid erinevate soolaste täidiste, koduse marjamoosi ja eestimaise kohupiimaga lauale kanda. Tean ka peresid, kus pühapäevane pannkoogitegu on isade pühapäevane tähelend. Igal ühel omad nipid. Osad pered aga võtavad pühapäeviti vaevaks koos pirukaid küpsetada. Kui lehttaigen kappi varutud ja õigel ajal sulama võetud, siis hea perepoeg taigent rullima panna ja siis nii lihavaid täidiseid pirukatesse sobitada, vahemerehõngulist eksootikat kui ka põnevat magusat. See on niisugune kena ideaalpilt. Meie oleme paaril pühapäeval olnud hoopiski pizzalainel. Toekam hiline hommikusöök, mis lõuna juba ära katab, kui ka värsket salatit pizza kõrvale teha. Kevadekuulutajad siristavad heledalt ja päike võtab ka kuumemaid tiire, et salatiroheline lausa tungib kaupluses ostukorvi. Vitamiinide lootusetu janu hääbuva talve kukil.

Pizzapõhja tegemisel olen ma pea alati kasutanud erinevaid valmis pizzapõhja taigna pulbreid, kuhu enamasti tuleb juurde segada vajalik kogus vett ja õli. Vilmal on nüüd välja tulnud õhukese pizzapõhja taignasegu, mida kahel korral kasutasingi ja meeldis üldiselt väga. Oleneb vaid sellest, et kas küpsetada kohe peale taigna kokku segamist või olla virk ja teha taigen varem valmis, siis võtta ette pikk libe jalutuskäik pere ja koeraga. Siis taigen, nii nagu igasugune taigen paisub ja rullimine on ka mugavam. Täidiste ettevalmistamiseks peab ka aega varuma, kui hakkimisele ja lõikumisele lisaks tuleb hakkliha ja sibulat pruunistada või seened kuumalt pannilt üle lasta. Pizzakatete valik on lai ja suur, minul oli esimene pizza singiga, teine hakklihaga ja muud ained varieerusid, kuid alatine soovitav nipp, et esimesena rullitud taigna peale on soovitav panna kolmveerand või vähemalt pool riivitud juustu kogusest, siis sulab juust mõnusalt kuldselt läbi katteainete ja pizza jääb mõnus ja juustuselt kohev.

Pizza jaoks läheb vaja: 1 pakk pizzapõhja pulbrit (Vilma), 400g juustu, 400g hakkliha (sinki või suitsukana), 1 sibul, 100g šampinjone, 100 g konservananassi tükke, pool punast paprikat, 1 küüslauk, 4 tomatit, pizza maitseainet, piprasegu, soola

Sega pakendil ettenähtud kogus vett ja õli taignasse. Rulli taigen rasvainega määritud plaadile. Pruunista hakkliha koos sibula ja küüslauguga väheses õlis kuumal pannil. Prae seened teisel pannil kiirelt, et nad ei hakkaks vedelikku välja ajama. Puista taignale kõigepealt juust, siis hakklihasegu, seened, paprikatükid, ananass, tomatid, maitsesta meelepäraste maitseainetega ja kata veel juustuga. Küpseta 25-30minutit, kuigi õhukese pizzapõhja paki peal on küpsetusaeg 13-15minutit alumisel siinil, aga see oleneb ahjust ja peab ikka jälgima ja proovima, et põhi on küpsenud. Piltidelt on näha, et singisele variandile lisasin ka valgehallitusjuustu, mis jääb mõnusalt pähkline. Muidugi võib lisada mozzarella juustu ja juustu võib üldse alati rohkem olla. Maitse asi ja rahakotist sõltuv. Nii nagu soolasele eineks mõeldud pirukale pakutakse juurde rohelist salatit vinegrettkastmega, proovisin mina seekord nii ka pizzaga ja sobis väga hästi. Salatimixile, mis sisaldas nelja erinevat salatit lisasin kirsstomateid, paprikat, roheliste oliivide rattaid, apelsine ja mahlas seisnud kollase mango tükke. Pühapäev olgu põnev pizzapäev!