Paksud pannkoogid seenesalatiga

 Olgu see postitus siis ukraninlastele toeks ja Ukrainale mõeldes. Süda on raske. Meel on kurb. Ja polegi paljudel isu ega tuju. Aga peame pea püsti hoidma. Mul siin toidublogis mitmeid variante borši suppe. Üks niisugune ehe ukrainapärane ka, kus lisaks peedile rikkalik kooslus, kapsas, oad, paprika ja tomat supi sees. Aga kindlasti tehakse ka Ukraina peredes pannkooke, õhukesi ja pakse. Ja ma leidsin ühe väga väärtusliku keefiritaignaga pannkoogi retsepti, mida teiega nüüd jagan. Ja seenesalati variant, millisena mina tavaliselt teen pidupäevaks või lihtsalt ahjuribi kõrvale. Hapukoorene soolakas seenesalat nagu kuulub kohe naturaalselt tehtud ahjuribi juurde. Kuna elekter on meil kallis, siis olen oluliselt rohkem, kui varem kasutanud meie kodu nn vana leivaahju järelsoojust. Liha ja kana ja ahjukartulid peekoni ja verivorstiga, kruubiroad, kõik valmivad ausalt ja ehedalt. Aga nüüd siis paksude nn Puhhi pannkookide juurde.

Pannkoogitaigen: 300 ml keefiri, 1 tl soodat, 1 spl suhkrut, veidi soola, 1,5 klaasi nisujahu, küpsetamiseks õli

Sega ained kiirelt kokku ja aja pann õliga kuumaks. Pane siis niisugune keskmine lusikatäis taigent algul pannile, et vaadata, palju laiali vajub ja mitu väikest kooki kõrvuti mahub. Kuumuta algul panni kõrgel kuumusel, aga kui kooke tegema hakkad, keera kuumus algul keskmiseks, hiljem pead mängima, vahel madalamaks keerama, siis uuesti kuumust lisama. Kook hakkab särinal küpsema. Keeramiseks oleks hea kasutada kahte labidat, et särtsakalt ja tervelt pannkook ümber keerata. Kui algul on ehk veidi kõhe tunne, et kas ikka küpseb kook kenasti läbi, eks saad korra ka mitu korda keerata, et veenduda. See taigna kogus on ehk napilt kahe inimese kogus. Nii et, kui suur pere sööma koogikesi hakkab, siis tee topelt või lausa kolmekordselt taigent. Sooda reageerib keefiriga koheselt, et ei ole vaja jahu paisuma panna. Ja väga, väga head pisikesed pannkoogid jäävad. Ma esimese hooga sõin pohla-õunamoosi, jõuluse soolakaramellikastme ja jogurtiga. Aga suurem plaan oli eilsel Eesti sünnipäeva peolaual hoopis seenesalatiga süüa. Seenesalatit teen ma vast ka teistmoodi, kui teised, ei mingit õuna, rääkimata suitsulihast, nagu Eesti toidu raamatust lugesin, et kes küll nii teeb. Naturaalse soolaseene juurde kuulub sibul ja muna ja kui ka kartulit lisada, täiendab see seene õiget maitset. Seenesalatit võib ka vabalt marineeritud seenega teha. Seen on ikka seen, marinaadi saab maha loputada. Aga, kui kasutad lausa klassikaliselt soolatud seeni, siis loputa läbi mitme vee. Samas peab seenele see oma maitse ikka külge jääma.

Seenesalat: 1 purk soolvees pilvikuid tilliga, 1 valge sibul, 2 keedetud kartulit, 3 -4 keedetud muna, hapukoort, veidi vajadusel soola, piprasegu, maitserohelist

Loputa seened sõelal mitu korda külma veega ja lõika lõikelaual seened väiksemaks. Haki sibul ja keedetud kartul. Riivi keedetud muna. Sega hapukoore ja maitseainetega kõik ühtlaselt. Soola ära kiirusta lisama, maitse algul, palju seened soola kastmesse annavad. Lisa võimalusel tilli, peterselli. Söö pehmete pannkookidega või niisama liha ja kartuli lisandina. Oleme mõtetes kõik koos Ukrainaga. 

Kartulisalati mitu nägu

 Hakkame sättima. Iga peolaua traditsiooniline toit on kartulisalat. Kuidas seda keegi teeb või kuidas peres on väljakujunenud retseptid, on iga ühe enda valik ja tee. Mina olen hästi loominguline. Kord teen nii, teinekord hoopiski teistmoodi. Sageli vabalt ja vallatult, ilma näpuga kuskil retseptis rida ajamata. Aga, kui homseks tahaks kartulisalati kasvõi juba hommikuks kiluvõileiva juurde lauale sättida, peab juba täna kartulid keema panema ja ettevalmistusi tegema. Jagan ideid ja mõtteid, mis võivad olla abiks. Ehk oleme harjunud keetma suure, suure potitäie koorega kartulit, et nii nagu nimigi ütleb on ju ometi tegemist kartulisalatiga. Olivier` salatist väljakasvanud peosalat aga ei pea põhikomponendida üldse rohkelt kartulit sisaldama. Proovi teha vahel niisugune variant, kus kartulit on näiteks oluliselt vähem. Ja lisandid varieeruvad. Samuti kastmes kasuta ainult majoneesi näiteks, hapukoort lisamata. Tulevad uued maitsed ja tulemused. Aga, kui rääkida klassikalisest kartulisalatist, kus on näiteks vorst või sink sees, siis tasuks mõelda, et asendada vorst näiteks kanarulaadiga, edasi sealt minnes ahjukana liha vastu või siis hoopiski taise ahjuliha - sea vastu. Aga kindlasti jääb salat huvitav ka suitsukana või siis grillkanaga. Väga põneva maitse kartulisalatile annab näiteks ka keedetud sea- või veisekeel. Maitsed lähevad palju sügavamaks. Mulle endale meeldib väga kahe kurgi kooslus, et on nii värske kurk salatis, kui ka siis marineeritud või hapukurk. Nad mängivad kohe niisugust mõnusat maitsekat krõmpsuvat kaanonit salatis. Valge sibula võib punase sibula vastu vahetada. See ei tee heledat salatit kuidagiviisi seetõttu koledamaks. Annab just särtsu. Kas porgandi ja hernega või ainult hernega. Eks porgand annab siidist magusat pehmust. Ja hernes kahekordistab seda suhkrust maitset. Aga tasub ka proovida varianti värsket rohelist hernest kasutada. Sügavkülmutatud herned on värsked ja värvikad, minutiks keeduvette ja ongi valmis. Kui siis lihata kartulisalati variant teha, et kas siis võiks kala hoopis salatisse panna. Aastaid tagasi tuli minu retseptivaramusse kartulisalat vürtsikiluga. Ja see on kõik meie pere südamed võitnud. Kui ikka küsin, et mida teen kasvõi jõululauale, ütlevad lapsed, tee oma võrratut vürtsikilusalatit. Tõepoolest, vorsti asemel vürtsikilu, muu kõik põhimõtteliselt sama, kahe kurgi võrratu krõmps, sibul, kartul ja palju muna. Ja kilu asemel on ka heeringaga supermaitse. Munaga või munata salat. Minu meelest annab keedumuna maagilist head maitset salatitele. Alati riivin muna, kunagi ei haki. Samuti võib proovida varianti, kus munakollane eraldada valgest, valge riivida salatisse ja kollane suruda kahvliga pehmeks massiks hoopis kastmesse. Jah ja kastmed. Mäletan alati klassiõdede sünnipäevadelt, kui kööki sai appi mindud.  Meie emad ja vanaemad tegid alati salatikastme eraldi kaussi. Siis sai seda maitsestada ja parajaks timmida, soola ja suhkru, hernevedeliku või marineeritud kurgi vedeliku törtsuga, kange või magusa sinepiga. Samuti võib proovida kartulisalatit makraga teha või lausa krevettidega. Mahe ja mõnus. Aga võib ka teha täiesti uue, veidi pikantse variandi kartulisalati juustuga.

Kartulisalat juustuga

6 keedetud kartulit, 300 g kanarulaadi, 4 keedetud muna, 200g Eesti juustu, 1 pikk värske kurk, 3 marineeritud kurki, soola, pipart, majoneesi, kohvikoort, Felixi Inglise sinepit

Valmista kartulid ette. Võid salatit valmistada ka kooritud külma kartuliga. Tükelda kartul väikesteks kuubikuteks, haki kanarulaad. Riivi juust. Tee ka värske ja marineeritud kurk parajateks tükkideks. Eralda munakollased valgetest, valge munaosa riivi salatisse, kollased pane kastme kaussi. Kaste sega kokku kolmveerand osas majoneesist, pehmeks massiks tehtud munakollasest ja veerand osast kohvikoorest, maitsesta sinepi, soola, pipra ja tasakaalusta vajadusel suhkruga. Sega kaste salati ainetega ja lase maitsetel seista. Salat jääb mõnusalt pikantse maitsega.

Võrratu vürtsikilusalat

1 karp vürtsikilu, 5 keedetud muna, 1 valge sibul, 1 pikk värske kurk, 8 keedetud kartulit, 4 marineeritud kurki, majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu, Vahemere ürte, maitserohelist, rohelist sibulat

Vürtsikilu võiks valida niisuguse laagerdunud ja klassikalise variandi, kus tuleb pea, kont ja sisikond eemaldada. See on niisugune eheda maitsega vürtsikilu. Puhasta terve karp kilu, haki väiksemaks. Tükelda keedetud kartul, haki kurgivalik, riivi muna. Haki sibul peeneks. Lisa maitse järgi majoneesi, seda kolmveerandi osas ja veerandi jagu hapukoort, maitsesta soola ja piprasegu, ürtidega, kui on sügavkülmas tilli, peterselli, või haara poest värsket. Haki ka roheline sibul. Sega salat kokku ja jäta maitsestuma. Jäta kaunistuseks mõni vürtsikilu ja üks muna, et sööjad ikka teaksid, millest salat koosneb.

Kartulisalat makraga

4 keedetud kartulit, 1 suur pakk makrat, 4 keedetud muna, 1 sibul, 1 pikk värske kurk, 1 väike purk konservherneid, majoneesi, soola, suhkrut, piprasegu, ürte

Tükelda keedetud kartul ja makra, riivi muna. Haki kurgid ja sibul väikesteks tükkideks, lisa ka nõrutatud hernekonserv, sega kaste kokku, maitse ja maitsesta. Jäta salat külmkappi tõmbama. 

Kartulisalat krevettidega ja värske rohelise hernega

1 suur karp krevette soolvees, 4 keedetud muna, 2 marineeritud kurki, 1 väike sibul, 2 keedetud kartulit, 100g külmutatud värskeid herneid, tilli, majoneesi, soola, piprasegu

Haki kartul ja kurk ning sibul. Riivi munad. Nõruta krevetikonserv, aga jäta vedelikku alles veidi, et vajadusel kasutada kastmes maitsestamiseks. Keeda minutijagu külmutatud herneid vähese soolaga keevas vees. Kurna ja ehmata korraks külma veega. Lisa salatisse majonees, palju värsket tilli, maitsesta soola ja pipra ja ürtidega. 


Nii, et hakkame sättima homseks. Jõuab veel poodi parimat kilu valima ja head rukkileiba ning salatiteks toiduained keema panna. Kaunist sinimustvalget päeva kõigile homme! Eestimaa on imeilus. 

Vürtsikas punase oa supp suitsukoodiga

 Valge lumevall õhus, tuule kibe sakutus põskedel, libe ja lumine teekond looduses. Roidunud keha ja ergaks muutuda tahtev vaim nõuab turgutust, kosutust. Supipott ikka nädala alguses tuleb tulele panna. Kuna vastlapäeva eel on poelettidel suitsukootide valik, oli mul üks koodiotsake kappi ootele jäänud ja tuli välja mõelda supp sinna ümber. Kuivatatud kaunviljade kasutamine supis tasub ette planeerimist. Peab teadma, millal eelnevat leotust nendele teha. Aga konservoaga saab sama hea supi. Seekord vürtsika. 

700g sea suitsukooti
 vett
 1 sibul
 2 porgandit
 3 kartulit
 8 kirsstomatit
 5 küüslauku
 2 purki punaseid ube koos vedelikuga
 soola
 suhkrut
 vürtsi- ja pipraterasid
 punast paprikapulbrit
 3 loorberilehte
 kiluvürtsi
 tšillit
 Vahemere ürdisegu
 õli
 3 spl adžikat
3 spl tomatipastat
 serveerimiseks marineeritud rohelist tšillipipart
 maitserohelist

Ega midagi keerulist pole, ikka tavapärane supikeetmise alustugedele tuginev tegevuskäik. Kõigepealt tuleb liha keema panna. Lõika suitsukoot väiksemaks, mahub lihtsalt paremini kastrulisse. Vala külma vett, et liha oleks kaetud, aja keema, riisu vaht ja keera kuumus maha. Lisa loorberilehed, soola ja maitseaine variante. Koori kartulid ja tükelda väiksemaks. Puhasta ka sibul ja porgandid, riivi porgand ja tükelda sibul siiruviiruliselt, ei pea alati väga väikseks hakkima. Kuumuta pannil õli ja keeruta kerges kuumuses porgand ja sibul kuldseks. Lisa potti kõigepealt kartul, siis õliga passeeritud porgandi-sibulasegu, oad koos vedelikuga, lase madalal kuumusel neil valmida. Lisa lõpuks ka adžika ja tomatipasta või mõni kodune tomatihoidis. Maitse ja maitseta, lisa meelepäraseid vürtse, tšillit, paprikat, tasakaalusta suhkruga. Haki kirsstomatid ja purusta küüslauk, lisa viimasena see supipotti. Las minutikese keeb, siis keera kuumus välja ja lase vähemalt pool tundi maitsetel tõmmata. Tükelda seakoodi liha väiksemaks ja pane supi sisse tagasi. Serveeri maitseka marineeritud rohelise tšillipipraga. Elus peab olema värve ja vürtse ja kehasse saabub soojus ning erk mõttelõng peas hakkab kerima kera, mida valida Eesti sünnipäeva lauale. 

Hernesupp suitsukoodiga

 Kuigi vastlapäevani on veel paar nädalat aega, siis poest leiab juba laienenud suitsukontide, hernesupi kogude ja ka erinevat herne valikut. Mõni postitus tagasi jagasin hernesupi retsepti, mille tegin kollaste hernestega ja kasutasin köögiviljade hulgas ka unustatud kaalikat ja leem oli keedetud toore ribilihaga. Nüüd oli poes soodne suitsu seakoot. Ju oli tegemist mittestandardse tükeldusega, sest kilohind oli vaid 1.39 ja enamvähem oli ikkagi korraliku kuju ja suurusega koot, ainult mingi imelik lõige oli koodiotsas. Igal juhul tuli kohe siis mõte head hernesuppi keeta. Aga kuna mul herned otsas olid, läksin uuesti vaatama, kas on hernevalik täienenud. No rohelised herned olid küll juba riiulil, aga toode tundmatu, Kati lihvitud roheline hernes kilostes pakkides Viljandimaalt. Ja pakil on hernepudru valmistamise retsept ja soovitatud jälle 6-8 tundi hernest leotada. Ei tea, mis sellest hernest siis küll järgi jääb. Ma leotasin vaid tunni. Aga suitsukooti keema pannes, tasub enne maitsta, kas on tootele soola ka lisatud. Ja veidi tasub siiski suitsukooti keeta ka enne, kui supi valmistamisega edasi minna.

1 sea suitsutatud koot
 500 g lihvitud rohelist hernest
 pool kaalikat
 2 porgandit
 2 sibulat
2 kartulit
 õli
 5 küüslauku
 vett
 soola
 3 vürtsitera
 5 musta pipra tera
 1 loorberileht
 ürtidega piprasegu
 majoraani
 rohelist sibulat
 porrut
 maitserohelist

Pane herned ligunema ja suitsukoot külma veega keema. Vajadusel tükelda kooti väiksemaks, et paremini potti mahuks. Riisu vaht, lisa loorberileht ja vürtsi- ning pipraterad ja lase vähemalt pool tunnikest vaiksel tulel koodil valmida. Valmista ette köögiviljad, koori porgandid, riivi. Koori ja tükelda kaalikas parajateks tükkideks. Koori kartulid ja tükelda. Viiluta sibulad. Lisa herned potti. Mina kallasin leotusvee ära. Aga hernepaki hernepudru retseptis oli, et lisa koos leotusvedelikuga ja võibolla selles peitub mõttetera. Kuumuta pannil õli, keeruta seal sibulad porgandiga kenaks isuäratavaks, aga heledaks massiks. Lisa kaalikas otse potti, veidi aja pärast ka kartul ja pannisisu. Õngitse suitsukoot välja ja haki liha kogu pehme pekikraamiga väiksemaks. Toit ei ole mõeldud raiskamiseks, nii et tuleb ära kasutada kogu hää kraam. Maitse ja maitsesta. Ja arvesta, et viimasena lisatud purustatud küüslauk, maitseroheline ja roheline sibul ja ka porrurattad annavad veel tunnikese kindlasti seismisel supile maitset. Ma ei ole toidu tegemisel ainult soola ja musta pipra usku. Tahan ka koriandrit või paprikat või hoopis tüümiani roas tunda. Sellepärast ostan koju erinevaid maitseaineid palju. Muidugi on kõigil oma nupukas kindel koht, et mida ja millega maitsestada. Aga maitsestamine võib ka reeglivaba olla. Supp tuli paks ja magusa maitse nüansiga. Ja soojendamisel on tihke nagu purki pandud supipõhi, millele vaid kuuma vett lisada. Siis enam ei vaja lisa maitsestust. Võibolla peaks selle hernepudru valmistamise ka ette võtma. Uurisin mehelt, et miks talle niiväga hernesupp meeldib, et kas ei tüdine sellest. Vastus peitus sõjaväes, kus hernepuder pea igapäevane toit oli. Vastlateks võib muidugi ka oasuppi valmistada. Varusin ühe sama firma põldoa paki ka kappi. Aga ootan poeriiulitele ikka Veski-Mati koorimata rohelist hernest, millest saab kõige parema supi, selge puljongiga, kus herneterad plahvatavad  rikkalikus supileemes nagu kauniks ümaraks pärliks. Hernepärliks. 

Kuumsuitsu lõhe salat pirni ja porruga

 Tänaseks Eesti Laulu vaatamise õhtuks võib ju midagi head lauale ka sättida. Ma pole käinud spetsiaalselt varustamas, vaid pigem vaatan kapist, mida on ja saab kokku sobitada, et tuleks hea tulemus. Nii oli veidi meelega järele jäänud kuumsuitsu lõhe ribisid, külma kartulit ja puuvilja vaagnal ilutsesid pirnid. Mõtlesin, mõeldud tehtud, sobitame need kenasti kokku. 

4 keedetud kartulit
 4 keedetud muna
 veerand värsket kurki
 2 pirni
 veidi porrut
 rohelist sibulat
 200g kuumsuitsu lõhe ribiliha
 Hellmansi majoneesi
 hapukoort
 soola
 ürtidega piprasegu

Keeda kartulid ja munad. Haki kartul, riivi munad, tükelda värske kurk kuubikuteks. Haki pirnid ja viiluta porru. Eemalda lõhe tükid kontide küljest. Lisa salatisse majoneesi ja hapukoort, maitsesta soola ja piprasegu, ürtide ja rohelise sibulaga. Kartul sobib lõhe kaaslaseks hästi, samuti nagu värske kurk ja pirn annab mõnusa magusa nüansi. Olgu siis täna õhtul ka kellegi lemmikul magus võit, mina elan kaasa Otile ja kogu finaali õnnestumisele eelkõige. 

Sealihasupp tatra ja seentega

 Mul peab ikka külmas koridoris suur potitäis mingit head suppi olema. Talviste käikude järel hea kindlad kulbitäied soojendada. Täna plaanisin teha kapsasuppi, meeles mõlkus küll puhas hapukapsasupp, aga meenus, et tahtsin ka proovida niisugust kapsasuppi, kus on nii värske kui hapukapsas koos. Jääb päris huvitav maitse. David Vseviov on kirjutanud Müürilehes lausa oodi kapsasupile. Ja tõepoolest kapsasupi variante on ju sadu. Aga, aga, täna ja juba teist korda osutus kauplusest koju tassitud hapukapsa ämber kõlbmatuks. Ei hakka nimetama tootja nime, aga kindlasti seda kapsast ma rohkem ei osta. Ja, kuna mul sea pehme ribikont juba kees, porgand ja sibul olid puhastatud, pidin välja mõtlema uue supi. Ja jälle oli mul silma jäänud üks huvitav supp tatraga. No pole ealeski isegi nõuka ajal kuskil sööklas söönud. Aga tahtsin siis ära proovida. Tegemist on lihtsa lihava supiga, kus kruup on asendatud tatraga ja lisatud nii maitseköögivilju, kui kartulit ja seeni. Retseptis oli küll nõutud toored šampinjonid, millest enne potti lisamist vesi välja aurutati ja siis õlis koos sibula ja porgandiga passeeriti. Mul tooreid šampinjone võtta polnud, aga riiulitel veel küll rikkaliku seeneaasta hoidiseid. Valisin ühe hoidise marineeritud kitsemamplite ja kukeseentega. Loputasin külma veega seened üle, et marinaadi maitset väga tunda poleks.

700g Saaremaa sea pehmet ribikonti
 vett
 2 dl tatart
 1 suur porgand
 1 suur sibul
 3 kartulit
 3 küüslauku
 200g seeni
 õli
 soola
vürtsi- ja pipraterasid
paar loorberilehte
piprasegu ürtidega
 maitserohelist

Pane ribiliha külma veega keema ja riisu hoolikalt vaht ja üleskerkinud liha mustus. Puhasta potiäär köögipaberiga, lisa vürtsi- ja pipraterad, loorberilehed, soola ja alanda kuumust, et puljongi pind vaid õrnalt väreleks. Valmista ette köögiviljad. Koori kartulid ja tükelda. Koori porgand ja riivi. Haki sibul. Kui on toored šampinjonid, siis viiluta ja pane kuivale kuumale pannile, kui vesi on seentest väljunud, lisa õli ja keeruta veidi neid pannil ja siis kalla pannile seente hulka ka riivitud porgandid ja hakitud sibul. Kõigepealt lisa suppi kartuli tükid, siis kirev pannisegu seentest, sibulast ja porgandist. Loputa pann ära ja pane pestud tatar kuivale kuumale pannile, keeruta kiiresti tatraterasid pannil ja lisa ka potti. Keeda supp valmis, maitse ja maitsesta. Lõika ribitükid väiksemaks. Lõpuks lisa purustatud küüslauk ja maitseroheline, tilli, peterselli, mida sügavkülmas leidub. Lase maitsetel tõmmata. Täitsa hea ja huvitav supp sai. Neile, kellele tatar meeldib, see supp kindlasti sümpatiseerib. 

 

Juustu-porgandisalat makaronidega

 Alati, kui ma postituse või retsepti pealkirja mõtlen, siis arutlen peas, et millest see peaks kõnelema või mida ligi tõmbama. Mis on esimene sõna, mis on ka esimene peamine sõna näiteks retseptis, kas põhi tooraine, millest toitu valmistatakse või väike õli ports, mida ainult väheke maitsete süvendamiseks kasutatakse. Nii nüüd ongi siis siin taldrikul makaronisalat juustu ja porgandiga. Aga mismoodi siis tegelikult õige on? Lapsepõlves mu naabritüdruku Kaia ema tegi alati nende pere sünnipäevadeks rikkaliku laua ja üks salat oli makaronisalat juustuga. Aga, mis koostisosad seal veel olid, ma pole päris välja mõelnud. Aga see oli jube hea salat ja ma pole seda kuskil mujal  saanud. Ise suure salatimeistrina olen ka hääbunud kuidagi, ei ole enam ideid,  viimistlen pigem vanu häid või uurin interneti avarustest seda, et vene kartulisalatis, nagu meil, ei ole kartul üldse see peakangelane. Aga täna tegin Eesti Laulu kuulamise, vaatamise õhtuks niisuguse lihtsa sametise salati ahjukana kõrvale, aga nautida seda võib nii kergeks hommikuks, lõunaks hea viineriga või siis õhtuks korraliku praega. 

100g väikest pastat, 150g Valio Gouda juustu, 4 keedetud porgandit, 4 keedetud muna, 1 suur õun, 2 küüslauku, majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu, ürte

Valmista keetmist vajavad toiduained ette. Keeda porgandid, jahuta ja koori. Keeda munad kõvaks. Pane ka pasta keema ja keeda pakiloleva aja järgi, valmides vala mitu korda külma veega sõelal üle. Riivi salatikaussi nii porgand kui muna, samuti õun. Purusta küüslauk hästi peeneks ja sega salat majoneesi ja hapukoore ja maitseainetega kokku. Salat jääb sametine ja pehme ja kindlasti võib proovida ka kihtidena laotud varianti. 

Kanasupp munanuudlite ja spinatiga

 

Võrratu lumine hommik ja kui lumerookimisel on kohustuslik ring peale tehtud tahab keha kosutust ja tühi kõht täitmist. Lihtne kanasupp köögiviljade ja munanuudlitega ja kimbukese rohelisega ei võta just kaua aega. 

500g kana kondiga tükke, vett, 2 kartulit, 2 porgandit, veidi munanuudleid, paar kirsstomatit, peotäis spinatit ja rukolat, 2 küüslauku, õli, soola, 1 loorberileht, veidi ingverit, kurkumiga kana maitseainet, piprasegu, maitserohelist

Mul oli terve kana. Tükeldasin kana ära ja valisin supi jaoks kanatiivad, koivad ja seljaku, ülejäänud panin teiseks söögikorraks külmikusse. Panin kana külma veega keema, riisusin vahu, lisasin soola ja loorberilehe, ingveri tükid ja keerasin kuumuse madalaks. Koorisin ja tükeldasin sibula, puhastasin porgandid koorijaga ja riivisin sibulahakke peale lõikelauale kuhilasse. Kui kana oli umbes pool tundi vaikselt podisenud, kuumutasin pannil õli ja madalal kuumusel keerutasin sibula ja porgandisegu pannil kuldseks ja lisasin potti. Koorisin ja tükeldasin kartuli väikesteks kuubikuteks ja panin ka potti. Poeg tõi suvel mulle Bulgaariast erinevaid maitseaineid ja kasutasin ühte kollast, mis eeldavasti ühe komponendina sisaldab ka kurkumi. Lõpuks lisasin ühe portsu munanuudleid ja  tükeldatud kirsstomatid, purustatud küüslaugu ja spinati, rukola lehed ja keerasin hetke pärast kuumuse välja. Liha tükeldasin, eemaldasin kondid ja panin suppi tagasi. Veidi vaid aega, et maitsed muutuksid intensiivsemaks. Muidu on see niisugune hea kosutav värske supp mõeldud kohe nautimiseks. Hea rukkileiva peale parajalt võid ja mõned küüslaugu seibid ja õhukesed ingveri viilud, soojendab seest mõnusalt ja annab immuunsusele väärt tuge. Tiigriaasta on alanud, tulgu see võimas ja vägev, kus iga hetk saab elatud südame sunnil ja suunal.