Otsing sellest blogist

19. apr 2009

Lõuna lihtsus




Sinilille sina peegeldub kulupruunidelt metsaalustelt. Tusane tormituul keerutab mu tuulikut, õhk on lausa jäine. Kirjute kõhualustega linnukesed otsivad maapõuest, mis varahommikul alles jäiselt härmatanud, toidunatukest, mõni vihmauss ehk keerutab end mullamulgust välja või mõni varajane putukas. Sillade tüütu tung hoovi, metsa alla, aina venib ja venib. Ainult valged krookused küsivad imestunult, kuhu kevad küll jääb?


Pere toidulauale sööke nuputades, igatsed vahest ka midagi muud , kui koorest pastat, ahjukana ja kartulit. Nii sai ühel päeval tatrast midagi muud nuputatud, peale pudru. Passeerisin siis pannil hakkliha rohke sibula ja riivitud porgandimassiga. Tatra keetsin tavapäraselt. Poti põhja õlinatukene, kuivad taratangud sinna sisse ja peale pisukest liigutamist, kuum vesi peale, sutsakas soola ja madalale kuumusele hauduma. Nii kaua kui tatar valmib, praeb kõrvalplaadil pannil hakklihasegu. Kui pudru valmis, segasin kõik kokku. Kastmeks tegin ikka nii nagu mu ühe vanaema pool Laitses kunagi kartulipudrule kastmesilma tehti. Sulatad potis võid ja segad kiirelt hapukoore madalal kuumusel sisse, soola ka ja tatrapajaroale päikeseks keskele. Ja maitseb hästi, kuigi jah paljud ei kannata tatrakeedu lõhnagi köögis. Aga maitses vahelduseks väga hea.


Teine roog, mida kah igapäev ei tee, on maks. Hoidsin ikka poes koguaeg just kanamaksal silma peal. Ei maksa ta palju ja maitseb mahedamalt, kui veise või seamaks. Kuigi minul pole nagu vahet, mulle maitseb maks nii või naa. Aga maksale lisandeid otsides, leidsin ühest vanast Pereköögist retsepti, mida olin ka enne tegelikult teinud. Kannab nime ta seeneraguu kanamaksaga, aga kuna mul seeni oli vähem, ca 200 g, siis nimetaksin ta hoopiski kanamaksaraguuks.


200g šampinjone, 1 suur sibul, 2 porgandit, 500g kanamaksa, 2dl kohvikoort, 2 spl portveini, maitseaineid


Praadisin pannil porgandi peenikesed ribad, sibula ja seened, lisasin tükeldatud kanamaksa, maitseained, portveini (külapoest leitud Hispaania Campo Bello sobis selleks hästi) ja kohvikoore ja lasin madalal kuumusel haududa. Kuna eelmisest päevast oli külma kartulit, siis kuuma kartulit ei teinudki, küll aga mahlase salati värskest kapsast, kollasest paprikast, tomatist, värskest kurgist ja rohelise sibula tupsudest, majoneesi-hapukooreseguga. Kanamaks jäi hõrk ja hea, roal pole ehk kõige kenam välimus, aga maksasõbrale mõnus maius igal juhul.






18. apr 2009

Kutse kruubipudrule


Millal te tegite viimati kruubiputru mõnusa siiruviirulise sealihaga ja ahjus veel pealekauba???Nojah, ise ka suurest traditsioonidele lähenemisest, ostsin lõpuks odrakruubi koju ja otsisin ja ootasin koguaeg tegemisvõimalusi. Ja kes seda ikka niiväga peale minu siin sööks??? Küsimusterohke blogi sissekanne tuleb seekord. Panin aga veidi ebamäärase sealihatüki keema, peagi lisasin kruubid, sibulapooliku koos koorega ja maitseained, hiljem ka terved küüslauguküüned. Lõhn , mis kööki hajus, oli ahvatlev küll. Lasin mitmeid tunde haududa, kui mul oleks praegu mõni eriti hea ahjupott, teeks ma seda oma vanas leivaahjus. Kahjuks olen tüütult kaasaegne ja olen unustanud endale muretseda praktilisi, kasulikke asju. Mulle meeldib mu keraamiline pliit ja elektriahi ja nurisemiseks pole nagu põhjust.

Küll aga lugesin täna ühte oma lemmikblogi, tükk aega tahtsin ikka sinna midagi kirjutada, aga nojah, enamus meie kaasmaalasi sõidab või koondamisrahasid lõhki rebides ikka Egiptusesse, aga mõned meist reisivad Portugali. Ja tõepoolest, imestan ikka seda va rahakoti paksust, kuigi olen ka nii mõnegi äripäeva rikkurite liikmega tuttav, ükski neist ei reisi praegu eikuhugi. Aga ok, ehk on siis head ajad, ja see ju tore.

Läksin ka hiljuti kaasa kampaaniaga, et 25eeku polegi nagu mingi raha ja tellisin endale mõne ajakirja, lisaks nendele, mis mul niikuinii käivad. Ja nüüd juhtusin lugema laotavalt laitvat hinnangut ja kommentaari kaamost ühele, minu meelest üsna asjalikule köögiajakirjale. Pole küll teda tükk aega ostnud, lehitsenud küll, aga...Ma ei ole rikas ega vaene, loll ega tark, aga traditsionaalne eesti köök on minu jaoks ikka in, missiis, et mul meenuvad järjekordset gewürztraminerit avades Hispaania tuultes kaardunud küpresside read ja himu kihiseva proscesso järele on hullult vastupandamatu ja õhukesest salaamist rääkimata, mida igaüks kaasmaalastest suu sisse ka ei võta.Aga see, mis siin toimub, läheb ikka korda küll. Ja milleks viriseda, teeme siis uue ajakirja,paneme pead kokku ja anded ja jõud ja kogemused mängu;ajakirja, mis avatud kõikidele tuultele ja ei anna järjekordset teadet mõnest kohalikust staarist, kes jälle lõhe ahju pani, oh teda äbarikku küll. Ei suutnudki midagi udupeent kokku keerata, mida vähemalt ehk Brüsselis kureerivad kaasmaalased suudaksid.


Aga minu kruubipuder tuli hää ja kahetsen, et nüüd olen suutnud enamuse kruubi pakisisust juba oma armsale Rexile keeta ja pean minema poodi uut ostma, et ehk edaspidi näiteks Mulgi putru valmistada. Hääd, eesti toitu.:)

17. apr 2009

Kalaga kuningriiki


Kala on hea ja mis jutt see on, et eestlane kala ei taha ja veel lõhna pärast. Täna just niisugune artikkel Naistemaailmas ilmus. Ei viitsinud kohe sinna midagi vastu kirjutada, aga mõtteid on.Kala jõudmise meie toidulauale määrab kala kättesaadavus ja ilmselt ka hind. Mu ema ja isa käivad aastaid Keila turult värsket räime ostmas ja kui muud kalad, nagu haug näiteks ka rahakotisõbralikumad oleksid, ilmselt ostaks seda ka. Haug muna-koorekastmes, unistan sellest juba aastaid.Mina ju üsna hiljuti vihastasin end haigeks , kui sain teada, et meie külas käib üks kord nädalas kalaauto. Ju olen siin külas ikka väga vastuoluline tüüp, et keegi ei pidanud paljuks mulle sellest rääkida.

Aga pole hullu, juhuslikult käisin just x päeval poes, kui kalaauto oli end sinna parkimisplatsile parkinud. Ostsin 3 kg 20 eekuga räime. Asi oli küll räimest siiski kaugel, sest kotitäis sisaldas küll rohkem kilumõõtu kalasid. Aga kuna olin kaua juba igatsenud ja mõelnud, et tahan äädikaräimi teha, siis olin varmalt nõus kõik need pisukesed ka ära puhastama, kuigi eks kassid-koer said ka oma osa.Ja samas oli kapis mul ka kiluvürtsi, et vürtsikilu oleks võinud ka ise teha.

Ok,aitab lorast, retseptide juurde. Minu meelest on see väga hea suutäis. Puhastad räime ära, paned ööseks marinaadi, lisad äädikat, soola ja suhkrut, maitse järgi, selleks tuleb näpp marinaadi pista ja mõelda välja, mida vähe või mida palju on. Järgmisel päeval võtad pehmenenud kalast kondi välja ja laod kihiti sibularatastega karpi või kaussi ja lõpuks valad toiduõli peale ja külmkappi. Kui esimesel maitsmisel tundub mage, siis tuleb soola lisada. Ja jube hea suutäis leiva või kuuma kartuliga või mehele rekkatööle kaasa. :)

Ülejäänud räimed praadisin jahus paneerides kiirelt pannil ära ja maitses hästi külma kartuliga, mis oli eelmisest päevast järgi jäänud.

Hiljuti sain ka tinti maitsta. Meritint, mis värskena lõhnab värske kurgi järele ja mis kuulub lõheliste perekonda. Tegelikult maitseb nagu räim minu meelest või on asi pigem paneeringus. Heameel on sellest, et olen ka teistest toidublogidest lugenud räime või tindi praadimisest, et ikka lihtne kala jõuab ka eestlase toidulauale.



12. apr 2009

Pühade paistel


Olen üsna usukauge inimene. Kõik see kalendririda lihavõtete kohta on tähendanud ikka meie jaoks ainult munade värvimist, ei enamat. Ikka päikselise sooja ilmaga väljas riisumist ja head toitu, niikuinii. Aga mitte midagi spetsiaalselt valmistatud. Aga sobiva peotoidu võime koos ikka kokku panna. Ühel päeval mõtlesin, et koguaeg ostan terve kana, tükeldan ta tavaliselt kolmeks. Praeks, supikoguks ja filee teen väikesteks tükkideks risoto, pasta või kastme jaoks. Ühel päeval otsustasin fileed tervelt fileerida. Ja kuna ühest kanast saab ju ainult kaks fileed ja kuna olime jälle pojaga kahekesi kodus, siis sai mu ammune mõte teoks. Töö juures tehtav täidetud kanatasku on alati nii kuiv, et karju appi ja mina seda a la cartest iialgi ei telliks. Korra mäletan, kui käisime peale Valget Gospelit Kannu Pubis, tellisin seal kanafilee ananassi ja juustuga. Ja maitses väga hästi, kuivusest polnud jälgegi. Tuginedes meie Olustvere praktikantide jutule, maitsestasin kanafilee erinevate maitseainete ja soolaga, panin peale kaks ananassirõngast ja veel maitseaineid ja nisristasin majoneesi ning panin 30 min ahju 200 kr juurde. Ja tulemus oli super. Olin niiiiii vaimustuses. Niisugune kergelt mahlane ja küps, ei mingit kuivust. Tõeline peoroog!!!

Oasalat on ka väga tänuväärne toit ja soodne ka. Mulle maitseb see salat igatmoodi. Seekord tükeldasin sinki, sibulat, värsket kurki ja keedumuna lisaks punasele oakonservile, majoneesi, hapukoort ka ja üsna kiirelt saab hea salati valmis. Sobib nii liha kui kala juurde, grillihooaeg algamas, vorstide või vürtsikate lihade juurde.

Mune ma sel aastal ei värvinud, olin pisut praktiline. Aga isa ikka mul värvib alati ja need juuresolevad pildid ongi sibulakoore sahinas ja värvi võlus koduselt sündinud. Magusroa pashade näol jätan teiste blogijate leivanumbriteks!















11. apr 2009

Lahe lõhepirukas


Kui ikka ema ootamatult külla sõidab, siis peab ikka vaatama, mida lauale panna. Aga ma otsustaisn lausa ahju panna. Kuna olen ju olnud soolaste pirukate küpsetamise lainel, nagu kõik juba teavad, siis uurisin retsepte ja külmkapisisu ja...Sündisgi meie Lahe lõhepirukas ja tõesti oli hea ja palun teil kõigil järgi teha, sest sink ja hakkliha ja seened on kindlasti väga argised ja tavalised.

Põhi: 125g margariini, 3 dl nisujahu, 1 muna, soola

Kate: 75g külmsuitsulõhet, 100g sinihallitusjuustu, 100g ananassi kuubikuid, 2 keedetud kartulit, 1 suur sibul, 3 muna, 2 dl vahukoort, maitseaineid.


Põhja ikka küpsetasin pisut ette, 200 kr peal umbes 10 minutit, siis on ikka kindel, et ei pea pärast piruka valmise ajal häbisse jääma. Sibulat passeerisin kergelt pannil, muud ained tükeldasin ja segasin kõik ained kergelt kokku ja ahju, 35 min. algul 200 kr peal, lõpupoole 175 kr. Kuni pirukas on kuldkollane, meie pirukaretseptide trafarentne lause. Ja ikka kuumus kinni, ahjuuks lahti ja pirukas jääb ahju järelsoojusesse. Ja hiljem puhta rätiga katta ja alles siis serveerida rõõmu ja lauluga, kevadisega!!!:)

Talupojasupi tõhusus


Ma olen üsna kaasaegne, ohhetan oliivide peale, sest nad on tõelised maiuspalad.Kreveti kihvt ei aja mul südant pahaks, sest soojamaa vastikust tekitav reisikogemus õnneks puudub. Isale ostan sünnipäevaks peenutsedes imeõhukest salaamit, ikka oma Hispaania reisile tagasi vaadates ja kuna tema on eluaeg kõik ostetud suitsuvorstid keldrisse kuivama, rippuma viinud, siis mõnd ta ju võib proovida juba tema jaoks valmina. Olen kõigele uuele avatud, aga ei kavatse unustada vana ja traditsioonilist.

Hiljuti ostsin koju pakikese odrakruupi. Mulgi pudru ja külasupp ja kruubipuder sealihakuubikutega, mida veel paremat tõhusast eesti köögist lauale talve lõppedes ihata. Ühel tatise ninaga päeval paningi loomakondi keema, viimasel hetkel viskasin ka sinna veidi mahendavat kana supikogu. Vaatasin kapid üle, lisasin supile porgandit, sibulat, kollast paprikat leidsin, veidi värsket kapsast, paar peotäit odrakruupi, kartulit, värske kurgi kuubikuid, küüslauku ka!Oh jah, ja milline supp tuli. Kui meie 4-liikmelisest perest poleks stabiilselt kodus ainult 2 liiget, mina ja poeg, siis need poti- ja pannitäied kuluksid ikka marjaks ära. Supp tuli võrratu! Ema külastas meid mõni päev hiljem, tarisin taas oma supi välja, andsin talle maitsta, kuigi olin tema auks uhkelt lahedat lõhepirukat küpsetanud, aga ema ka ahhetas mu talupojasupi peale, kuigi isegi pärast mõtlesime,et äkki on selle nimi hoopis külasupp. ??!Kruup andis niisuguse mõnusa toitvalt tõhususe, et ikka veel ja veel käid poti kallalt leent maiustamas.

10. apr 2009

Võileivatordi vägevus


Pidupäevasid on erinevaid, on siis tegemist sünnipäevaga või mõne traditsioonilise pühaga. Ja kui on oodata külalisi, ikka tahame ju midagi head valmistada, küllatulnutele meelehead valmistada. Mulle meeldib aeg-ajalt võileivatorti teha, siis salatitegu jääb ära, sest võileivatort on üks mehine suutäis. Ja eelistan alati kalatäidist, olles proovinud ka muid täidised , jääb kaalukauss alati siiski kalale. Tort jääb mahlaselt soolakas ja ehk meeldib ka neile, kes muidu kalast suurt lugu ei pea.

Vaja läheb: 2 röstsaia. Ja kreeme teen kahte sorti. Kreem 1: 5 keedetud muna, 200g riivitud juustu, 1 karp Kreveti Merevaiku, 1 pakk krabinuudleid,(võib lisada ka soovi korral soolalõhet) majoneesi ja hapukoort, maitseaineid.

Kreem2: 2 karpi tuunikala õlis, 1 karp Kreveti Merevaiku, 1 karp Rama toorjuustu hapukurgiga, 1 suur sibul,2 keedetud muna, majoneesi ja hapukoort, maitserohelist, maitseaineid.

Kaunistamiseks krevette, värsket kurki,keedumuna, rohelist, sidrunit, soolalõhe roose jne.

Kindlasti lisan tuunikala koos õliga, siis jääb kreem mahlasem. Kui on kiire, siis immutan saia sidrunimahlaga, aga parem on võileivatort valmistada eelmisel päeval. Variante on ju mitmeid ja eks võib asendada tuunikala konserve õlis ka teiste valikutega. Samuti võib ka makra asemel tordi sisse krevette panna. Kreemi sisse võib kooreseks aineks ka vahustatud koort panna. Võileivatordi vägevus jääb teie pidu kroonima ja saate külalistelt kõvasti kiita!:)

6. apr 2009

Kasulik kodujuust


Ma ei teagi täpselt, millal ma kodujuustu just soolase toidulisandina enda jaoks avastasin. Sest lapsepõlves ikka ema pani kaussi ja raputas suhkrut peale. Oli niisugune teralisem kohupiim mu meelest ja kõik. Nüüd aga otsin muudkui võimalusi, mida sinna lisada, kuidas üks hea salat kokku taas keerata. Kuna siin viimasel ajal on üsna palju kokkatud, söögikordi ikka mitmeid kordi päevas, siis ühel õhtul panin laiska. Aga lõpuks see viib ikka pere heeringapaki kallale. Ja neid võileibu teen ju mina. Siis mõtlesingi, kui teeks ühe tummise kodujuustusalati ja hoopis heeringaga. Panin siis kõikvõimalikku, mis jälle kapist leidsin, sibulat, tomatit, marineeritud kurki, vist isegi õuna, maitserohelist. Pärast ainult kahetsesin, et muna ei viitsinud keeta. Muna teeb salati alati mahedaks. Hapukoore ja maitseainetega segasin parajaks ja oligi õhtusöök olemas, kuuma kartuli mõtlesime juurde, siis oleks asi täiuslik olnud.

Kui grilli hooaeg algab, siis fooliumis kartulitele on parim lisand kodujuustusalat, makra või heeringaga, tuunikala sobib ka oivaliselt. Kord leiutasimegi jälle õhtusöögita õhtul pojaga kahekesi tuunikala-kodujuustusalati, riivisime toorest porgandit lisaks tuunikalale ja seekord ei pannud hapukoort, vaid tegime õli-mee-sinepikastme ja maitses oivaliselt. Magusate kookide jaoks head kodujuustu ei raatsi raisatagi!:)

5. apr 2009

Pidulik pühapäev


Pühapäevad on ju toredad, saab kaua magada ja hommikusöögiks midagi mõnusat teha ja teleka taga seda pikalt nautida. Olgu see siis mannapudru võileivadega, eelmisel päeval valmistatud salat viineritega, pannkoogid erinevate täidistega või misiganes. Aga ka siis, kui ei juhtu just mõni tähtpäev või kalendripüha olema, on võimalik lihtsalt ja kiirelt pidulik lõuna valmistada, nii et metsa, õue päikest ja kevadet ka püüdma jõuab.

Allpool galerii võimalikest variantidest. Soolaseks pirukaks sobib ja maitseb hästi endiselt koorene singipirukas, punatipsulise paprikaga täiendatud. Praeks lõhefilee, lugesin küll ühest blogist irooniaga, et kui on mõnda tuntud inimest ajakirja kaanele vaja, et siis nad ikka teevad lõhet või forelli ja arvavad, et see on siis kõva sõna. No tõepoolest?!Mul siin kirutud maapoes värsket lõhet ei müüda, pean seda ikka suurematest kaubanduskeskustest hankima. Ja kui juba ostmiseks läheb ja hindasid võrdled, siis ostan enne juba roosaka, tervisliku kala kui sealihakäntsaka, mille vastu mul muidu ka midagi pole, aga hind karjub endiselt, olgu või majandussurutis või mitte. Lõhe juurde keedan tavaliselt kartulit ja hautan pannil juurvilja, minu meelest see sobib kala juurde jube hästi. Paprika, porgandi ja porru ribad passeerin kiirelt õlis, võimalusel lisan tomatit ja sibulat või seeni ja poeg aina küsib juurde ja siis räägitakse, et lapsed ei söö juurikaid. Kodujuustusalat on ka kohustuslik kala juurde ja ta lihtsalt taas sobib sinna ülihästi. Pakike kodujuustu, värsket kurki, sibulat, võib ka tomatit, keedumuna teeb mahedamaks ja kastmeks hapukoor, sinna majonees ei sobi.Kala kõrvale valget veini ja meesperele õlut ja ongi kena pidulik lõuna peetud. Ja vähe sellest, nii rikkalik kõhutäis neelab õhtusöögigi juba alla.















4. apr 2009

Kohupiima-õunakook kallitele


Kohupiim on parimalt piimane ja kaltsiumirikas maius. Kuna olen ju pikalt olnud kohupiimakookide küpsetamise lainel, siis ikka otsin retsepte ja kombineerin. See õuntega kook mõnusa vaniljekastmega maitses küll hästi.

Põhi:100g võid, 2 dl nisujahu,2spl suhkrut, 1 muna

Kate:400g kohupiimapastat(või paki kohupiima), 1 pakk vaniljekastme pulbrit, 2-3 muna, kohvikoort,sidrunit, vajadusel suhkrut, 2-3 õuna

Koogi teeb minu meelest heaks vaniljekastme pulbri lisamine kohupiimakattele ja õunad annavad särtsu juurde ja vaniljekaste koogi peale annab i-le täpi. Põhja küpsetan 10 min 200kr juures ette ja kogu kooki hiljem 35-40 min 200 kr juures.Head nautimist!

Borš beibedele


Kui otsisin boršile b-tähega kaaslast, leidsin beibed ja tõepoolest, kas näiteks Tõehetke/Unelmate printsessi Lilit oskab borši keeta. Loodan, et oskabki:) Minu meelest peet on üks väga hea ja tervislik toiduaine. Rosoljet ma armastan tohutult, olen siin ka sellest kirjutanud. Tavapäraseks õhtusöögiks mõne lihatoidu juurde, tükeldan keedupeeti, hakin sibulat ja marineeritud kurki juurde ja majoneesiga kokku segatult ongi hea praelisand olemas. Aga peedisupid on ka väga head, kiiremini saab muidugi supi valmis , kui kasutada keedetud peeti. Aga seekord valdas mind tõeline borši isu ja otsustasin ikka toorest peeti kasutada. Kuidas siis supp valmis?

Panin searaguu kondid keema, siis tuleb mahedalt magus puljong. Maitestasin ja lasin vaiksel tulel keeda. Tükeldasin sibula ja porgandi ja passeerisin pannil õlis ja lisasin puljongile. Riivisin kombainiga peedi. Peet oli hiidsuur, osa panin sügavkülma, saab teinekordki suppi või hoopis peedikotlette teha. Passeerisin toorest peeti koos ketšupiga(tegelikult peaks muidugi tomatipastat kasutama, mul seda aga kunagi pole) pannil ja lisasin hiljem supile. Natuke lisasin peedile ka äädikat, see hoiab kena punast värvi. Lõpuks lisasin tükeldatud kartuli ja viinerirattad. Eraldasin kontidelt liha ja viimase lihvi andsin küüslauguga ja taas keerasin pliidi välja. Keraamilise pliidi plaat annab veel järelsoojust, jätsin supi maitsestuma ja läksin õue kevadet püüdma.

Muidugi võib lisada ka värsket kapsast või hapukapsast, aga mina nautisin seekord peedi puhast maitset ja väga hea supp tuli. Hapukooresilm supile ja küüslauguleib kõrvale batsille ära ajama ja üks lõunamure jälle murtud. Mehele panin sõitu minnes ka liitrise purgi kaasa.:)

1. apr 2009

Murdmispirukas meelatele


Kuna olen ju pikalt puhkusel olnud, siis oleks nagu iga päev pühapäev. Ja pühapäeva juurde käib üks äge pirukas. Katsetasin siin singipirukaid erinevate variantidega ja tulemus tuli ikka hea. Küsimus ongi selles, et mis maitse siis tõeliselt meeldib. Seenene singipirukas, kodulõhnane ja metsarikas. Ananassine singipirukas, mahlane ja magus. Pikantselt paprikane singipirukas, punatipsuline ja värvikas. Või üks tõeline murdmispirukas, mis sobib kõikidele neile, kes sinihallitusjuustu armastavad. Retsept on mul kirjutatud ammu, ammu ruudulisele soditud paberilipakale, aga mäletan, et see on ühest ammusest Stiilist, kus oli intervjuu Angeelika Kangiga tema tammepuiduses köögis.

Murdmispiruka põhi:

75g võid

2,5dl jahu

1dl kartulihelbeid

1dl vett


Täidis:

150g sinihallitusjuustu

200g kalkunisinki

1 väike ananassikonserv

2 muna, 2 dl kohvikoort

1-2dol riivitud juustu

Ja küpsetamine 25 min 200 kr ahjus.

Sinihallitusjuust oli üsna vänge, aga valge veini kõrvale maitsev ja meelas suutäis.Ja piltidel on näha kauneid mustikaõisi, mis küll õitsevad ainult paar päeva, aga on väga kaunid, nii et , kui te oma metsa jalutuskäikudel pole veel kevadet vaasi püüdnud, siis on kõigil see võimalus olemas.Pildil on muidugi ka kaunid priimulaõied, mis jõuavad küll alati kõik ära närbuda, kui aeda istutamise aeg käes on.

Makrasalat Musidele


Vahel mul meeldib õhtusöögiks teha salatit ja midagi sooja lisandit juurde. Makra on ka üks tänuväärne toiduaine, mõnusa maitsega ja mitmekülgne. Sobib suupistelauale kerge kihiseva joogi kõrvale. Makrasalatit võib samuti mitmeti valmistada. Seekord valisin riisi põhimassiks, lisasin ka keedumuna, sibulat, õuna, marineeritud kurki ja rohkelt punatriibulist makrat. Ahjus küpsetasin kanakintsu, mis sobis mahlasena hea salati juurde. Jälle üks õhtusöögimure vähem ja jääb veel järgmiseks päevaks maiatele kappi ka.

Hurraa hapukapsasupile


Lapsepõlve pühapäevadel keedeti meie peres hapukapsasuppi. See oli traditsioon. Nüüd on kuidagi see hea hapukas, kevadel vitamiinirohke supp, unustuse hõlma vajunud. Eks vanasti sai isegi hapukapsast sisse tehtud, praegu ammu küll enam mitte. Aga poeriiulitel ja turgudel hapukapsas ämbrites ja kottides, porgandiga ja porgandita. Mina keetsin seekord searaguu kontide ja tükikese kanakoivaga seda suppi. Veerand sibulat panin koos koorega leende ja ülejäänud hakkisin ja ilma passeerimata lisasin supile, maitsestasin ja jätsin hauduma tundideks.Maitse tuleb timmida soola ja suhkru ja piprasegudega.Kes soovib hapumat, kes magusamat suppi. Kuna eelmisel päeval olin kartuliputru keetnud, siis oli lisand ka olemas. Mina kruupi supile ei lisa, aga niisugusel kujul ema tehtud suppi söön heameelega. Ema keedab tavaliselt läbikasvanud sealihaga, see tõstetakse supist välja ja pannakse taldrikule jahtuma, seda saab jahtudes supi kõrvale leiva peale panna, sinepisorts ja küüslauk lisaks. Hapukapsasupi lõpetabki küüslaugu lisamine ja kuumuse välja keeramine, siis maitsestub küüslaugu maitse kõige paremini. Peeter Kardi õpetatud tarkus. Serveerimisel soovi korral hapukooretips ja rohelist sibulat peale, kui on.

Hapukapsast saab ka lihatoidu kõrvale meeldiva krõmpsuva salati, mina lisan tavaliselt veidi enne serveerimist suhkrut ja lasen salatil seista.



Kutsumata külalistele


Vahest juhtub nii, et ootamatult heliseb uksekell ja külla tuleb hulk häid sõpru. Mida siis pakkuda ja kiirelt lauale võluda. Selleks puhuks võiks kapinurgas peidus olla kalamarja purk, mõni nn odavatest ja järeltehtutest, sest tegelikult pole neil häda midagi. Kreekeritele toorjuustu või võid peale määrida, oranžikad marjaterad peale määrida ja ongi veini kõrvale kerge soolakas amps olemas. Hästi sobib ka puuvili: apelsinid, kiivid, viinamarjad, ruttu kaunilt vaagnale sättida, kuni kohv tulel. Ei midagi keerulist.



Kroonimata kuningas - kartulisalat


Kartulisalat on eestlaste pidulaudade kroonimata kuningas. Ja kes sellest saakski tüdineda. Lihtsad toiduained,kättesaadavad ja veelgi lihtsam valmistada. Kuigi, kui palju on erinevaid tegijaid, saab maitsta ka teistsuguse maitsega salateid. Ja on ju vaieldud õige koostise üle, mis ja miks täpselt kartulisalati koostises peab olema. Aga eks perenaisel sageli sõltub ka sellest, mis just täpselt kapis juhtub olema, kui kartulisalati tegu just plaanitud pole. Mina seekord panin, nagu ikka keedetud kartulit, muna, õuna, keeduvorsti, sibulat, marineeritud kurki, hernest ja hapukoore-majoneesisegusse sutsasin ka sinepit. Tulemusega jäin rahule, kartulisalati maitsvust kontrollin alati niimoodi, et kas ikka midagi mõnusalt krõmpsub ka hamba all. Kuigi variante on ju palju, marineeritud kurgi asemel võib panna värsket kurki või kodust hapukurki, samuti keeduporgandit. Ja nõuka ajal lisati kartulisalatile vorsti asemel keedetud kanaliha ja ka apelsini, aga see on juba hoopis teine salat - pealinna salat, seda teeme mõnel teisel korral.:)

Kartulisalat sobib lisaks peolauale ju ka hommikusöögiks, kui on kauem magatud ja puhkepäev satub olema, keedetud viinerit kõrvale ja kõht nurrub meeleheast.