Otsing sellest blogist

31. jaan 2010

Pühapäevaõhtune paradiis


Täna oli siis üle tüki aja see päev, kui keegi enam söögitegemist sult ei nõua. Kui mul selle vastu vaid midagi oleks?!!!!! Mees lahkus eile varahommikul EUROOPA avarustesse ja poeg hallli ühikaellu ja mina naasesin oma 6päevakult. Ja ikka hing ja ihu igatsesid oma kodust kosutust, tulin ja mõtlesin, et mida siis teha peale tolmu tuulutamist ja kirglikku koristust. Kuna olen kanaselgasid imeodava kilohinnaga endale varunud hulgi, siis panin pannile huugama ühe paki, kuuma särisevasse õlisse, lisasin kahe pika porgandi seibid, terve suure sibula ja pool pakki šampinjone. Maitseaineid ja pisut soola, veidi hiljem kuum vesi peale podisema...Külma kartulit oli varuks, need lükkasin ka kuuma kastmesse kuumenema. Toorjuustu jätsin toorelt tarvitamiseks.Küll oli kosutav ja kerge.Mida veel küll hing tahaks tahta!?:)

25. jaan 2010

Püha pühapäev




Eile oli siis üks niisuguseid erakordseid pühapäevi, kui jälle kogu pere kokku sai. Sest peagi olen enamasti ju kodus üksi, poeg õpib ju kaugemal koolis ja on ühikas nädala sees, tütrel oma elu nii Keilas kui Viljandis ja mees liigub juba sel nädalal taas Euroopa avarustesse tööle. Sai siis eile lauale see võrratu vürtsikilusalat, mis maitses kõigile jube hästi ja järgmisel korral tuleb kindlasti palju suurem kogus valmistada, sest õhtuks otsas see kausitäis oligi.


Aga põhiroaks oli pizza, sest kui taas pizzasid tegema hakkasin, unistas tütargi vanadest headest aegadest. Muidugi oli tegemist pizzapõhja saamisega poest, sest ei olnud ei vilma ega domina valmis pizzapõhjapulbrit meie maapoes. Õnneks ühest teisest külapoest ikka vilma pakikese leidsin. Eilse pizza peale läks:


600 g kodust hakkliha, pool purki ananassi kuubikuid, 1 pakk šampinjone, 4 tomatit, 400g juustu, 1 sibul, pizzamaitseainet.


Segasin pizzapulbrist veega taigna, mätsisin taigna ahjuplaadile, puistasin peale kolmveerandi juustu kogusest. Kui juust kõige alla panna, siis küpseb see mõnusalt läbi teiste koostiosade, edasi juba ülejäänud ettevalmistatud toiduained ja järelejäänud juust. 30 min 225 ahjus.Maitses hea, puudust tundsime vaid erinevatest kastmetest tomati ja tšilli baasil, mille varud olid märkamatult kodus otsa lõppenud.


Koogiks tegin Vilma kohupiimakooki. See niisugune kook, mis ammu läbi proovitud ja kindlapeale minek. Kes ei viitsi taigent teha, võib selle koogiga alati käe valgeks saada. Vaja läheb:


1pk vilma tordipulbrit, 800g torukohupiima (mul oli 2pk banaani- ja 1 kakaotoru), 1 pk võid, 4 muna, 5 spl suhkrut, 2spl jahu.


Vahusta kõigepealt munavalged, edasi lisa kohupiim ja suhkruga vahustatud munakollased. Koogivorm määri võiga ja raputa üle jahuga, ülejäänud jahu sega kohupiimamassi sisse. Lõika õhukesed või viilud vormi põhja ja hakka kordamööda kihiti panema tordipulbrit ja kohupiima. Viimaseks kihiks jääb tordipulber, millele ülejäänud pakk võid viilude või tükkidena panna. Tund aega 175 kraadi juures ja valmis ta ongi. Süüa jahtunult. Väga mõnusalt magus!:)






24. jaan 2010

Võrratu vürtsikilusalat

Pühapäevale andis täna vürtsi see, et kogu pere sai kokku. Ka tütar tuli koju. Valmistasin siis kena pärastlõunase vastuvõtu ja eelroaks nuputasin mitmete retseptide abil välja kilusalati. Ja salat väärib pealkirja ja tegemist. Vaja läheb:
1 karp vürtsikilu, 4 keedumuna, 1 sibul, pool pikka värsket kurki, 8 keskmist keedukartulit, 3 marineeritud kurki, majoneesi, hapukoort, sidrunimahla, maitseaineid.
Puhasta kilu ja haki peeneks, riivi muna, haki sibul ja kartul, lisa värske kurgi ja marineeritud kurgi kuubikud, sega omavahel majonees hapukoorega, pigista veidi poolikust sidrunist mahla, otsi sügavkülmast tilli, lisa maitseaineid, sega kokku ja kaunista kõige sellega, mis ka salatis. Sest selline kuldreegel vanasti vähemalt oli, et salatit kaunistati sama toorainega, mis peegeldus salatist.
Salat maitses võrratult kõigile pereliikmetele, kui mõnes mõttes võib ehk nina kirtsu ajada, et mis värk, vürtsikilu, aga kõik see kõige lihtsam on alati super geniaalne. Proovige järgi!:)

Turgutav tuunikala


Pühapäev algas meil täna veidi teistmoodi. Kuna külmakraade oli -20, siis tõime tuppa oma pere koera, kes on kaukaasia-saksa lambakoera segu, niisugune mõnus, suur ja üliarmas Rex, nagu kinolinalt, aga lihtsalt palju karvasem. Muidugi oli ta üliõnnelik. Ja kohe olid kõik kohad teda täis. Ja kõik pikalt magada tahtjad ka kõik üleval.

Nii suundusin minagi palju varem kööki, kui olin plaaninud ja hakkasin mune uputama. Kuna eelmise päeva pannkoogi täidistest oli järgi nii tuunikalatäidist kui juustu. Said hommikukohvi ja koeraimetluse kõrvale just niisugused mõusad ampsud. Fazeri mitmevilja röstkuklile sai pandud kuhjake tuunikala muna ja sibula ja majoneesiseguga, ümberringi riputasin riivitud juustu, kõrvale ja peale sibula rattaid ja kena 3 minuti kadunud muna. Heal lapsel palju nimesid.Kulinaarias nimetatakse teda vist pošeeritud munaks, kui ma nüüd ei eksi. Maitses igati hästi ja turgutus oli üsna tõhus, nii et üks kukkel oli üsna täiuslik. Nagu ka järgnev päev.:)

Kuri kruubi-kartulivorm


Kruubid on vallutanud meie maja. Ja uhke öömust malmpott, millest möödudes ikka mõtlen, et mida ja kunas taas sinna sisse toppida, kui kuum ahi taas meie hulludes külmakraadides köetud saab. Nii tegingi laupäeva õhtul ootamatu sööstu peale meie pannkoogilõunat, ise salamisi lootes, et ega täna rohkem süüa ei tee ega saa ja kes tahab, leiab kapist ehk niisama ka midagi. Aga ehk olen ikka ise lootusetu köögigurmaan. Panin siis mõnusasse malmpotti kilo searaguu konte kihiti kartulikuubikute, odra kruubi, sibula ja porgandiga. Vahele ka maitseaineid, loorberilehe tükikesi ja küüslaugu küüsi. Kuuma veega katsin kruubid ja kõike oli ääreni, nagu pildilt näha ja ahju. Tunni aja pärast piilusin, vett ei lisanud, lasin krõbedust ahjust ahmida ja maitsetel mõnuleda.Ja veel üks lühike-pikk tund ja valmis ta oligi. Järjekordne meie oma päris ahju roog. Lisandiks leidsime peedisalatit, külma kastet ja eriti hästi maitseb kruubi-kartuli vormiroa juurde keefir. Olgem moodsad!:)






23. jaan 2010

Pannkoogi pärastlõuna


Pannkoogid kuuluvad mõnes peres ehk vaieldamatult pühapäevase puhkuse juurde. Aga laupäeva lustlikku lõunasse sobib ka vägev virn ülepannikooke ja mitmed erinevad täidised, mida saab ise sobivalt kookidele sättida, rulli keerata ja mõnus kõhtu täitev amps ongi olemas. Täidiseks sai täna üks kauss juustu riivitud, sealiha sinki hakitud, veidi soolasemaks suutäieks hakkisin terve paki mahesoola heeringat, pool sibulat ja kaks keedumuna, lisasin hapukoort ja veidi maitseaineid. Sama tegin tuunikala konserviga, lisasin sibulat, porrut ja muna, majoneesi ja sutsu ka hapukoort. Muidugi käib pannkoogi peale pannkoogimoos, suhkur ja soovi korral mesi.Kõhu saab parajalt punni ja mõnusa pannkoogilõhna majja.










21. jaan 2010

Küüslaugune kaalikarohke küpsetatud koot kartulipudruga


Talveõhk on just niisugune, et naksab ja naksub ühe hetkega, õhetama löövad põsed hakkavad kiirelt külmaga pakitsema ja talla all kriuksub karge lumekooslus muudab meloodiaid sekunditega. Ja libe on ka veel. Aga põhiline armuvalu on silmades. Autoaknast mööduvad kuuskede lumemütsikuhilas tipitud read, nagu piltpostkaardil. Oi, kuis neid saab praegu klõpsida. Ja harali sügisraagus võsast härmakooritise valkjas rüpes saab veel kaunimad kaadrid. Ja kurvad linnumajad, mille ümber puuduvad lindude jäljetripsud lumekooriku kõval kaanel. Päike, alati juba kohal, kui olen suutnud end äratada, kollavärvi kuldseid virvarre nastoiliselt saatmas läbi helbevalgete võrade rägastiku. Ja karvased sõbrad, ükshaaval käppasid üles tõstes, külmanaksudega harjumas, kuid ikka sooja ahju ligi nõudmas või veelgi parem otse sülle nurruma nii öösel kui päeval.

Käre jätkuv külm soosib koduseid ahjuroogasid, juurviljadest rikkaid ja vürtsiseid, et tervist turgutada. Kohati ongi mu elus valla pääsenud täiskäik selles sümfoonias. Tulemused ka ehk tulevad, kui positiivne pärl jäädavalt minus suudab taas särama lüüa.

Aga täna sai ahju pandud kopsakas koodikomps. Maitsestatud piprasegu, kiluvürtsi, meresoolaga,minu väsimatute sõpradega maitseainekorvist. Puhastasin hulga kaalikaid ja porgandeid koodi kaissu, sibulat, porrulaugu siiruviirulisi rohekaid rattaid ja küüslaugu valgeid küüni hakkisin tihedalt tilluks. Kõrvale otsustasin kartuliputru keeta, saab teisel päeval mõnusalt praadida, mis on ka üks mõnus roog, kui veel poolvedel praemuna kõhutab kõrval pirpiriselt piprane. Aga see ehk homne lugu. Niikaua , kui koot küpses krõbedaks ja mahlaseks ja kartul ootas pudruks tampimist, hakkisin hulga punamahlast nõretavat keedupeeti, magushaput marineeritud kurki,pikka porrut ja silmist pisaraid ajavat sibulat, segasin majoneesi-hapukooreseguga ja salat valmis oligi. Lauale sai ka enda sissetehtud kõrvitsasalat ja eelmiste päevade kapsa-mandariinisalati segasin majoneesikastmega ka mahlasemaks, aitas õlikastmes tukkumisest küll, olidki krõmpsust pehmeks kenasti kapsad saanud. Nagu Mumm vanasti õpetas. Krõbeda koodi lõikamise au andsin mehele, tõuse ja sära, oli tahtmine hüüatada, peagi taas peab naise tehtud roogadest suu puhtaks pühkima ja üksildases autosalongis salvesti või felixi tehase kokatädide suppe või kastmeid parajaks timmima, kuni isu neist pilgeni täis ja vahelduse vajadus mõnda Prantsusmaa või Belgia poodi ajab.Praad oli vapustavalt hea, kamar krõbe, altpoolt siidjalt pehme, nagu süldi jaoks keedaks, keskelt tõsiselt taine. Mädarõika terav tups andis lihale värvikat jumet ja pehme maitsekas kartulipudru salatite kaanonis ja mmmmm..., kui äkki sai kõht täis, kui taldrik veel tulvil head ja paremat. Ei aidanud maheroosa Hispaania Campo Nuevo. Päevased massaaži mõnuvalud olid oma töö teinud, ainevahetus ahelaist vabastatud ja isud taltsutatud.










Porrulaugu paraad


Keiser Nero olevat söönud iga päev õliga rüütatud porrulauku, arvates sellest tõusvat tulu oma lauluhäälele... Mul küll ei olnud plaanis oma laulupaelu vitamiinidega rikastada, aga toitu ja üldist mõnusat maitsemeelt küll. Kuna see porrukimp, mis poest sai varutud igavesti ju ka ei seisa, siis sai kohe ohtralt hakitud teda mitmesse rooga. Allpool siis pilt tervislikust lõhesupist. Panin keema pea kilose lõhesupikogu, kus ka kurbade silmadega lõhepea sees ilutses. Riisusin vahu, maitsestasin ja kiirelt lisasin porgandi kolmnurksed seibid, porru lahti harutatud valged ja rohelised seibid, oliivide lõbusad rõngad, ohtralt tilli sügavkülmast ja lõpuks ka mõned kartulid. Lõhe ei kee kaua, nii et supp valmib üsna kiirelt.Ja maitsev lõuna ongi kärmelt olemas.:)

Õhtuks panin ahjupotti terve kana, maitsestasin, kallasin potti kuuma vett, sinna terve sibula, ohtralt küüslauku, neid toppisin ka kana kõhuõõnde, lõikusin ratasteks terve suure porru. Kanaleem jäi mõnusalt porru-sibulane, kõrvale sobisid seekord hästi spagetid ja põnev salat värskest kapsast, rohelisest toorest porrulaugust, mandariinidest õli-veiniäädika-sindrunimahla kastmes.Külma kastme törts kulub mahlase kana juurde ka ära, et tasakaalustada maitseid ja siduda toit peenetest mõtetest hoolimata mõnusalt koduseks.

17. jaan 2010

Kirglikult keeksist


Kuna mu mees on tegelikult hirmus maiasmokk, siis otsustasin ühe mõnusalt šokolaadise keeksi teha. Retsepti leidsin toidutarest, kuigi teisendasin seda pisut.

200g võid, 3,5 dl suhkrut, 3 muna, 5dl jahu, küpsetuspulbrit,pipargoogimaitsainet, 3 sl kakaod, 2 dl piima, šokolaadi, pähkleid, 1 mandariini mahl ja pisut koort, veidi brandyt, kookoshelbeid. Küpsetada 175kr 1 tund. Jahtunud keeksile valasin vesivannil sulatatud või ja šokolaadisegu. Maitses mahlane ja mõnusalt šokolaadine, mitte kuiv, nagu kommentaaridest lugesin.



Värvikirev vürtsileem


Kuum vürtsine köögiviljarikas supp on parim viis kibedat külmetamist ja ootamatut vesist nohu leevendada. Panin keema ühe paki kanaselgasid, neid on seal sees 4tk, mõne veiseraguu kondi näppasin ka külmikust. Mulle viimasel ajal meeldivad segapuljongid. Riisusin vahu, maitsestasin piprasegu, soola ja kiluvürtsiga, sest kust mujalt ma ingverit kiirkorras saan. Lasin jupp aega lihakontidel podiseda. Lisasin ühe suure sibula hakitult. Peeneks hakitud värsket kapsast, ühe väikse kaalika, veidi punast paprikat ja mõned porgandid. Kuna kartul ju keeb kõige vähemat aega, siis viimasena lisasin kartuli, peterselli, tilli ja küüslaugu. Seemneterale määrisime creme bonjouri ja tervistavaid kibedaid küüslaugu küüni. Ehk oli abi!:) Homme paistab.

16. jaan 2010

Lõõgastav laupäev


Milline on tõeliselt tore ja lõõgastav laupäev!?:) Kui pere on koos, nauditakse võrratut lumist talve, süüakse midagi maitsvat, meelitatakse end mõne hea veiniga ja pärast tantsitakse end hingetuks...

No kõik teoorias ju päris armas. Kuna mina käin tööl ka nädalavahetustel, siis oli ka täna just niisugune laupäev, kui tuli astuda kargesse ööpimedusse varahommikul kell 7. Küll aga õnnestus mul sealt pärastlõunal pääseda ja veidi köögis askeldada. Veel oli seda Rimist ostetud seakaelakarbonaadi. Lõikasin paraja tüki, maitsestasin meresoola, pipraseguga, määrisin pealt majoneesiga ja puistasin üle chilli karmiinpruuni pulbriga. Suur sibul ja mitu head pontsakat küüslauku, osa küüslaugust pikkisin ka praesse, valasin ahjupotti kuuma vett ja ahju 190 kr küpsema ja pidevalt kastsin vahepeal ja lisasin ka vett. Kõrvale keetsin kartulit ja porgandit. Salatid said ise kaussi, keedupeedi tumepunased viilud, värske kurgi rohelised sektorid ja ananassi kuldkollased kuubikud. Kastme tegin ka seekord. Jahu segasin külma piimaga, valasin kuuma puljongisse prae kõrval. Lasin ära seguneda ja veidi paisuda, siis keerasin kuumuse madalamaks ja lisasin algul suure portsu paksu hapukoort ja lõpuks veel murulaugust toorjuustu. Küll sai hea kaste, söö või lusikaga. Avasin ühe külmakirmes Tšiili Campero chardonnay ja mehele koduse alecoqi premiumi. Küll maitses kõik teistsugune ja teistmoodi hea, nagu laupäeva õhtugi, kui oleme kahekesi kodus ja kuhugi pole kiiret.Ja mis kõik veel võib tulla!?



Kruubi kurvid


Hiljuti leidsin šampinjoni karbi pealt väikese retseptivihiku ja tegin sealt ühte väga meeldivat suppi. Nüüd oli võimalus ja isu võtta käsile üks teine retsept sealtsamast. Panin keema suurest kanast järele jäänud seljaku, mida polnud eelnevalt ära kasutanud. Kapist leidsin ka mõne searaguu kondi ja lasin neil vaikselt maitseainete ja lõbusa loorberiga podiseda. Et supist ikka supp saaks, passeerisin porgandit ja sibulat ja samal ajal leotasin pisukest peotäit kruupi. Seened viilutasin, et jääks niisugused kenad seent meenutavad peegeldused. Lisasin kõik supile ja kui juba supi finaal lähenes, lisasin kartuli kuubikud, maitserohelise sügavkülmast ja marineeritud kurgi kerged tükid. Seekord sain pakkuda seda ka oma kodusolevale mehele, kaua ta ikka neid Salvesti suppe seal autos soojendab... Mustale leivale määrisime toorjuustu. Fanrastiline!:)

12. jaan 2010

Paprikane pajapraad


Külastasime hiljuti Rimit, kust sai soodsalt seakaelakarbonaadi osta. Tükeldasin sügavkülma ja panin paraja praetüki ahju. Lisandiks hakkisin ikka ja jälle sibulat, porgandit, küüslauku ja seekord ka punapõskset paprikat. Pealt määrisin majoneesi-sinepiseguga ja küpsetasin 190kr juures. Lisandiks keetsin kartuleid. Hapukapsasupi valmistamisest olin meelega alles jätnud toorest hapukapsast, sellele lisasin suhkrut veidi ja mõnus vitamiinirohke salat oligi valmis. Teiseks salatiks tükeldasin värsket kapsast, riivisin porgandit, hakkisin sibulat ja paprikat ja purustasin küüslauku. Segasin õlist, veiniäädikast ja sidrunimahlast suhkru,soola ja pipraseguga kerge kastme ja valasin salatile. Niisugune salat säilib külmikus mitu päeva, kui esimesel söömisel kohe otsa ei saa. Pajapraadi tuleb muidugi aeg ajalt kasta ja vajadusel ka vett veel lisada. Siis jääb praad mõnusalt mahlane.Külmaks kastmeks segasin veidi mädarõigast majoneesi ja hapukoorega, lisasin ka marineeritud kurki ja teravat punast kastet.



Seenene spageti-kanaroog


Olen suur seene-armastaja ja kuna sel aastal ei teinud ma sisse ühtegi purki marineeritud seeni, mitte et seeni metsas poleks olnud, vaid polnud lihtsalt kibedal seeneajal aega metsa minna. Selles mõttes olen jube tänulik, et meie poekettides on saadaval kultuurseened, erinevad šampinjonid, austerservikud ja muud toredused. Saab kastmesse, pajarooga või suppi seeni lisada, ilma metsa minemise vaevata.

Tegin argiroaks kana seentega. Panin suurele pannile suurest kanast lõigatud koivad ja tiivad ja kanaselja kumeruse kuuma õlisse praadima, lisasin ühe sibula,küüslaugu, paar porgandit ja veidi hiljem pool pakki šampinjone.Lasin veidi kuumal pannil kõigel hääl tantsu lüüa ja lisasin kuuma vett, nii et kana kõik kaetud oli. Ja lasin madalal kuumusel haduda. Lisandiks keetsin potitäie spagette ja kui kanaroog valminuna tundus, lisasin ka kahte sorti farmi toorjuustu, pool pakki naturaalset ja pool pakki murulaugumaitselist. Panniroa leem jäi mõnusalt koorene, aga samas vedel, sest paksendajat ju ei lisanud. Ja spagettidega sobis suurepäraselt!:)

Hõrk hapukapsasupp


Kuhu on jäänud küll need hapukapsasupi järele lõhnavad pühapäevad, kui eelmisel päeval tehti valmis kartulipudru, mis jäeti üsna tahkeks, soovi korral lisati kruupe. Ja kui järgmisel päeval hapukapsasupp peale mitmeid tunde lõpuks valmis, oli hea külma putru supi sisse tõsta. Vähemalt nii on söödud Harjumaal.

Mina seekord kartuliputru ei keetnud, küll aga lihtsalt kartulit. Supi panin keema seekord puu- pliidile, umbes kilone maitsestatud sealihatükk, üsna pekivaene, pea terve kott toorest hapukapsast porganidga, peotäis leotamata kruupe ja 1 suur hakitud sibul. Ja nii ta seal podises vaikselt, soola, suhkrut ja piprasegu ja üks loorberileheke ka.Kella ei vaadanud, aga hapuleemeline hõrkus keeb ikka mitmeid tunde. Seekord olin ka ostnud verikäki, häbematult vähe saab seda huvitavat toiduainet söödud. Kui supp juba üsna valmis oli, tõstsin käki kuuma leende, lasin veidi seal keeda ja tõstsin nii käki kui sealiha taldrikule. Veidi jahtununa lõikasin sealt mõnusaid viile, mida oli hea sinepi törtsu või mädarõika teravusega leival täiendada. Hapukapsasupile lisandiks siis soovi korral keedukartul ja hapukoore tups. Kui keedad suure poti täie, saab ka hiljem mitme päeva tagant end mõnusa hapuka leemega ergutada, kui taas seljataga tunnike nauditavast talvisest jalutuskäigust.



7. jaan 2010

Sushi salapära




Kuna ma töötan asutuses, mis on rohkem mõeldud selleks, et teisi lõbustada ja tavaliselt ju kingsepal pole õigeid kingi, siis sai alles täna ka teoks meie väikese allesjäänud rakukese pidu. Ja seekord siis meie ülemuse kodus Viimsis ja plaanis oli koos sushit meisterdada. Päeval oli veel kingituse pakis lahti harutamiseks ravimassaaži 1 osa kesklinnas targa ja sümpaatse inimese juures. Mis oli meeldiv, huvitav, põnev, valus, lõõgastav, raviv. Ja eks õige enesetunne pidi homme saabuma. Kirjutangi selle mõttega blogi kähku ööhämaruses ära, äkki olengi homme koguaeg pikali. Või hoopis suusatan metsas...


Aga lahke maja perenaine võttis vastu meid mõnusalt külma ja mullilise Royal brutiga ja kosutuseks pakkus rohepipraga kooreselt juustust põdralihasuppi. Ja see maitses kosutavalt. Ega õieti midagi keerulist polnudki, lihtsalt teistmoodi roog. Põdralihast tuleb hea puljong keeta, lisada porgandit, sibulat, kartulit, nagu ikka ja siis rohe-pipratoorjuustu ja köögikoorega pehmendada.Ja kosutav tõhus supp igasse kargesse talvepäeva, mis meid just praegu ümbritseb.


Edasi aga algas köögis sushi tegemise madin. Enne olime juba riisi tuulutanud. Perenaine pani lauale kogu kokkuostetud kalavaru, soolalõhe, külmsuitsulõhe ja igasugused kihvtid krevetid, lumekrabid ja võikala. Ja hakkasimegi igaüks proovima, kuidas siis õigel matil seda teha. Toorest kalast loobusime. Proovisime siis kokkupressitud merevetikate lehtedele mätsida sushiriisi, meelepärast kala ja midagi punast, rohelist ja kollast. Kurgid, erivärvilised paprikad, avokaado. Ja täidiseks ka siiamari. Ja ega see rullimine niisama lihtne polegi, aga seltskondlikku elevust tekitab kuhjaga. Lõpuks mätsisime veel nigiride jaoks riisi kaarjaid pätse, et hiidkrevett või veidi kõveram kala sinna kaunilt sättida. Piltidelt on näha, kuidas kõik välja tuli. Laualt ei puudunud ka maitseelamuste krooni kergitavad sojakastmed, Jaapani mägedes kasvav roheline juur wasabi ja marineeritud ingver, mida oli hea sushiampsude vahele suu puhastamiseks, vürtsi värinaks ja ergutuseks pista. Pits soojendatud saket ja hea vein kulus ka rõõmsa ja särtsaka peo juurde. Mingil hetkel kui wasabi mõnelt pisaraid silmist võlus ja kui naer kurgus ja meeltes ei tahtnud lõppeda, oli perenaine tasahilju kadunud. Muidugi valmistas ta kohvilauda ette. Ja suussulav valgest šokolaadist tulvil väga juustune juustutort värskete maasikatega ootas maitsmist. Ohjah, ei tea kas ikka on veel ruumi, mõtles meist igaüks ja mõned juba leppisid sõpradega aegu kokku, et lauluväljakule lumelauaga kaloreid kulutama minna. Kuigi sushiga mõnulemisest saab väga vähe kaloreid. Aga see mõnus maius ja aroomne konjak ja vahune cappucino....kuni kodutee kutsus, õnneks rahulikult poolteist tundi kulgev lumine kodutee väikse reispassveiniga kulges roosalt ja rahulikult. Uus aasta on alanud täiesti uute elamustega ehk kaldub ka see positiivselt meie töösse, et ikka paremini särada ja naeratada, vastu võtta, süüa valmistada ja kõikidele soovijatele meelepärane olla.