Otsing sellest blogist

22. mai 2018

Hüvasti, armas Atsinna!






Aastajagu pole kirjutanud. Kuidagi liiga lihtsal põhjusel, mul on digikas katki. Ja vanu pilte taaskasutada nagu ei taha. Kuigi retsepte kasutan ja vaatan ikka sageli üle. Tänane sissekanne on aga üsna ootamatu. Lahkunud on mu kallis Toidutare sõber, Atsinna. Atsinnana tundsid teda kümneid aastaid tagasi üks suur grupp toiduarmastajaid. Atsinna teadis alati vastuseid. Atsinna teadis alati, mis on õige. Atsinna tundis hästi toiduklassikat ja oskas hästi anda soovitusi, mismoodi autentselt üks hea asi peab olema. Mingil ajajärgul mängisime usinalt mälumängu. Kus küsimuse äraarvaja esitas uue küsimuse. Atsinna teadis alati vastuseid. Sealt sai meie sõprus alguse. Ikka keerlemas ümber hea toidu ja kaunite lillede. Koduse elu. Atsinna kasvatas ise palju oma kaunis aias köögivilju tarbeaias. Ehtis uhkeid kasvuhooneid ja talletas talveks toiduaineid, nagu vanasti. Kuigi võttis vastu ka moodsaid šnitte toidumaailma arengutest.

Nüüd kevade kaunemail ajal, kui õunapuuroosa ja pruudivalge hõljub puudel, sirelilla lööb ehedaid lillasid lõhnapahvakuid, kui nurmenukud oma noorusliku kollasega kutsuvad korjama, kui päikesekollane võililleväli kutsub oma rüppe, lahkus kallis Atsinna taevastele radadele. Hüvasti, kallis Astrid, olgu seal sul suur rahu. Jään Sind väga igatsema!

P.s`! kasutatud lillepildid on tema aiast.