Otsing sellest blogist

29. juuni 2010

Rohkelt rohelist


Jasmiinid hullutavad oma lõhnaga varahommikul ja õhtul hilja ja mesilaste sumin ei vaibu. Päike pööritab pead ja sametpehmel ristikul on mõnus paljajalu astuda.Pargiroosi roosa õis ripub nukralt alaspidi ja pojengide tuhmuvroosa südamik hoiab tumeroosasid õielehti nagu tiibu.Parmud ja kärbsed on vilkalt kohal.Salatid aiamaal on üleöö lopsakaks paisunud. Suvi on kohal, lämmatav ja ligipääsmatu, vallatu ja vaba.

Suvekerge toitumine alaku. Keefiriga kirkad suvesupid rikas redisest, pehmest keedumunast ja kõikvõimalikust rohelisest, mida pihku korjata mahub. Õunaäädikast hapukas lihtne salatisegu grillsaia ja juustuga ampsamiseks.Jahutav jäätee piparmündist hõrk.Esimesed päikesevillid ja päikeseuimas haigutavad kassid floksipöösaste all varjus.Eile tegin sääskedega võideldes rutaka rattatiiru oma ületee olevasse pohlaparadiisi. Kaks üksikut männiseent leidsin enda rõõmuks, ei muud. Mets ainult lõhnas männiselt kuuma liiva ja kutse järele, et meri on lähedal. Kuna mu fotokas on pojaga Hispaanias, siis on täna illustreerivatel piltidel üks mõnus suvesupp, mis tehtud hiljutisel päikesekuumal päeval. Kui kapist vaatas tühjus, aga isutas kosutava kanaleeme järele. Magus mälestus minevikust, kui kord kadunud raadiohääl Terjega Viru restoranis söömas käisime. Mina ikka uhkelt seljankat tellides, kurikuulus Viru köögi supp. Ja minule imestuseks tellis Terje hoopiski värskekurgi supi. Ma veel mõtlesin, jessas, mis supp see küll on? Ja nüüd veidi netis uudistades, uurisin siit ja sealt, et mismoodi siis värskekurgisuppi teha. Küll leidsin kooreseid variante ja keedumuna lisandina.Ise tegin kanasupikogust puljongi, lisades sibulat keemise ajal. Hiljem hakkisin värske kurgi peenikesteks kuubikuteks, sama tegin rukola,spinati, koriandri, tilli ja rohelise sibulaga. Timmisin maitset. Keetsin paar muna. Sõin selget kurgisuppi pehme saiaga, millele määrisin farmi mädarõikast toorjuustu, selle suve vürtsist lemmikut. Keedumuna jagasin nii rohelisse leende kui toorjuustu valge pehmuse peale. Nämm...ja kõht saigi täis.Imelihtne suvekergus.







26. juuni 2010

Jaani jätkuks







Päike on pillerkaaritanud terve jaani aja. Eilne vihmavahe oli ehk kõigile hingetõmbeks. Kui neid ridu kirjutama hakkan ja pilte laen, sõidavad veel viimased peoisulised Puunale Kukrite järgi tantsu lööma ja küla kirgast elu uudistama. Ise olin ju otsustanud jaanilaupäeva vaikselt kodus mööda saata. Aga võta näpust. Enne tule süütamist vedasid sõbrad veel mu kodunt välja Maeru Lallile, kus ootas kirev seltskond ja sai tequila shot`ga tuju erksaks.Tantsu lüüa hommikuni ja terve järgmise päeva veel oja kaldal päikese käes küpseda värsket väljamaist kartulit mekkides, mmm, ikka koos koorega, koduse õunaveiniga marineeritud ribiliha maiustatud ja kerget suvist jooki kihistatud.

Tänase sissekande illustreerivad pildid on jaanieelsest ajast. On ju teada see vaibumatu grill-liha ja vorsti isu enne jaani ja kui see värvikas jaanipäev kord läbi saab, siis ei vaata poes enam šašlõkiämbrite poolegi veidi aega.Tummised salatid asenduvad kirkalt roheliste värskete aiamaa andidega. Redise mõnusalt kibekas krõmps ja rohkelt rukolat, lehtsalatit, jääsalatit, sibula rohelisest ei saa ka üle ja ümber. Ja koriandri mõrkjas ergastav maik, paneb Becherovka järgi nukralt isutama.Äädikasorts tasakaalustava suhkruga ja piparmünditee lahjendusega, viimane tilk puhvetist head oliivõli Provence ürtidega.Ja esimesed maasikad täidavad üllatavalt hästi kõhtu.Piparmündi värske leht rändas jahtunud tee läbi jääkuubikusse. Näis, kas saab homsele lubatud palavale kapist kosutavat jahutust. Jaaniõhtust meenuvad ka lõputud Lacto Seveni reklaamid mõnusa eestimaise muusika vahele.Järgmiseks jaaniks teeb ehk mõni elmar sellest lustaka laulu. Aga ok, lähen teen tiiru metsas, vaja metsmaasikatele ja kukekatele pilk peale visata.










22. juuni 2010

Murulaugu mummudest maasika mammudeni...




Kuigi vihmapiisad piserdavad õhus päikesega võidu lummavat looduslikku pilti just praegu, oli tänane hommik ikkagi imeline. Lindude pesasädin, meloodiline ja harras, peagi vaibumas. Pargiroosi õide puhkevate roosatupsuliste õienuppudega mängiv imearmas oranžikirju kassipoeg. Ja tõeliselt kirglik kutse õue aialaua taha kohvile, kutsujaks eile saabunud uus tuline kavaler - SUVI. Kogu oma hiilguses. Kui viimasel ajal olen lasknud oma pead segamini ajada iginoorel Rod Stewartil oma romantiliste rütmidega, siis see hommikunoot paitas mind kõnekalt vitaalse saksofoni muusikaga. Saksofon, võrratu pill, millest oma teises blogis pikalt kirjutasin. Ja kuskilt selveri odavmüügikorvist haaratud kasset "Sax for Lovers" hullutas mu meeli. Just The Way You Are või Love Is All Around...Ja mida ühelt suvelt siis oodatagi. Päikest ja vabadust ja armastust enda ümber.Loodust nautida, kasvõi jõe vaibumatut vulinat ja murulaugu lilla vahvaid mummusid aiamaal kesk küpsevaid punavaid maasikaid. Juba nad ju tulevad. Ja pojengide lopsakalt lummavad õietupsud.


Suve tervituseks täna piltidel sõbranna tehtud võrratu maasikatort, mida ta pakkus oma sünnipäeval Jõekäärus, nastoilises rahus oleva Vihterpalu mõisa kõrval. Kuumaks kõneaineks oli peagi toimuv Hannahi kontsert seal. Ma ikka nuputasin, et mida imet!? Pärast hoolikat googeldamist selgus siiski, et esinejaks hoopiski Hedvig Hanson. Nojah, külavärk, andeks antav. Aga suvi nüüd kohal ja ikka sääsed ka ja peagi süttivad esimesed jaanituled.






20. juuni 2010

Hommikuhõrgud hetked







Suvine varahommik on kindlalt paljude virkade ja lõokese-tüüpi inimeste maiuspala.Looduse ärkamine päikesekiirte kuldses voos on sisseahmimist väärt ja iga hetk on pisut ainulaadne. Kollane päevaliilia oma südamesoojust õhkava kellukaga kaardumas veskikivi kohal teo perekonna valvsa pilgu all. Punakasoranž moon, kopsakas õieke, esimene juba lahti. Männi rohekikkis kasvud jaanipäevaeelset kärpimist ootamas. Rukola roheline rivi ja esimesed punapõsksed maasikad kiviktaimlas,kuumaasika-metsmaasika väikesed õed. Valgeäärne võimukalt lilla petuunia küüdlemas päikesekiirte poole. Eks päikesejanu on kõigil, kontoris kükitajatel või kalendrist puhkuse piidlejatel.

Mina pole aga käbe lõokene, magan kaua ja hommikud algavad hilja. Aga seda pakub ka nauditav vabadus. Teed mõnusalt koorese tassi kohvi presskannus ja utsitad end üles.Hilise ärkamise vabastav võlu on ka edasilükatud hommikusöögis, mis salamisi kosutavaks lõunasöögiks kasvab. Kui meilid loetud ja suhtlusvõrgustike salapärasse piilutud, blogide uusi sissekandeid kiigatud. Ja kõige enne siiski karvased sõbrad toidetud. Siis hapukoorest kohevaks kerkiv omlett rikkalik singist ja seentest, tomatihapust ja roheline kõikvõimalikust värskest, mis aiamaal napsata juba,kuumale pannile hakkama. Või vahel on vastupandamatu isu poolvedela keedumuna järele, äge vürtsisoolane kilu rohelise sibulaga tahendamas haledat kõhtu ja meelt. Ja kui pole just taas see vastikuid värinaid tekitav hommik, kui nipsakas tööturutibi ülekohtuselt ülbab telefonis, teen meenutuse malevaaega, kui jalgpallirühma komandör Kuuse Erka tegi pruunist majapidamispaberist kelmika kelnerikrae ja uhkusega sai ette kantud ja teha aidatud Buchingami mune. Lihtsaim ja geniaalsem hommikuhurm. Ja kui kell suurt suve kuulutab ja viimane vihm valatud, saabuvadki need hommikud, kui kerge suvetopp üll paljajalu aiamaale silkad, et võileiva suuruseks kasvanud salatilehte noppida ja krapsakat rediseroosat harvendada, tillist, sibulast, petersellist rääkimata. Hea harjumus lapsepõlvest, lõikelaud peeneks hakitud maitserohelist täis, vabatahtlik õnnelik kohustus puistada maitsvale toidule. Või tõsine toekas amps, mustal leival eile praetud räim kontidest prii ja mari delikatessivarjuna kelmi mängimas.

Algamas on peagi suvekerge toitumine, aga enne tuleb veel jõuline jaanipäev üle elada.Mille järgi küll mul sel aastal mingitki isu pole.Et sääski toita ja külaelu mitmekihilisust nautida. Ei tänan.










11. juuni 2010

Salati salapärast, sääskedest suves ja südamega sünnipäevast







Lapsepõlvest mäletan ikka, kuidas lõhnasid mu sünnipäeval sirelid, kuidas maitses Viru kohvikust toodud beseetort ja kui vahva oli väiksel tüdrukul oma esimese harjaga tuba pühkida. Sünnipäev teeb meid kõiki lapsemeelseks. Kuigi unistasin ma sel aastal ärgata sünnipäevahommikul kaunil Prantsusmaal, läks siiski teisiti. Olin täitsa planeerimatult kodus, sest olen kehv planeerija ja vilets otsustaja. Sünnipäeva eelõhtul üllatasid mu noored endised kolleegid, oli tõsiselt heameel, et nad mind ei unustanud ja hea, et ikka kapis mõni juust ja oliivid olid veini kõrvale ampsamiseks.:)

Sünnipäeva hommikul olin poolest ööst juba unetu ja ajasin hirmvarakult end juba kohvi keetma ja avasin arvuti, kui kuulsin toas salapärast kilekoti sahinat. Poeg tõi pelglikult välja emmele kingiks ostetud armsa punase palsamiini ja kauni kommikarbi "Kallile". Pisara kiskus silma küll. Tegin siis endale ühe korraliku koduse latte, vahustasin kuuma piima väikeses presskannus ja maalisin mõttes südame peale ja ennäe süda vahu keskele ilmuski. Kuna ma polnud kellegile kutseid jaganud, aga kapp ka üsna kurvalt tühjana tundus, siis käisin kohalikus maapoes end varustamas. Varajastel hommikutundidel, vaevu võid juba seaduskuulekalt veini osta, pole aga poes vahukoort, maasikatest võid unistama jääda ja nõutult silmitsesin punaseid närtsinud paprikaid.

Kuna olin menüüsse võtnud oma juustu-paprikasalati, siis pidin leppima vaid kollase paprika keradega. Olgu siis siinkohal üle kirjutatud jutt sellest minu salatist, millega ammu, ammu sai ühel salativõistlusel /1999.a. ajakirja "Pere ja Kodu" retseptilisa Pereköögi korraldatud/ võidurõõme jagatud koos 5 vahva salatiga ja mis nüüd ringleb peolaualt sõbrannade kaudu edasi, raamatust toiduportaalidesse ja lõpuks avastasin,et selle oli ka uhkelt omastanud kanaportaal. Kuna seal retseptil pilti polnud, siis võtsin salatiteo seekord ise ette ja olgu siis nüüd õiglus jalule seatud.

Juustu-paprikasalat



500g juustu, 3 paprikat, 5 keedumuna, ananassi konservi, majoneesi, sidrunipipart, maitserohelist

Riivisin juustu ja munad, hakkisin paprika kollase kenadeks tükkideks, ananassi helekollaseid tükikesi vähendasin samuti. Võtsin ühe sinise ja teise läbipaistva kausi ja hakkasin kiht kihilt salatit ehitama ja valasin üle maitsestatud majoneesiga ja torkasin kastmekihti veidi auke, et kõik jõuaks mõnusalt läbi imbuda.

Tuunikala-tatrasalat

Keedetud tatart paras ports, 1 tuunikala konserv, mõned marineeritud kurgid, nii valget kui punast sibulat, 2 tomatit, 3 keedumuna, majoneesi, hapukoort, piprasegu, soola

Lisa jahtunud tatrale tuunikala,tükelda kurgid ja sibulad, riivi peenikese riiviga munad, haki tomatid, maitsesta kaste ja sega parajaks.

Kiluamps kalade kuningriigist

1 karp vürtsikilu, 1,5 pk toorjuustu, 1 kodujuust, 6 keedumuna,majoneesi, hapukoort, karrit, soola

Minul on selle võrratu kiluampsu jaoks sinisest klaasist koogivorm, ta oleks nagu selleks toiduks loodud. Esimeseks kihiks riivi munad, kaste maitsesta julgelt karriga, nirista veidi kastet, siis toorjuust ja kodujuust, mul oli pool pakki mädarõikamaitselist farmi toorjuustu, minu meelest on see võrratu, kui kõht oli eelmisel õhtul veinist-juustust hele, sõin külma kartuliga. Mädarõika tahe kibedus mahedas juustus. Teine toorjuust oli maitserohelisega creme bounjour, see sobis ka hästi, jälle kastet karriga vahele ja tilli-peterselli segu.Kõige peale silu siidised kilufileed, kaunista munapuru, sibulapealsetega.Kõrvale kohustuslik rukkileib ja oleks ma rohkem viitsinud, siis sobib hästi ka kuum keedukartul.

Värskeks salatiks tükeldasin värsket kurki pooleks marineeritud kurgiga, tomatit ja punast sibulat.Lauale said ka paprikaga täidetud mõrudad oliivid, hea veini kõrvane. Mahe grillvorst, käbimuster peal, ahju. Koogiks tegin taas vale-juustukooki rabarberiga ja kuigi olin plaaninud sinna mõnusa kreemi ka peale teha, aga selle tegemise nurjas mul lõuna ajal saabunud esimene külaline - ema.Aga kook maitses kreemita ka endiselt vapustavalt hästi.

Telefon helises päevläbi, saabusid sms-d, facebooki ja orkuti lehekülg oli õnnitlustest kirju ja toidutarest vaatasid vastu kaunid lillepildid soojade südamlike õnnesoovidega. Õhtul söötsime siis taas sääski mõne vahva kohaletulnud külalisega. Täna küpsetasin pizzat tütrele ja tema sõbrale ja võtsin elevusega vastu pere sünnipäevakingi - pileti Rod Stewarti kontserdile. Homme siis seilan pealinna möllama. Forever young!!!:)



Südamest tänud kõigile meelespidajatele!:)










Forte fortissimo


Kuna külmikusse sai uudistamiseks forte juust ostetud ja sildil ilutses kiri:juust nautimiseks & toiduvalmistamiseks, siis ühel päeval, kui plaanis oli koorese kanapasta valmistamine, sai siis uut juustu proovitud. Tõepoolest, sarnane parmesanile. Kuna ma olen pea seitse aastat itaallaste toiduharjumuste ja veidrustega kokku puutunud, kilode viisi nende enda kaasa toodud parmesani, sinke ja vorste, pestosid "imetlenud". Kingiks parmesani saanud ja musisid põsele veiniistanduste omanikelt, kes toidutegemise ja jagamise juurde lahkelt oma toodangut ka alati maitsta või proovida andsid. Siis pole minu eluolus Itaalia toit siiski esikohal, ehkki paar korda nädalas mõnusat pastat võib süüa küll. Sest asja plussiks on juba see, et ta valmib kiiresti. Ja lastele maitseb hästi. Kuigi ketšupi peale löristamisest pastale ei arva üks õige itaallane midagi. Aga mis meil sellest.

Tegin siin mõnusa kiire õhtusöögi kanafileest seekord. Pruunistasin kiirelt oliivõlis kanafilee tükke, lisasin sibula ja küüslaugu teravat, suvikõrvitsa sektorid, tomatit veidi ja õhukesed viilud šampinjone, veidi kollast paprikat ka. Lisasin kohvikoort ja toorjuustu, maitsestasin tõhusalt ja lasin vaikselt järelhaududa. Spagetid läksid hopsti keema kõrvalolevasse potti ja seekord hävitasin taas mehe väljamaalt ostetud tagavara.Eriti ei pidanud kinni sellest reeglist, et kui pakil on 8min kirjas, et siis keeta 6, keetsin nii, et oli paras, aga mitte liialt al dente.Aga mitte ka nii, et pudises suus. Serveerisin siis spagetikulbiga osavalt paraja portsu spagette, kastet piisavalt peale ja riivisin peene riiviga ohtralt forte juustu. Ja seda veel söömise ajal korduvalt. Mmmm...maitses ülihea.

Hiljem, õigemini mingil teisel päeval, riivisin veel paprikamaitselisse loomakondiga keedetud rammussasse leende ja täna peojärgsele pizzale. Ja seda jätkub siin veel pikaks ajaks. Soovitan soojalt. Forte fortissimo!:)







4. juuni 2010

Sünnipäeva suvesumin sääskedega







Tähtsad targad gurmaanid kogunesid küll eile suurele uhkele õhtusöögile pealinna tehaskvartali moodsas maailmas. Kuigi käis ka peast läbi mõtteid just seal meie pere suviste sünnipäevade jorule algusstart panna. Siis niisuguseks unelevaks mõtteks ta jäigi. 14 aastaseks saav perepoeg tahab ikka sünnipäeva õhtul peale kõhu täis vitsutamist, korvpalli sõpradega mängida ja kingiks saadud uue hõbedase sõbraga veidi vurada, aga mitte ema unistuseloori uduvõrgus heidelda.

Mis ma siis väiksele toredale külaliste seltskonnale seekord pakkusin? Kusjuures pean häbiga tunnistama, et üldse lapsega läbi ei rääkinud, sain kohe vahetult enne pidu nahutada ka. Aga lõpptulemusega ehk jäid kõik rahule. Isegi sääsed.

Iga peo laste lemmik -

Kodune kartulisalat

Õnneks taipasin peale pikka päikselist Viljandi sõitu eelmisel õhtul kartulid ära keeta. Salatisse läks seekord siis veel värske kurk, muna, sibul, hernes, keeduvorst, veidike ka marineeritud kurki. Kaste sai kuninglikuks inglise sinepi sortsuga.

Suitsukana-pastasalat


Lapsed ikka armastavad makarone, ka salatis. Tegin mahedalt magusa puuviljalise salati siis seekord nendest asjadest:
pakk sarvekesi, 2 kanakintsu, 1 hiigelsuur punapõskne õun, 2 keedumuna, mõned marineeritud kurgid, pool purki ananassi kuubikuid, 1 väike valge sibul, majonees, hapukoor, piprasegu, sool, suhkur, tilli, peterselli.
(Sarvekesi keetsin ikka normaalselt veega ja pakil suunatud aja järgi, mitte aga nii, nagu kunstnikuproua saatest "Õhtusöök viiele". Appi!:)Kuigi tundub, et nädalalõpuks on saate seltskonnast saanud muhe saarlaste lustlik seltskond.)

Punase oa salat punase sibulaga

2 purki punast uba, 1 punane sibul, paras ports suitsustatud doktorivorsti,mõned marineeritud kurgid, inglise sinepit, majoneesi, hapukoort, maitseaineid, sibula rohelist.

Võrratu värske salat

1 keskmine hiina kapsas,1,5 pikka värsket kurki, 3 tomatit, nii kollast kui oranži paprikat, punast sibulat, oliivõli, sidrunimahla, soola, suhkrut, maitseaineid

Ja midagi soolast siivalt suhu - heeringat vaagnale ja meie pere uus lemmik, Ruksi rukkileib.

Kolme sorti grillvorsti ehedalt grillile ja suvine moodne sääsetants, ikka käega vasakult ja paremalt ja plaks tagumikule ja kaaslasele seljale. Missiis, et sääsesuitsu valged vood võtsid omi suundi ja blixigi sai ohtralt susistatud, ei midagi.

Magusaga vaevasin oma pisikest pead ja kurba kurnatut meelt kaua. Aga rõõmustasin siis oma külalisi Pisimusi/Minukiisu vale-juustukoogiga, rohke rõõmsast rabarberist ja kerge kirgastus kaneelist. Tordi jaoks küpsetasin biskviittaignast kaks põhja, immutasin oma hommikuse kohvijäägiga, vahele panin kerge hapukoorekreemi vaevu vanillise. Pealiskreemi tegin banaanimaitselisest kohupiimast, vahukoorest, ehedast paarist banaanist ja ananassi kuubikutest. Kaunistasin riivitud vaarikase šokolaadiga ja kodumaiste veidi hapukate ehedate punapõsksete maasikatega. Keegi ei öelnud, et kook oli jama.






Koduhõngu kütkes




Tuul vigurdab sõnajalgade kaunilt kaarjates lehtedes ja kassipojad peavad märnguralli tundi nende õrnade lehepuhmaste all. Aiamaal sirgub sibula roheline, naksamiseks paras. Erinevate salatite ahvatlevad rivid, rediseroosa rännak ja külmaõrnad suvikõrvitsad,oad ja kõrvits.Ja oh seda õndsust, ka rukola tõusis rõõmsalt ülesse. Hernepaki peab küll vist uue ostma või uudihimulikele linavästrikele säru tegema.

Mind ikka alati köidab toidutare rubriik "Mis sa täna süüa teed?", sest ikka on põnev ja uudishimust kiheledes teada saada, mida keegi õhtuks vaaritab.Ja hoolimata sellest, et hing igatseb midagi uut, valmivad toidud ikka juba tuttaval moel ja tavalisest toorainest, mida poest alati varutud saab.Soodsast lihast kodune kooreklops, mille ülimaitsvat kastet ma maiustan kohvitassist salaja, kuni liha vaikselt veel kastmes haudub.Hea hinnaga kanast mahlased ahjuroad porgandiga krõbedad või küüslaugust rikkad või kalorivaesele kanafileele ananassiga lahja majonesiga kübarad pähe, karrist kollane basmati riis lahedaks lisandiks. Šampinjonidest sametiselt seenene toorjuustust koorene pasta.Grillivalikus tekivad ka lemmikud, koore-pipramarinaadis mahlane toekas lihatükk hea koduse kartuliga, millel ikka õige kartuli mekk, kõiki maitseid täiendamas alatine suvelemmik -kodujuustusalat, värske kurgi krõmpsu ja sibula kibeda ning keedumuna maheda pehmusega, värviks võib alati tomatit ka poetada.

Muidugi tormab minust paar korda nädalas üle jube supiisu, kosutav leem kanast kelmikate klimpidega või tervislike juurviljadega. Ja kui kalaletist nagu muud eriti osta pole(või ei tihka), siis lõhest supikogu ostmine olgu iga kord kohustuslik.

Ma pole tõesti eriliselt originaalne, koduse küülikuliha mõnus hautis jääb kaugesse lapsepõlve ja nutuvõrumaik on sel man, kui käpuli tooli all nutta ulgusin, kui mu lemmikjänes jõuluks potti pandi. Haugid, lutsud, ahvenad - jäävad ka kõik sellesse aega, kui vend sõpradega kalal käis.Ja nüüd tuleb õnnest hüpata, kui küla pealt kalaautost räime või suve saabudes lestaga näkkab. Aga esimesed suvikõrvitsad võlusin porgandi pehme pai ja kohustuslike kaaslaste:sibula ja küüslauguga pannile, tomat seekord mitte ainult värviandjana asine tegelane kambas. Ja mees mõmises mõnust. Suvisest suvikõrvitsa panniroast võiks toituda päevast päeva. Muretsesin kappi ka Võru meistrite tehtud forte juustu, nüüd jääb vaid üle mereannikokteili järgi mõni päev kimada. See krevettidest roosa ja tigudest meremaitsega koorene pasta ei taha kuidagi pildile jääda, sest kaob taldikutelt võluväel.


Ja siit blogist leiab juttu magusast ja magustoitudest ikka väga harva, kuigi rabarberikisselliga korra ikka maha olen saanud. Aga siiski, siiski, järgmist sissekannet kroonib koduselt lihtne maasikatort, kuna suvekuud toovad ju kogu meie pere sünnipäevad tähistamisse.