Otsing sellest blogist

21. nov 2021

Krevetisalat avokaado ja spagettidega



 Pühapäeval võib ju endale lubada ühe mõnusa salati tegemise katsetuse, et saaks peagi ehk midagi lihtsat ja head advendi ajal lauale sättida. Aga miks mitte ka kergeks lõunaks või õhtuseks meeleheaks teleka ette tugitooli, kui superstaari kandidaadid oma esitusi vormistavad. Niisugune mõnus krevetisalat, kus pehmust lisaks munale lisab suussulav mahe avokaado ja massi tõstab ükskõik milline väiksem pastasort. Selle salati võib kuldseks röstitud teralisele röstsaiale sättida või tuntud headuses rukkipesadesse susata. Aga juurde võib ju keerutada pannil mõnda vorstimaailma uudist, head lambasooles miniviinerit kasvõi. Kui salatit jääb pühapäevast veel järele, võib ka seda hommikusöögiks nautida keedetud viineriga näiteks. Vahel on ju nii päris tore ja turgutav. 

1 karp krevette soolvees, 4 keedetud muna, 150 g spagette, 1 avokaado, 1 väiksem sibul, marineeritud kurki, paar koduaia õuna, 1 klaasitäis konservherneid, head omatehtud majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu, kreveti soolvett, maitserohelist

Keeda munad ja jahuta. Pane keema ka katki murtud spagetid või mõni muu väiksem pastasort. Valmis pasta kurna sõelal ja vala mtimeid kordi üle külma veega samal ajal näiteks puulusikaga segades. Otsi sahvririiulilt suvel sissetehtud marineeritud kurki ja korvi korjatud sibulõunu. Nii hea, kui rikkaliku suve ande on lihtne sammu kauguselt võtta ja toidu sisse kombineerida. Muidugi krevettidega sobib alati ka värske kurk, aga mul lithsalt täna polnud. Marineeritud kurk oli aga mõnusalt magusmahe ja veidi tšillisärtsuga. Haki kurk, sibul ja õunad. Ühes salatis peab palju pehmet keedumuna massi olema. Proovi kord riivida muna salatisse. Ja pane kohe palju. Mul oli täna ainult 4 muna ja ühega pidin hoopis majoneesi kokku suristama. Ja üle hoovi naabrite juurde ei tihanud ka koputama minna, kukk ikka hommikul ju laulis, ju kanad ikka munevad. Aga pole maal midagi niisama lihtne, et keegi ukselt uksele sulle oma tootetid pakub või ka vastupidi, et ise mööda küla kolistades koroona ajal eriti endale meelepäraseid tooteid otsid. Ajad on teised. Kui munad riivitud, riivi ka pehme avokaado salatisse, kui on sidrunit, pigista veidi avokaadorohelisele sidrunimahla. Majoneesi tegin klassikalise retsepti järgi, 1le toasoojale munale vuristasin juurde umbes klaasitäie õli, 1 teelusikatäie inglise sinepit, suhkrut, soola, sidrunimahla maitse järgi. Jäi isegi liiga soolane, et soolaga peab alati ettevaatlik olema. Aga salati maitsestamisel võtsin seda arvesse. Sahvririiulilt leidsin ka koservherneid. Kas sina ka pistad teinekord ostukorvi oa- ja herne või maisikonserve, kui nad juba siis sahvri riiulil on, siis hea supi või salati tegu nendega ette võtta, ei pea spetsiaalselt poodi sellepärast minema. Muidugi sobib siia salatisse ka värske roheline hernes. Krevetisalat kartuli ja värske rohelise hernega on postituse juba blogisse varem leidnud. Sega salat osavalt siis omatehtud või mõne hea valmis majoneesi ja hapukoore, maitseainetega kokku. Kasuta veidi ka merest kreveti soolvett. Kuna tegemist pastasalatiga, siis imab ta kastme enda sisse ja võib ka pärast kuivada. Üldse on nii, et kui kiiresti tahad juba salatiga maiustama hakata, aga tundub kuiv, siis sorts kohvikoort või herne vedelikku, samuti sobib törts marineeritud kurgi vedelikku lisada. Seal ka kõik head maitsekad maitsed sees ja teevad salati kohe maitsekamaks ja vedelamaks. Kaunista salat kulinaaria reegli kohaselt salatis sisalduva toiduainega, ma panin näiteks hernest ja lippasin ehmatavate esimeste lumehelveste alla peenrakastist peterselli ja rukolat korjama. Ikka veel on aias  rohelist. Nii nagu ka laual oma kasvuhoone tomateid, olgu pealegi juba novembri lõpp. Aga tomatit ma salatisse ei pane tavaliselt. Nad ei haaku niisuguses majoneesises segasalatis. Tomat on ise köögiviljade kuninganna, millest saab erinevaid kastmeid ja hoidised kavalalt kokku keeta. Ja pigem tiba õliga ja muu värske kraamiga värske salat või klassikaline lapsepõlve nostalgiline salat värske kurgi ja hapukoorega. Muidugi selles salatis võib ka krevette palju rohkem olla. Ma tegin lihtsalt olemasolevast mõnusa salati, mille panin nüüd külmkappi maitsestuma, et õhtuhämaruses küünlavalgel nautida. Naudi Sina ka midagi head täna! 

1. nov 2021

Sügisene supp marineeritud kapsa, tomatite ja valgete ubadega




Sügis kuldab päikesega oma kauneid triipe pruunikirjutel lehtedel. Viimased suvelilled on sügisele käe ulatanud. Saialille kirgas oranž on külmale veel vastu astunud. Lillalooris krüsanteemid uhkeldavad rubiinpunase kukeharjaga võidu. Kõikidel roosidel on veel õitsvaid kauneid õisi või ka tärkavaid pungi. Sügisaster ja mirt puistab oma pruudivalget ja sügislillat aia rikkalikku pilti. Aga kui tuul hakkab tigedalt naksama ja näiline kraadide soe taandub mõne kraadiseks päevasoojaks, siis aeg taas tulele panna supikatlad. Üks hea kuum supp, rikkalik erinevatest kodumaistest köögiviljadest soojendab keha ja turgutab meelt, on tervislik ja kosutav igatpidi. 

600g Saaremaa sea pehmet ribiliha, vett, 500 g Dimdini Smailie marineeritud kapsast porgandiga, pool koorega sibulat ja 1 porgand puljongisse, 1 suur sibul, 2 porgandit, 1 purk valgeid ube koos vedelikuga, punaseid, kollaseid, rohelisi tomateid, 2 kartulit, paar tšillikauna, 5 küüslaugu küünt, tilli, peterselli, roosat soola, vürtsi- ja pipraterasid, loorberilehte, õunaäädikat, suhkrut, ürte, piprasegu

Pane ribiliha külma veega keema. Kasutada võib ka muidugi mingit muud liha kondiga või kana, kuidas keegi soovib. Mulle see Saaremaa lihatööstuse toode meeldib ja sellest saab hea supi. Kui vaht hakkab pinnale kerkima, riisu vahukulbiga vaht hoolikalt. See võtab veidi aega, keera kuumus madalaks ja eemalda veel viimasedki vahutordid pinnalt ja puhasta köögipaberiga poti vahuga määrdunud ääred. Lisa maitseained ja loorberilehed, poolik koorega sibul ja porgand, mille pärast eemaldad potist. Lase ribil tunnike vaiksel kuumusel valmida. Siis lisa marineeritud kapsas. See Lätis toodetud kapsas on hästi mõnus, marineerimisel on saavutatud niisugune mõnus sinepise või mädarõikase maitsega kapsas. Supisse veidi õunaäädikat lisades tekib leemesse ikkagi hapukapsa sarnane hapukas leem. Haki sibul ja porgand ja lisa hiljem ka potti. Kui kapsas juba pehmeneb, lisa ka kartul, koos vedelikuga valge oa konserv. Haki erivärvilisi tomateid. Mul kasvuhoonest tuli veel nii punaseid kui kollaseid, väikseid ja suuri ja rohelisi tomateid. Rohelisi tomateid marineerisin küüslaugu, tilli, tšilli ja soolaga ka hoidiseks. Niisuguse küüslauguse rohelise tomati salati lisasin ka suppi. Haki tšilli peeneks. Maitse ja maitsesta, lisa veidi suhkrut lõpus. Haki maitseroheline peeneks ja purusta küüslauk, tükelda pehme ribikont väiksemaks, konte pole vaja eemaldada. Kui küüslauk potti lisatud, keera kuumus välja ja lase supil tunnike tõmmata. Söö hea teraleiva, rohke küüslauguga, pane leivale punavaid tomativiile või haki tšillit. Ka sinep ja mädarõigas on asjakohased lisandid, avavad näiteks kinnise nina või turgutavad karedat kurku. Soojendades võta väiksemasse potti ainult ärasöödav kogus ja kuumuta keemiseni, ära keeda. Samuti võib jahtunud supilt teisel päeval searasvakaane eemaldada. Suppi peab saama. Siis püsib hea tervis. 

26. juuli 2021

Rikkalik peedisupp pehme ribilihaga



 Vahel ma mõtlen, et häbematult vähe saab söödud peeti. Peet on ju nii kasulik, sisaldades erinevaid kehale vajalikke mineraalaineid ja palju vitamiine. Kui jõudu hakkab nappima, siis tasub ikka hea raua ja magneesiumi sisaldusega punapeet toidusedelisse tuua. Hea peedisalat küüslauguga lihtsa argiprae juurde. Rosolje, mida ei pea alati peolauale ainult tegema, vaid võib ka näiteks pere pühapäevane söögilaud roosakalt rabavaks muuta. Peedid kitsejuustuga on moodsamate aegade hitt, ahjus koos küpsetatuna, kenaks salatiks sätituna koos rohelise salati ja seedermänni seemnetega või kiirelt ja lihtsalt saumikseriga mõnusaks kreemiks suristades ja kiire amps rukkipessa ootamatutele külalistele. Peeti võib kotleti või pikkpoisitaigna sisse lisada. Või lihtsalt marineerida kerge õunaäädika ja krapsakalt pikantse köömnetega. Suurem ettevõtmine on hea borši keetmine. Keedan tavaliselt borši ikka hea raguukondiga ja kas siis peedile ja muudele maitseviljadele, kas värsket või hapukapsast lisades. Aga igal pool vlogides surfates olen ammu juba täheldanud, et venelannadest kodukokad ei säti borši supil sugugi esikohale peeti, vaid nimetavad, et ikka kapsast sisaldavat suppi nimetati boršiks. Aga lisatakse supisse rikkalikult ka ube ja paprikat, tomatist rääkimata. Ja ühel päeval tunduski kuumast ilmast hoolimata tahtmine üks paras potitäis head rikkalikku borši keeta teistmoodi.

1,4 kg Saaremaa pehmet searibi, vett, 500 g keedupeeti, 2 porgandit, 1 punane magus paprika, 4 kartulit, 2 sibulat, veerand värsket kapsast, 1 purk valgeid ube, 1 suur tomat, veidi tomatipastat või kodust tomatihoidist, 3-4 küüslauku, 2 loorberilehte, 5-6 vürtsitera, musta ja rohelise pipra terasid, paprika maitseainet, Vahemere ürte, piprasegu, 4 nelki, soola, suhkrut, veidi äädikat, peterselli, tilli

Loputa ribiliha külma veega ja tõmba ribid üksteisest lahti ja aseta suurde potti. Kalla peale niipalju külma vett, et kõik ribitükid oleks kaetud. Kuumuta keemiseni, riisu hoolikalt vaht, puhasta köögipaberiga poti äär ja keera kuumus kõige madalamaks. Lisa loorberilehed ja erinevad vürtsid ja maitseained, ka sool. Lase ribidel keeda valmimiseni ja et puljong juba kenasti heledalt sädeleks. Tükelda, haki, riivi samal ajal kõik köögiviljad. Ma enamasti kasutan borši või muu peedisupi tegemisel siiski keedupeeti. Riivi peet eraldi kaussi, sega hulka veidi äädikat või õunaäädikat või veiniäädikat, isegi sidrunimahl on abiks, kui esimesi kapis ei leidu, see aitab peedi kaunist kirgast värvi säilitada. Pane supipotti esimesena kartuli kuubikud, siis lisa sibul ja porgand, paprika, lase veidi valmida neil. Sest need on kõik toored. Uba ja peet seevastu on juba söömisvalmis tooted. Uba kalla koos konservvedelikuga. Peet siis koos lisatud äädikaga. Kõige lõpuks lisa tükeldatud värske kapsas. Varajane kapsas valmib väga kiirelt, kui tahad jätta veidi krõmpuks, seepärast jätagi ta peaaegu viimaseks. Lisa ka tükeldatud tomat ja tomatipasta või kasuta mõnda kodust tomatihoidist. Lõika ribiliha väiksemaks tükkideks. Seal sees on söödav krõmpskont, konte puhastada eelnevalt pole vaja. Kui mõni koht ei sobi, saab söömise käigus konte eemale tõsta. Lisa lõpuks purustatud küüslauk, maitseroheline, maitsesta lõplikult veel soola ja suhkruga. Ja jäta supp pooleks tunniks vähemalt tõmbama. Ma keetsin algul seda suppi 5 l potis, aga kogu supi tavaari näis nii palju, et ribiliha keetmise ajal vahetasin 5 l poti 10 l vastu ja küll oli mugav siis askeldada pliiti ümber. Ja suppi tuli ikka vägev potitäis tõesti. Tõstan kohe suure armastusega tehtud kuuma suppi ka purkidesse, et mehele tööle kaasa anda. Jahutan purgid kiirelt maha ja külmkappi. Ja, kui järgnevatel päevadel soojendan, siis võtan väiksemasse kastrulisse ainult ärasöödava kulpide koguse. Supp läheb soojendamisel ka aina paremaks ja maitsekamaks. Ja meeles tasub pidada seda, et soojendades tuleb kuumutada ainult keemiseni. Söö hea teraleiva ja rohke küüslauguga, soovi korral hapukoorega. Peedis on väärt tervistavat väge. 

26. juuni 2021

Praetud lest kuulutab tõelise suve kohalolekut



 Lestakala on minu jaoks nagu tõelise suve sünonüüm. Kas on midagi lihtsamat kuumal suvepäeval, kui potitäis kartuleid keema panna. Kiirelt ohtra tilli ja särtsaka koriandriga oma kasvuhoone kurke soolata vähese küüslaugu ja mustsõstra lehtede ribadega. Paneerimiseks jahutaldrik ja lestakuhja jaoks suurem taldrik ja kattev kaas, et kala praadimise ajal ei jahtuks, valmis sättida. Missiis, et kõik lõhnab mere ja kala järele ja käed on lestade puhastamisest karedad ja veidi katki. Ja kiisud käivad maia nägudega ringi, kui oleks häämeelega Nõva toreda kalamehe ka kala lõhna pärast nahka pistnud. Algul mõtled küll, mida kõike selle 5 kilo lestaga siis teha. Tegelikult lihtne praadimine ja võiga värsked kurkumised lillkapsad ja kartulid tilliga lisandiks ja krõmpsuv soolakurk. Ja muud polegi suurt vaja. Kuigi seekord keetsin osadest lestapeadest ka puljongit ja kasutasin valge kastme tegemiseks. Siis tulemus oli see, et see mõnus valge kaste tõmbas lestalt tähelepanu endale. Ja lestapeadest võib ka väga mõnusa kerge kalasupi lihtsalt keeta. Ja praadimisel ei kasuta kunagi ma ei muna ega teralist rukkijahu. Tavaline nisujahu katab lesta enda soolast limase naha väga hästi. Ja, kui paneerida, praadida ei taha, siis võitükkidega ahjuplaadile ja hiljem rohkelt tilli lisandiks, ja suussulav suvesoolane ongi valmis. Ja, kui tõesti ei jõua kõike ära süüa, siis tuleb proovida marinaadtarrendises lestakala ka purki teha. Kui aga veelgi rohkem kala käes siis korraliku soola ja rohke tilliga suurde nõusse soolduma ja paari, kolme päeva pärast saab imeõhukesi tilliseid sooldunud kalaribasid lõigata kuuma aurava värske kartuli juurde, nagu lapsepõlves vanaema juures kunagi. Suves on maitseid. 

20. juuni 2021

Kilusalat rohelisel salatipadjal kuumal päeval




 Jasmiinide lõhnapahvak hõljub 34 kraadises kuumas õhus nagu kaunis lillepilv, täis erksaid ja võluvaid lõhnanoote, mis suve pööripäevale ukse avab. Kuigi suvi ju ammu kohal. Pruudiroosad pojengid ja päikesekullased päevaliiliad. Siniste jumikate väli, esimeste roosiõite püha puhkemine. Esimesed oma kurgid kasvuhoonest üle mitmekümne aasta. Lindude lakkamatu sädin ja üks armas olend on meie maja pealegi pesa ehitanud, kenasti samblast ja vanast kaltsust vooderdanud. Suur rahu ja vaikus ja me teda ka ei tülita. Linavästrik on endiselt muhe kaak ja käib pätsab trepilt kasside krõbinaid. 

Söömise ja söögi tegemisega on küll natuke kehvad lood. Kuidagi ju väga ei isuta ja Värska pudel on koguaeg suu peal. Aga kuna vürtsikilu on niisugune kodune väärt kraam ja üks hea soolakas amps, mis ka soolakadusid kehast taastab. Pluss siis boonusena vürtsid lisaks, mis kuumust aitavad just nimelt paremini taluda. Nii ehitasin kiirelt oma aia värskest salati valikust, keedetud kartulist, keedumunast, vürtsikilust ja kasvuhoone teisest kurgist lihtsa salati. Ei mingit kastet, ei maitseaineid. Värske ja loomulik, kõik naturaalne kraam. Tere tulemast Suvi, kuum ja kirgastav, kütkesta mind oma uute väljakutsete ja põnevate avastustega. 

23. apr 2021

Küpsisekook vahukoore ja virsikutega


 Ühel päeval tuli vastupandamatu küpsisetordi isu. Et ei mingit tähtpäeva ega olulist verstaposti. Vaid tavaliseks argipäevaks valmistasin imelihtsa küpsisekoogi, mis viis kuidagi nostalgiliselt noorpõlve. Lihtsuses peitub ikka väärt võlu.

3 pakki Selga küpsiseid, 200 ml vahukoort, suhkrut, 1 banaan, kanget kohvi küpsiste leotamiseks, punase sõstra moosi, 1 väike purk virsikuid, natuke kaunistuseks šokolaadi

Valisin kaks pakki tavalist heledat küpsist ja ühe šokolaadi Selga. Nii ladusin ka küpsisekihid, et šokolaadi oma jäi keskele. Valmista kõigepealt kange kohv. Vahusta vahukoor paraja suhkruga kõvaks, tihkeks vahuks. Otsi sahvri riiulilt mingi mõnus hapukas kodune moos. Ja hakka kooki kokku panema. Kasta hetkeks küpsis jahtunud kohvi, lao vaagnale. Kata küpsisekiht kergelt punava moosikihiga ja pane valge vahukoorekiht peale. Siis järgmine kiht küpsiseid. Purusta banaan kahvliga, sega sisse veidi virsiku kompotisiirupit ja kata küpsised. Ja taas veidi vahukoort. Siis jälle küpsised, punav moos ja vahukoorekiht. Viimaseks kihiks jäi järele mõlemaid küpsiseid ja korralik vahukooremüts. Tegelikult võiks vahukoort rohkemgi olla. Viiluta virsikud ja lao koogile ja riivi vaba käega pähklist šokolaadi. Pane külmikusse mõneks tunniks tahenema. Isu oli nii suur, et pold aega pildi tegemisega väga vaeva näha. Kook sulas lihtsalt suus. Ja eriti maitsev oli veel teisel päeval. Need segunenud magusad ja kohvised, moosised ja šokolaadised kihid. Mmmmm ... Nagu hetk paradiisis. Kus on sinisinine taevas ja kollane päikesesoe. Ja leebe tuul paitab viivuks põski. Täna on hea sellisesse imelisse hetke end sisse mõelda, kui on lubatud, et külm ja vihmane ja ehk ka lumine aeg tuleb tagasi ja paneb kevadvärvid ootele. 

Kanasupp punase riisi ja šampinjonidega ning peotäie kasuliku umbrohuga



 Kanasupp on ikka ja alati hea kuum kosutav ja tervislik toit, mis peletab külma kehast või turgutab väsinud meelt. Punane riis on jällegi valgest riisist oluliselt kasulikum, kuna eemaldatud on vaid mittesöödav kest ja alles on jäänud kõik väga väärtuslikud ained. Punane riis on mõnusalt pähklise maitsega. Kasulikke omadusi on tal väga palju, aga üks olulisemaid on, et ta alandab kolesterooli taset, on kasulik südamele. Kui lisada kanasupile veel häid köögivilju ja praegu aiast, metsast saadavaid noori rohelisi umbrohulehti, siis saab kokku üks hea ja kasulik supp igati. Korja peotäis naati, võilille, nurmenukku ja kõrvenõgest. Vitamiini vägi las turgutab vaimu ja keha.

2 kanakoiba või fileed või muid kana tükke (500 g ), vett, 100 g punast riisi, 100 g šampinjone, 1 sibul, jupike varssellerit, 1 porgand, õli,  soola, pirpasegu, ürte, 2 küüslauku, peotäis umbrohu lehti


Pane kana külma veega keema, riisu hoolikalt vaht, maitsesta ja keera kuumus madalaks. Leota eelnevalt punast riisi mõnikümmend minutit ja lisa ka potti. Punase riisi keetmisaeg on umbes 40 minutit ja nii valmib ta koos kanaga. Haki sibul ja viiluta porgand, tükelda varsseller, keeruta kuumalt pannilt õlist nad kiirelt läbi ja lisa supisse. Viiluta toored šampinjonid ja lase neil leemes valmida. Nüüd maitsesta lõplikult ja lisa ettevalmsitatud aiaroheline ja purustatud küüslauk. Keera mõne hetke pärast kuumus välja ja lase supi maitsetel tõmmata. Supp jääb mõnusalt pähkline ja tummine ühtaegu ja tervislikku puute mõtled peas ilusaks ja suureks. 

17. apr 2021

Ahjukala tomati-sibula ja krevettidega sulajuustu kattega




 Ahjus valge kala valmistamine on üsna lihtne. Veidike ettevalmistavat vaeva ja mahlane roog valmib lihtsalt. Kui kasutada sügavkülmutatud kala, tuleb kala sulatada jäävabaks ja kogu sulavesi eemaldada. Pangasiusel on küll mingi omapärane spetsiifiline maitse, aga mõnusalt koorene ja tomatine kate teeb kala mahlaseks ja peidab selle algul ehk kummalisena tunduva muda maitse.

1 kg pangasiuse fileed, 1 suur sibul, 10 kirsstomatit, 2 karpi Merevaiku krevettidega, 0,5l piima, õli, võid, soola, Santa Maria salatimaitseainet ürtidega, värsket tilli

Kui kala sulanud, määri ahjuvorm õliga ja aseta mõlemalt poolt maitsestatud kalafileed ahjuvormi. Prae viilutatud sibul klaasjaks, jahuta ja kata kala sibulaga. Poolita kirsstomatid ja lisa kalale sibula juurde. Maitsesta tomateid ka maitseaineseguga. Aseta iga filee peale tükike võid. Ühenda toasoe sulajuust krevettidega piimaga, lisa vajadusel soola ja värsket tilli. Sega ja klopi kastme segu nii kaua, kui kaste ühtlane, vala kalale. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200 kraadi peal 30-40 min kala valmimiseni ja kuni kate hakkab kergelt pruunistuma. Serveeri keedetud kartuli ja brokoli ning lillkapsaga ja sulavõiga. Maitseb väga hästi ja kergelt ja on hea vaheldus lihatoitudele. 

11. apr 2021

Värviline salat värske kapsa ja apelsiniga




 Nädalavahetuse õhtud võivad ju toidulaual olla pisut suurejoonelisemad ja värvikad, unustamata vitamiine ja hooajalisust. Aga alati ei pea tegema ju midagi keerukat ja kaelamurdvat või retseptiridades hoolega näpuga järge ajama. Hea toit sünnib lihtsalt ja erilise vaevata. Tükelda lihtsalt terve kana, maitsesta meelepäraste maitseainetega, lisa kuum vesi ahjupotti ja purusta paras ports küüslauku. Küpseta kanatükid ahjus valmimiseni. Valmib väga hea ja naturaalse maitsega kanaleem. Kana küpseb seest pehmeks ja pealt mõnusalt krõbedaks. Keeda pestud kartulid just nimelt koorega. Tuletab meelde õige kartuli maitse, kui koorega neid ka siis süüa. Valmista lihtsatest köögiviljadest värvirikas salat. Peotäis varajast värsket kapsast, veidi värsket kurki, tõmba koorijaga porgandist laaste, tükelda suur apelsin parajateks sektoriteks, maitsesta tšilliõliga ja maitserohelisega. Serveeri kana kõrvale oliive. Mulle meeldib see hea maitsekas puljong panna eraldi tassi. Siin pildil üks riiulilt leitud lepatriinukogu armas lemmik. Lihtne õhtusöögiidee, mis hoiab aega kokku, kana valmib pea vaevata ahjus ise ja lisandid tekivad nagu iseenesest kõrvale. Lihtsuses peitub võlu. 

6. apr 2021

Hapukapsasupp ahjuprae ja kartuliga



Mul oli küll fotoalbumis varuks üks kevadine kanasupp seente, punase riisi ja tärkava vitamiinirohke õuerohelisega. Aga lumi sadas taas maha, kevadine väetis maale. Ja las naat, nõges ja nurmenukk kasvatab alles lehte. Tuuled on külmad ja teravad. Hapukapsas on nii kasulik probiootikum ja alati on lihtne ja kasulik mõne lihava õhtusöögi kõrvale toorest hapukapsast ka salatiks kaussi panna või enne supitegu aplalt sõrmedega suhu haarata. Aga niisugune mõnusa hapu leemega supp viib alati tagasi lapsepõlve ja on ka nagu lohutustoit. Seekord keetsin supi valmis seapraega, mida olin maitsestanud tulise lihamaitseaine, Vahemere ürtide ja soolaga ja krõbeda kamara eemaldanud. Ja tulemus jäi väga hea.

1 kg valmisküpsetatud seapraadi, 800g hapukapsast, 1 suur porgand, 1 suur sibul, 3 kartulit,  loorberileht, 5 vürtsitera, 5 musta pipra tera, soola, suhkrut, maitserohelist, küüslauku, vett

Pane hapukapsas potti, keskele valmis ahjuprae tükk, kalla piisavalt külma vett, et kõik oleks kaetud. Aja keema, riisu vaht, kui midagi pinnale üldse kerkib ja keera kuumus kohe madalaks. Lisa hakitud sibul, loorberileht ja maitseaine terad. Lase tunnike madalal kuumusel keeda. Siis riivi porgand otse potti. Maitsesta soolaga ja tasakaalusta vajadusel suhkruga. Lõpuks lisa tükeldatud kartul. Kui kapsas, kartul valmis, lisa purustatud küüslauk ja hakitud petersell, till, roheline sibul ja keera kuumus välja. Lase maitsetel tõmmata. Tõsta liha taldrikule, lõika jahtudes parajaid viile, mida leivale panna. Otsi kapist välja lisandiks hea kodumaine mädarõigas ja mõnus sinep. Puista serveerides veel supile maitserohelist või soovi korral hapukoort. 
 

3. apr 2021

Kuumsuitsu skumbria salat

Lumivalged lumikellukesed pistsid oma lumevärvi õied juba ammu lumega sinasõprust tehes mulla alt välja. Esimesed kevade kuulutajad. Krookuse kollane annab alati aga märku kevade kohalolekust ja päikese kõrgemast kaarest. Metsa all aga on päike meelitanud sinama lootust sisendava sinaga sinililled. Nii õrnad ja kodused. Vaikse laupäeva viimased ettevalmistused homseks pidulauaks, mis annab elule uue ringi alguse, täis lootusrikast tärkamist. Kuumsuitsu skumbriast saab mõnusa kalase salati, mille juurde sobib väga hästi nii keedumuna kui sibul ja krõmps värske kurk. Seda salatit võib hiljem teha ka allesjäänud munadepühade munadega. 

1 kuumsuitsu skumbria, 200g väikest pastat, 4 keedetud muna, veerand värsket kurki, 1 väike sibul, 1 Bonduelle herne-porgandi konserv, majoneesi, hapukoort, soola, maitserohelist, ürte, piprasegu

Keeda ja jahuta munad. Keeda pasta pakil etteantud aja järgi, kalla pasta sõelale ja loputa mitmeid kordi külma veega ja sega läbi. Puhasta suitsukala nahast ja kontidest, tõmba sõrmede vahel väiksemaks. Riivi munad, haki kurk ja sibul ja maitseroheline ja sega kõik salatiained kausis kokku. Suitsukala tahab rohkem majoneesi kastmes ja kergeid ja lihtsaid maitseaineid lisandiks. 




Lihtsama võileivakatte variandi saab lihtsalt ka konserv skumbriast muna ja kirsstomatiga. Ja äärmiselt kiire ja mugava õhtusöögi variandi, kui vaja vaid kartulid keema panna. Kuuma kartuli kõrvale lausa sulab suus skumbria mõnus rasvane liha, milles on rikkalikult oomega 3-rasvhappeid, mis kasulikud eriti südamele. Siin saab ka ära kasutada allesjäänud munadepüha mune, lisandiks hea kodujuust ja kodune marineeritud kurk. Särtsuv sibul on ka alatine hea kaaslane kalale. Jätsin sellele serveeringule meelega ka loorberilehe, et oleks ikka meeles, et loorberilehel on lisaks kuulsuse austamisele ka palju kasulikke tervendavaid raviomadusi. Ja ükski kalasupp (rääkimata muudest suppidest) ega ka isetehtud kalahoidis ei valmi ilma loorberileheta. Ja vürtsitera sümboliseerigu siin ikka seda, et elus oleks vürtsi iga päev.


 

20. märts 2021

Värskekapsasupp sea pehme ribiliha ja tomatiga



 Päike tegi eile kiiskava kevadise pealetungikatse talvele ära. Täna aga, kui astronooomiline kevad on saabunud, annab talveminek veel viimast lumist diaoganaaltuisku, tormist tuulekohinat, valkjashalli lumemöllu tunnet, et oleks veel kindlalt meeltes, et vot selline vinge talv oli 2021 aasta alguses. Kui hanged olid rinnuni ja valget lumekargust jätkus päevadeks ja öödeks. Ja see kõik oli ütlemata mõnus tunne. Ma armastan väga talve. Ja väga meeldivad mulle lihakad köögiviljarikkad maitsekad ausad supid, milles on traditsioonide tukset ja kindlat jäävuse seadust. Mul on täiesti kapsaks lehitsetud  ja kaaned kaotanud 84 a väljatrükk Salme Masso ja Olli Relve Suppide ja ühepajatoitude raamatust, see on nagu supipiibel. Et, kui mingit tarka mõtet endal ei tule, siis head tuge ja ideed saab sealt alati. Ja niisugusel ilmal, nagu täna, on paras panna tulele potitäis mõnusat värskekapsasuppi, kus punavalt kroonib keskel uhke tomat ja veidi ka paprikat, kellele aga paprika maitse on vastukarva, saab selle alati välja jätta. Mulle on aastatega aina rohkem hakanud meeldima tomat soojas toidus. Pealegi omandab keha siis tomati kasulikud ja tervislikud toimed eriti hästi. 


800 g-1 kg sea pehmet ribiliha, vett, 1 sibul, 2 porgandit, veerand värsket kapsast, 3-4 tomatit, veerand punast paprikat, 3 kartulit, soola, vürtsi- ja pipraterasid, loorberilehti, piprasegu, Vahemere ürte, maitserohelist, 3-4 küüslaugu küünt 


Pane liha külma veega keema, riisu hoolikalt vaht ja keera kuumuks madalaks. Lase ribilihal peaaegu valmida. Maitsesta loorberilehe ja valitud vürtside ja maitseainetega. Tükelda kõik köögiviljad ja lisa järjest potti. Tänapäeval ei võta ükski köögivili hirmpalju valmimiseks aega. Kui vanasti olid kevadel porgandid kivikõvad näiteks. Kapsa võid  veidi krõmpuks jätta, kui soovid. Ja tomat lisa viimasena. Viimistle supi lõppmaitset ikka purustatud küüslaugu ja maitserohelisega, vajadusel soolaga. Värskekapsasupi pealkirjas on juba üks väike viide, et meeldib ta enamasti üsna värskena ja soojendades väga enam ei meeldi. Aga ometi on selles supis palju erksaid värve ja rohkelt häid maitseid, mis turgutavad ka tuisusel kevade tuleku päeval. 

18. veebr 2021

Krevetisalat kartuli ja värske rohelise hernega


 Enne, kui vürtsikilu kuldkollase munasisuga ja krõmpsuva rohelise sibulaga heal rukkileival meie meeleolukad sotsiaalmeedia kontod vallutab tähtsal päeval Eestile, võiks midagi õige hõrku ja head lauale panna, kui Eesti Laulu poolfinaalid täishoo saavad. Et asjal on rahvusvaheline mekk juures, ei hakka kilu ja kamaga veel jändama. Krevetid on alati mu ühed lemmikud olnud hoolimata teadmisest, kuidas neid püütakse. Enamasti olen krevette sobitanud värske kurgi, sibula terava ja lihtsa munaga. Tänane salat aga sai niisugune:


1 suur karp(200 g) krevette soolvees, 4 keedetud muna, 2 marineeritud kurki, 1 väike sibul, 2 keedetud kartulit, 100g külmutatud värskeid herneid, tilli, head majoneesi, soola, piprasegu, ürte


Hea on siin kasutada alles jäänud keedetud kartulit, kui aga pole, keetke mõni kartul. Samuti tuleb keeta 4 muna. Jahutada ja koorida ja riivida nõrutatud krevettidele. Külmutatud värsket hernest kuumutage ka keevas vees mõni minut ja valage külma veega tsahh üle. Hakkige sibul, kurk ja kartul ja segage kõik hea kvaliteetse või enda tehtud majoneesiga kokku. Lisage maitserohelist ja maitseaineid, tsipake soola. Maitsete kiiremaks välja toomiseks võib majoneesi hulka ka valada krevettide soolvett. Nautige mõne hea viineri, toorvorstiga või tänulikes rukkipesades, kuhu nad sobivad ka suurepäraselt. Juurde tujutõstev külm prosecco. Ja pöidlad pihku, et lemmikud edasi pääseksid! 

15. veebr 2021

Hernesupp sea pehme ribiga



Hernesupi keetmise aeg on taas käes. Pagarikodades kerkivad kuklite kohevad tainad ja keerduvad lumivalgeks vahuks vahukooremäed. Mina kukleid ise ei tee, küll aga võtsin täna ennatlikult käsile oma lemmik hernesupi tegemise. Teen eranditult alati selge leemega suppi toore lihaga. Lihaks ei pea olema alati siga, võib ka kanaga keeta. Leemele annab ikka selle õige maitse herne iseloomulik maitse ja valitud köögiviljad ja kindlasti küüslauk. Enamasti liiguvad retseptid tummistest suitsulihaga hernesupi variantidest. Kus kindlalt pajas ka odrakruup. Olen teinud nii kruubiga kui ilma, sest kruup meeldib mulle väga. Soomlaste hernesupi arutlustes märkasin sõrmeviibutust porgand supist kindlasti välja jätta. Ja venelastel hoopis paugusupiks saamise vältimist üha korduvast herneste külma veega keetmisest ja vahu riisumisest ja siis alles suitsuste pehmete searibi kontide ja köögiviljadega kokku keetmisest. Endal mul meeldib alati tagasi minna lapsepõlve, kui hernesupi kooslusse kuulus ka kindlasti kaalikas. Kaalikas oli kevadeks kõige rohkem vitamiine alles. Tõeline C-vitamiini pomm. Ja kindlasti on minu selge leemega hernesupis ka kartul. Aga kui vanasid retsepte sirvida võib ka suppi keeta nii sealiha kui suitsuliha, -kamara ja -kontidega koos, tulebki põnevavam maitse. Moodne köök teeb kevadiselt helerohelist püreesuppi hernest krõbeda peekoniga. Eestiaegne aga keedab nutikalt hoopis tooreste seajalgadega, et saaks vastlavurri juba kiirelt valmistada. Siingi blogis üks selline retsept juba kirjas. Aga poeski on riiulitel rikkalik valik hernesuppe igale maitsele. Mu rekkajuhist mees kiidab Salvesti suitsulihaga varianti, väljakujunenud lemmikut. Ja kindlasti tuleb siia heietuse lõppu lisada, et minugi vastlasupp valmib ikka ja ainult rohelistest kuivatatud hernestest. 


500 g Veski Mati rohelist hernest, 0,750 g Saaremaa lihatööstuse sea pehmet ribi, vett, 4 kartulit, 3 porgandit, 1 kaalikas, 2 sibulat, 4 küüslauku, jupp ingverit, veidi porrulauku, värsket tilli ja peterselli, soola, loorberilehte, vürtsi- ja pipraterasid, nelki, koriandrit, sinepiseemneid


Pane kuivataud rohelised herned paariks tunniks vette ligunema. Kui ainult mõned tunnid leotada, siis ei lagune hernes ära, vaid koor lööb kergelt lahti ja supis on niisugused nunnud ümarad hernepallid mitte lagunenud sodi. Loputa hernes siis veel läbi mitme vee ja pane koos ribilihaga potti. Kalla peale nii palju külma vett, et oleks kõik kaetud. Eemalda hoolikalt vaht. See pole üldse tüütu tegevus, vaid nagu mõnus meditatsioon, kui muudkui liigutad õrnalt vahukulpi supipinnal ülesmulksuva vahu suunas ja mõtled peas ringisagivaid mõtteid selgeks. Kui enam vahtu ei tule, puhasta salvrätiga poti äär ja keera kuumus kõige madalamaks. Lisa potti kohe mõned loorberilehed ja vürtside terad ja muud meelepärased maitseained ning lase supil tunnike rahulikult valmida. Kui hernes hakkab kergelt juba pehmenema lisa tükeldatud köögivili. Alati ei pea rasvaines passeerima, sest supis on niigi piisavalt rasva ja teinekord on supi lõppmaitse palju parem, kui kiirelt pannilt läbikeerutatud pehmenenud köögiviljaga. Porru valget osa ja pool maitserohelist lisan lõpu poole, kui supp juba peaaegu valmis. Kõige lõpuks timmin veel maitset soolaga ja lisan purustatud küüslaugu koos peterselli ja tilli rohelisega ja keeran supil kuumuse välja ja lasen maitsetel tõmmata. Lõikan liha väiksemaks, krõmpskondi söömise või siis eemaldamiega saab juba iga sööja ise hakkama. Maitsed on inimestel erinevad, kes sööb hoopis piimaga, nagu mu armas lahkunud Toidutare kirjasõber seda tegi või sinepiga või tänapäevaselt hoopis mõne laagerdunud kõvajuustuga. Aga kindlasti hea teraleib küüslaugu ja ingveri viiludega kuulub supi kõrvale. Mul viimasel ajal kombeks kõik supid üsna paksuks keeta. Eks alati on abiks kuum keedetud vesi, mida võib kohe lisada või järgmistel kordadel üles soojendades. Aga võibolla ka see tänavune mõnusalt karge ja lumine talv nõuab hoopis tummisemaid suppe, et oleks ikka jaksu lumiselt mäelt pika liu laskmine ette võtta. Vitaalset vastlapäeva!!!
 

2. veebr 2021

Kohustusliku kuuma supi aeg

                                                                 Linnuliha seljanka
                                                                Kurkumist kollane kanasupp tomatiga
                                              Põldoasupp kruubises leemes ribilihaga - parem kui praad
                                          Valgete kuningubadega supp pehme ribilihaga 


 

                                                      Kodune rekkamehe vorstisupp
                                       Hapukapsasupp kana ja kahe peki verikäkiga
                                 Hapukapsasuppi süüakse Harjumaal külma kartulipudru lisandiga

Supi keetmine on minu jaoks nagu meditatsioon. Ja niisugused talvised lumerohked ilmad lausa nõuavad lõuna lauale kohustuslikku kuuma suppi. Kas on midagi mõnusamat, kui talve võlumaal sumbata lumises metsas, uurida kitsesõra kirjasid metsarajal või jänesehaake üle lumevallide. Lasta kallima tugevatel kätel end lumehangedest päästa. Metsavaikuse kõrval on kauneim heli karge lume krabisev krudin saapatalla all. Lumekuhilad oranžidel kibuvitsamarjadel nagu vahukooremütsid. Ja vahel imetled lumise põllu pealt üles kerkivat udu nagu loori, mille sisse tahaks mähkuda. Selle talve lumised rõõmud on lahked kõigile, suusa- ja kelgumägedel on lakkamatu laulupidu. Sulalume päevad kutsuvad lumememmi ja -linnasid meisterdama. Talv oma suursuguses ilus heleda valguse ja puhtusega looduses teeb südamele ainult pai. Mul on lapsepõlvest ilus mälestus, kui käisime perega talvekuudel isa töökoha puhkemajas Nelijärvel. Kuidas suured mäed said suusatades, kelgutades ruttu väikesteks. Ja kui külmast punaste põskede ja lumest märgade kinnastega sai õnnelikult, aga väsinununa lõpuks naabrilastega tuppa tuldud, pold midagi paremat sidruniga teest ja kuumast heast kausitäiest supist. 


Linnuliha seljanka


6 kanakintsu, vett, 200g hapukapsast, 4 hapukurki, 2 porgandit, 1  suur sibul, 2 tomatit ja tomatihoidist, õli, kodust seenehoidist, oliive ja kappareid, 2 kartulit, hapukurgi soolvett, ahjulinnu jääke, suitsukana või -parti, 2 loorberilehte, 5 vürtsitera, 5 pipratera, paprikapulbrit, ürte, soola, suhkrut, küüslauku

Pane kanakintsud külma veega keema, riisu hoolikalt vaht. Puista loorberilehed ja maitseaine terad potti. Tükelda või riivi köögivili. Kuumuta pannil õli ja keeruta porgand, sibul ja hapukurgi tükid pannilt läbi. Lisa suppi kõigepealt hapukapsas, siis pannilt köögiviljasegu. Muidugi võib kasutada supis ka ahjukana või ka mõne muu linnu, pardi, hane jääke lisaks ja suitsutatud tooteid, mis rikastavad seljanka lihast sisu. Kui hapukapsas hakkab pehmenema lisa kartuli kuubikud, meelepärased seened, oliivid ja kapparid. Kui kasutad toorest tomatit, haki väiksemaks, lisa potti, võib kasutada ka kodust tomatihoidist või poe purustatud tomateid, kui neid ei ole, siis mõni lusikatäis tomatipastat. Maitsesta soola, suhkruga ja timmi maitseid vajadusel hapukurgi soolveega. Lõpuks lisa ürdid ja purustatud küüslauk ja keera kuumus välja ja lase supil seista ja maitsetel süveneda. Mul meeldib koduste suppide puhul nii, et ma ei tükelda vahel liha ja tõstan selle kanakintsu tervelt kaussi koos supiga. Supp ja praad oleks nagu üheskoos. 


Kurkumist kollane kanasupp tomatiga 


4 kanakintsu, vett, 1 porgand, 1 sibul, õli, 5 kirsstomatit, 2 küüslauku, soola, kurkumi, ürte, piprasegu

Pane kana külma veega keema, riisu hoolikalt vaht. Tükelda porgand ja haki sibul, kuumuta pannil õli ja passeeri kergelt, lisa kurkum. Kalla kollane kaunis segu potti. Kui kana pehmeneb, lisa kartuli kuubikud ja tomati tükid. Maitsesta ürtide, pirpasegu ja soolaga. Purusta noaseljaga küüslauk ja lisa supile ja keera taas kuumus välja. Nii iga supitegu lõpetades saab õige maitse küüslaugust kätte, seda tunned ka kohe lõhnast. See kanasupp on mõnus vaheldus kana-nuudlisuppidele, et nuudlid on siit lihtsalt ära jäetud. 


Põldoasupp kruubises leemes ribilihaga


1-1,2 kg pehmet sea ribiliha, vett, paar peotäit põldube, kruupi, 1 porgand, 1 sibul, paar kartulit, loorberit, vürtsiterasid, musta pipart, piprasegu, ürte, soola, küüslauku


Selle supiga on küll nii, et kui tuleb põldoasupi isu, tuleb kuivatatud põldoad eelmisel õhtul ligunema panna. Kruubi võib ka samal hommikul vette panna ja siis enne supile lisamist ta mitu korda läbi pesta. Seda suppi keedan ma nii loomaliha kui sealihaga. Supi keetmiseks kasutan ikka soodsamat toorainet ja pigem siis ikka supikogu. Aga Saaremaa lihatööstusel on mõnus pehme ribiliha kenasti ära pakitud, sellest saab ka väga hea supi. Pane ribiliha külma veega keema, riisu hoolikalt pinnale kerkiv vaht. Seda võib tulla päris palju ja läheb veidi aega. Siin võib kasutada ka nn salvrätitehnikat lõpuks, et puhastad puhta köögipaberiga poti vahuse ääre ja lased järgmisel paberil ka puljongisse kukkuda, siis eemaldad selle ja ta võtab kaasa ülearust rasva. Muidugi võib supi valmides liigse rasva ka pealt ära tõsta, kui ei soovi. Suppi soojendades järgmisel päeval saab ka lihtsamalt, eemalda hangunud rasv täiesti. Kui vahust potiäär puhas, lisa maitseained ja leotatud põldoad. Lase vaiksel tulel neil keeda. Porgandi ja sibula võib suppi ka ilma passeerimata panna vahel. Kuna rasvainet leemes piisavalt porgandi kasulike vitamiinide omastamiseks. Kartuli võib põldoasupist ka ära jätta. Kruubi kasutamine teeb peaaegu kõik supid üsna tummiseks ja paksuks. Kui seda alati ette näha, siis võiks lisada piisavalt vett. Aga ei juhtu ka soojendades mitte midagi, kui veidi kuuma vett lisada. Timmi maitseid erinevate piparde, ürtide, soolaga ja lisa taas lõpus korralikult küüslauku. Olen ennegi siin blogis põldoasupi kohta kirjutanud, et parem kui praad. 


Valgete kuningubadega supp pehme ribilihaga


1-1,2 kg Saaremaa pehmet sea ribiliha, 1 suur porgand, 1 suur sibul, 2 purki valgeid kuningube, 2-3 kartulit, jupp varssellerit, 2-3 küüslauku, soola, loorberit, pipart, vürtsi, ürte, piprasegu


Pane ribiliha külma veega keema, riisu vaht. Lisa maitseaineid, lase lihal madalal tulel vaikselt podiseda. Tükelda porgand, haki sibul, soovi korral keeruta need pannilt rasvainest läbi, lisa supile. Nõruta oakonserv vedelikust. Kuna ma tahtsin selget suppi, siis ei soovinud vedelikku kasutada, aga muidu tummisuse eesmärgil võib oad lisada koos vedelikuga. Samal ajal lisa suppi ka kartuli tükid. Keeda kõik pehmeks. Maitsesta jälle lõplikult nii ürdi- kui pipraseguga. Krooni maitset küüslauguga. Selleski supis olen jätnud liha tükeldamata. Kellele meeldib krõmpsutab ka pehme ribiliha valge krõmpskondi ära, loodetavasti tuleb kollageeni siis kuhjaga. 


Kodune rekkamehe vorstisupp


1 pakk suitsusardelle, 300 g suitsuvorsti , vett, kodust seenehoidist, 1 sibul, 1 porgand, 2 kartulit, kodust Toome salatit, küüslauku, loorberit, vürtsi- ja pipraterasid, ürte, paprikapulbrit, 1 purk tomateid


Kuna mu mees on rekkajuht ja aeg-ajalt toob oma Euroopa sõitudelt toidukotis tagasi nii sardelle kui erinevaid vorste, siis tihti keedan sellest mõnusa vorstisupi. See valmib väga lihtsalt ja ka uuesti soojendades läheb aina paremaks. Pane kartulid veega keema. Keeruta pannilt läbi sibul ja porgand, lisa potti. Tükelda sardellid ja suitsuvorst, pane potti, lase vaikselt keeda. Mina kasutasin selles supis seekord niisugust ise tehtud seenehoidist, kus on nii porgandit, sibulat, tomatit, mida nimetatakse ka seeneseljanka põhjaks. Et see supp sai sibulat, porgandit topelt. Veidi ka kodust Toome salatit, aga kasutada saab ka marineeritud kurki või soolakurki. Ja tomatihoidisena olid mul suured piklikud ploomtomatid omas mahlas. Need lõikasin väiksemaks. Maitsestasin loetletud maitseainetega ja jälle küüslauk kõige lõpus.Vahel olen isegi nii teinud, et sööme seda suppi alles järgmine päev. Siis ka ei soojenda tervet potitäit, vaid väiksemas potis mõned mõnusad kulbitäied. Supp valmib tänulikult kiiresti, tulelt maha ja küla vahele mehega uusi metsanurki ja lumist muinasjuttu nautima. 


Hapukapsasupp kana ja kahe peki verikäkiga 


6 kana pooljalga, vett, 500 g hapukapsast, 1 porgand, 1 sibul, 3 küüslauku, 2 dl kruupe, soola, suhkrut, loorberit, vürtsi- ja pipraterasid, ürte, jupp ingverit, 1 rull Oskari kahe peki verikäkki 

Pane kana keema külma veega, riisu hoolikalt vaht. Lisa hapukapsas, riivi lisaks porgand, haki suur sibul ja pane paar küüslauku koos kuuega potti. Veidi leotatud kruubid loputa mitu korda külma veega ja lisa ka supipotti. Puista sisse ka maitseainete pukett ja lase vaikselt podiseda. Kui kapsas kergelt veel krõmpsub, maitesta lõplikult soolaga, täiusta suhkruga ja vajadusel lisa sorts õunaäädikat. Lõika verikäkk viiludeks ja pane supi pealispinnale keema. Lõpuks lisa veel maitserohelist, ürte ja küüslauku. Kui supp tundub liiga paks, lisa kuuma keedetud vett. Verikäki sildil oli tärniga märge, et tegemist on nii küüslaugu kui Ungari pekiga. Nostalgiline mõelda, et kunagi sai mõlemat pekki ka kodus ise teha, kui kodune sealiha realiseermist nõudis. Ühele tuli rikkalikult soola panna ja küüslaugud sisse pikkida ja teisele lisaks soolale parikapulbriga ümbritseda. Ja, kui piisavalt olid need tükid seisnud, siis sealt imeõhukesi viile lõigates need lausa sulasid suus. Hapukapsasuppi aga söön mina lapsepõlvest sisse juurdunud harjumusega. Eelmisel päeval tehtud külma kartulipudruga. Nii hea. Ja verikäki maitse viis ka tagasi lapsepõlve. 


Supitegu võib tunduda tüütu ja aeganõudev. Aga mulle on ta nagu meditatsioon. Mulle meeldib suppi keeta. Koostisosasid kokku sobitada. Hakkida ja maitsestada. See on üks meeletult mõnus meeldiv protsess. Ja milline hea tulemus. Sageli tõstan purgitäie kuuma suppi kohe kõrvale ja mees saab sõitu selle kaasa. Aga kui potitäis maha jahutatud, siis on teistel päevadel lihtne väiksemas potis paras ports üles soojendada, aga päris mitte keema lasta. Lisanditeks meeldib meile head kodumaised teraleivad, rohke küüslaugu, sibula ja ingveri lisandiga. Kui küüslaugu järgi lõhnata hiljem ei soovi, võib leivale head toorjuustu määrida. Nii et supipotid tulele, kui supp valmis, siis lumistele radadele nii maal kui linnas.