Otsing sellest blogist

17. jaan 2011

Salatite salaloorist

Pille paprika-juustusalat

Klassikaline kasukas

Võrratu vürtsikilusalat

Kodujuustusalat kilu ja kuuma kartuliga

Kodune kruubisalat

Porgandi-küüslaugu munasalat

Krevetisalat

Tatrasalat tuunikalaga















Tõnise-päeva päike pidi kena aega ennustama.Tänane talvepoolituspäev on küll uduhall ja tugevatest külmakraadidest kiirelt plusskraadidesse vembutanud talveilm teinud lumekooriku jäälibedaks,kuigi kui veidi lund rookida, on lumi pehme ja sula. Kitsede kabja kirjad piki lumist teeäärt, sest metsa enam pole. Tõnisepäeva toiduks soovitati seapeaga keeta herneid või ube. Nii panin supipuljongi keema, põldoad ja odrakruubid likku. Tuleb tummine toekas supp.

Mina aga armastan väga salateid valmistada. Peolauale ikka tehakse erinevaid segasalateid, on siis põhiaineks kartul, riis, pasta, peet, tänapäeval ka kruup ja tatar. Ja huvitavaid salateid sünnib ka ilma nende eelnimetatud aineteta. Kuidas siis salatid sünnivad? Minul sageli nii, et mida kapist just leida on. Harvem käin planeeritult nimekiri näpus poest toorainet hankimas. Ja sageli teen lennult mõnes salatis retseptis muudatusi. Ometi klassikalist kartulisalatit ja rosoljet teen üsna sageli. See lähtub sageli ka sellest, palju kartulit keldris on ja kui tõnisepäevast veel rääkida, tasuks varasalvedele ka pilk täna heita. Pool peaks täpselt alles olema. Et kuhu seda oma marineeritud või hapendatud kurki ikka kasutada. Kuigi viimasel ajal võlub mind kahe kurgi kooslus. Alguse sai see vist vürtsikilusalati (vürtsikilu, kartul, muna, sibul, marineeritud ja värske kurk)tegemisest, kus retseptis olid nii värske kurk kui marineeritud kurk ja nende kooskõla annab salatile hea krõmpsu tooni. Salatikrõmps ongi oluline hea kastme kõrval, mida ma salatis enne lõplikku valmimist testin. Kas lisada veel midagi või mitte? Vahest päästab lõpuks lisatud õun või sibul salati.

Segasalatite kastmeks kasutan ikka majoneesi ja hapukoort. Olen juba pikemat aega majoneesina kasutanud üht mahedamaitselist lahjat varianti, kus on rasva 18%, toode on ka koservandi vaba, et see nüüd nii oluline just oleks, aga hellmannsi minu külmkapist naljalt ei leia. Mulle ei meeldi ta maitse ja pean seda mõttetult kalliks. Hapukoore valin alati Alma, see on korralikult paks ja hea maitsega. Salatikastet maitsestan tugevalt piprasegu ja soolaga, sageli kasutan julgelt ka olemasolevaid veski tüüpi maitseaineid. Aroomisoola ja mõne muu sarnase maitseainega ma ei mängi. Küll aga puistan lahke käega maitserohelist vastavalt hooajale, kas otse peenralt või sügavkülmast. Rosoljet teen kodus ka raudselt ikka majoneesi-hapukoreseguga, kuigi üht juubelilauda teha aidates sai poolhirmus ära proovitud vanaegne klassika hapukoor+sinep+suhkur+sool. Töötas küll ja karta väga pold mõtet. Klassikalise rosolje jaoks küpsetatakse ka ahjus seapraadi, ma moodsal ajastul sellest ka olen loobunud. Kodujuustusalateid teen siiski vaid hapukoorega. Kodujuustusalatid on head kuuma kartuli ja grillroogade lisandid. Kodujuustusalat kiluga on juba omaette toit kuuma kartuliga. Ja üks hea nipp segasalatitega, kui salat pole hästi maitsetega imbunud ja külalised juba tulemas, võib asja parandada sortsu kohvikoorega. Koor tõmbab maitsed paremini välja.

Oasalatid on hästi kiirelt valmistatavad ja proteiinirohked toekad tegijad, kuigi kurvastusega ikka kuulen, et mõne pere mehed oasalatit ei söö. Oaga annab kombineerida midaiganes. Kurki, õuna, meelepärast pastat, suitsukana, suitsusinki, hernest, maisi, sibulat, porrut. Tomat on segasalatis minu meelest täiesti mõttetu, annab vaid värvi. Makra on hea tooraine, mida kombineerida peale riisi või väikese pasta ka kapsaga näiteks, mis on viimasel ajal popp ja üsna maitsev.

Kihilised salatid maitsevad alati kuidagi pisut teisiti kui kokkusegatud salatid. Miks see nii on, mina vastata ei oska. Näiteks mu kaasale ei meeldi eriti rosolje, ometi heeringa kasukat sööb heameelega. Aga siinkohal meenutan seda, et ka siin tuleb üsna maitsekas kaste salatile teha, muidu võib salati lihtsalt metsa keerata. Ja kui kihtide vahele kastet panna, tasub augud kahvliga salatisse torkida, siis imbub paremini läbi. Minu enda firmasalat juustu-paprikasalat (juust, ananass, paprika, muna, originaalretseptis oli ka sibul) on ka kihiline ja targem on valmistada eelmisel õhtul, et üleöö maitsed hästi maitsetuksid.

Moodsad salatihitid viimastel aastatel on aga kruubi- ja tatrasalatid. Olen suutnud sünnipäevapidudel vaimustusega kaasa tõmmata ka oma külalised. Odrakruubiga sobib suitsune sink, marineeritud kurk, šampinjonid konservist, õun, muna, sibul. Tatra olen tuunikalaga tandemiks teinud, kõik hea krõmpsuv lisaks. Ja ühtegi salatit ei tee ma munata. Muna seob ja teeb sametiseks salati ja annab õige sidusmaitse. Minu arvates. Kodusesse tavalisse kartulisalatisse tasub üllatuseks punast uba panna, olete kohe peoperenaisena populaarsel troonil. Magusa alatooniga salati saab pastasalatist lisades õuna, pirni, viinamarja. Krevetisalat sageli meeldib mulle vaba käega vallatledes suure taldriku salatina rohkem, kui segasalatina(krevetid, värske kurk, riis, muna, sibul). Porgandisalatid majoneesiga on head ja tervislikud (toores porgand, juust, küüslauk), (keedetud porgand, muna, küüslauk). Tursamaks ja kalmaar, nõukaaja nostalgia. Seenesalatid, mis ei puudu seenseõbra üheltki peolaualt. Aastavahetuse eel olin vaimustuses lihata põldoasalatist (põlduba, kartul, muna, marineeritud kurk). Parimad salatid sünnivadki juhuslikult, kui olete sobiliku koostise kokku sobitanud ja kui väga meeldib, tasub oma retseptivihikusse ju üles märkida.
Makrasalat
Kruubisalat

Makaronisalat






Kartulisalat punase oaga

Kodujuustusalat

Kartulisalat

Riisisalat

Rosolje








14. jaan 2011

Teistmoodi talveõhtud
















Taliharja-päeva õhtul valgus laotus roosaks ja tuulevaiku-ses naksuvad puud.Läheb külmaks taas.Kerge lumeriisi kihi all libedad väljad,lumemügarikud ja karedad jäljed.Hommikud lõhnavad õues suitsuvinese pliiti kütmise järele.Linnud naksavad puudel ahnelt koorepude alt miskit.Metsaveoautod panevad juba mitu päeva järjest palke peale.Vaade üle kiviaia aina avardub.Ja nii nagu meie metsamees Olev Terevisioonis rääkis, et mitmekülgsuse puud jätab ta alles. No aitäh, on mändi,kuuske,kaske,haaba ja pihlakat.Milleks nuriseda!?:D Ahjus küpseb taas mõni hästi maitsestatud röövlipraad,sest palju seda sealiha pühade ajal ikka sai söödud.Ja kui arvestada, et mu kaasa on kolm kuud jutti niikuinii purgitoidul, siis võib mehi (ka poega) lihaga toita ju küll.Ja pühapäeva hommikutel pannkookidega kostitada, sest muidu nad ei lõpeta mu kallal lihtsalt norimist.
Aga ennäe, võta näpust.Planeeritud talvise puhkuse lõhkus varahommikune telefonikõne,kus selgus, et mees peab kiirelt koti pakkima ja Sloveenia suunal ühe edasi-tagasi sõidu tegema kolleegi haigestumise tõttu.Hetk ka minul siis unistavat mõtlemist.Minna või mitte,millest õhtuks sai segane nukrus hinge, sest jäin ikkagi koju.Lootuses siiski,järgmisel nädalal kõik koos Rootsi laevale jõuda.Nüüd joon hommikuti kohvi oma lemmik lepatriinutassist nukralt üksi,lohutamas lummav Inglise teleseriaal "Maahaigla",täiesti soblik "Südameasja"asendaja.

Köögis on ka nagu hapukurgihooaeg, et teed ikka ühest ja samast toorainest tuttavaid lihtsaid toite.Siinkohal siiski paar uudset lähenemist mõnele roale suutsin enda võibolla ehk tuhmunud köögikires leida.Maksa-juurviljahautis.Pruunistasin suuremal pannil kahe sibula rattad ja kahe porgandi koorijaga tõmmatud laastud.Jätsin madalale kuumusele hauduma. Maksa paneerisin jahu-maitseaine-soolasegus ja praadisin teisel pannil ja lisasin järjest sibula-porgandisegule.Hakkisin terve suure küüslaugu ja kuumutasin kiirelt rasvaines ja lisasin lõhnavale roale.Lõpuks lisasin veidi kuuma vett, üldse mitte palju ja maitsestasin üle.Lõpuks törtsuke hapukoort.Pann oli suur,aga vähesest vedelikust ja hapukooretörtsust sündis mõnusa maksase maitsega hautis,porgand andis sametist pehmust ja sibul tõstis porgandi magusust topelt.
Pärastlõuna  kiireks eineks sobib aga kartuliomlett.Hakkisin hulga suitsusinki,ühe sibula ja 4 keedetud kartulit,riivisin pisut toorest porgandit.4muna kloppisin lahti piimaga ja valasin kartuli-singi-sibulasegule.Küpses kaane all mõnusalt,veidi riivisin juustu ka.Lisandiks marineeritud kurk.Sest eks sissetehtud sügiseseid purke on vaja ka hävitada.

Ja kui ahi tuleb ikka korralikult kuumaks kütta,siis tekib aeg-ajalt kiusatus sinna pikalt midagi küpsema panna. Nii meenus mulle mu möödunud aastane kruubi vaimustus.Nii läkski kilose searaguu kaissu ahjuvormi klaasitäis odrakruupi,liiter kuuma vett,porgandit,sibulat ja küüslauku maitseainetele,soolale lisaks.Foolium peale ja kuuma ahju. Kokku küpses vist 2,5t.Porgand teeb kruubipudru kuidagi magusalt mahedaks,searaguu pehme liha on samuti suussulavalt mõnus ja nii nagu ennegi, söön mina seda nii, et lisandiks lõikan taldriku äärele mõne külma kartuli viilu.Võitups ka pudrusilma ja õhtusöök on täiuslik, kui keefiri ka veel kõrvale rüübata saab.Külma talveõhtu teistmoodi toit.















12. jaan 2011

Sulaaja selged supid

Hernesupp
Sibulasupp saiakuubikutega

Värskekapsasupp


Hapukapsasupp



Põldoasupp




Kanasupp klimpidega





Lõheseljanka






Sealihasupp seente ja kruupidega
Selge seenesupp

Pühad on juba veidi aega läbi ja rikkaliku-mad lauad ja suured söömingud seljataga.Uue aasta arginädalat alustasin borši keetmisega, kuhu sai ka ära kasutatud peolaual kaussi pandud letšo või pannil hautatud juurviljad.Sest mis need muud on, kui üks korralik supipõhi.Lume valgest vatist pilved asendusid vahepeal vihmaseguse jäitega ja külmakraadid muutusid mõneks soojakraadiks.Libedus,sula ja tatine ilm, mis talve juures kellegile ei meeldi.Aga ka niisuguse vahest tuulise ja teinekord nagu äraootaval kavalal talvesilmapilgul sobib keeta üks selge supp.


Supp kosutab ja toidab hästi.Mulle meeldivad just selge puljongiga supid.Kasutan tihti puljongi keetmiseks kana.Kuna ostan kana tervena, siis tükeldan ja jagan tavaliselt ühe suure kana kolmeks.Rinnakondist fileeta ja sabakondist saab suurepärase supikogu.Ja kanakontidest leem valmib kähku.Ja ega midagi ju keerulist supikeetmiskunstis pole.Liha ja kondid külma veega keema, eemaldada vaht ja lisada maitseained ja jätta madalale kuumusele vaevu liikuvana keema.Ja hiljem juba meelepärased valikud.Mina lisan enamasti sibulat ja porgandit ja kas seda rasvaines passeerin või lisan leemele toorelt, otsustan käigupealt.Passeerides jääb supp värvist rikkam.Kanasupi puhul siis kõige lõpuks kartuli kuubikud ja meelepärane lisand, väiksem pasta, kohevad klimbid(klimbitaignas kindlasti mitte piim,vaid jahtunud puljong) või riis.Vahest lisan ka paprikat,herne-maisisegu või lillkapsast ja brocolit,paraku küll külmutatud segudena.Viimase aja uus nipp on, kui lisan ühe tomati hakitult, annab kerge särtsaka vurhvi.Samuti lisan mõned ingverijupid, kui juhtub käepärast olema.Kanasupp on hea kerge külmetuse peletamiseks või pikkade tööpäevade tervendavaks kosutuseks vabal päeval.


Hernesupp on aga üks tõeliselt tõhus talverakett.Puljongiks võib kasutada searaguu konte,veisekonte, suitsuribi või seajalga.Lisaks porgandile ja sibulale sobib alati ka kaalikas, kui muidu kaalikas üsna harva oma sõbraliku tee meie söögilauale leiab.Herneid tasub eelnevalt leotada, siis valmib supp kiiremini.Mulle ka hernesupina meeldib selge puljong ja kestast veidi lahti löönud kollane või roheline lihvitud hernetera.Ema aga teeb tummist hernesuppi ahjus ahjupotis.Hea suitsuse lihaga,kruubi ja maitseviljadega.Siis kartulit lisada pole vaja.Niisugune supp on alatine nostalgiline meeldetuletus mõnelt talviselt väliürituselt,vastlapeolt lumehanges või laulupeo suvisest katlast.
Borš on aga punapeediselt võluv supp, mida armastavad ka lapsed.Seekord keetsin searaguu kontidest puljongi ja kondid olid ausalt öeldes üsna lihavad, nii jäi supp väga toekas.Peeti võib kasutada nii toorelt kui keedetult,pikeneb esimesel juhul vaid keetmisaeg.Peet tuleb aga mõlemal juhul rasvaines passeerida,lisades tomatipastat ja sortsu mingit haput äädikalist,mis säilitab kena supivärvi.Peedisuppi sobib nii värske kapsas kui hapukapsas või ka kiire supi puhul mõned viineri rattad.Porgand ja sibul niikuinii, mina selleriga sõber pole,nii ei leia ka seda mitte ühestki meie pere supist kahjuks.

Kalasupiga on nii ja naa.Lõhe supikogust saab hõrgu supi nii või teisiti.Aga last roosa maheda kalalihaga meelitades on nagu pikk tume tee düünides.Endale mulle lõhesupp väga meeldib, tuleb siis oliividega ja tomatipunasega lõheseljanka või tavaline porgandi,sibula,kartuliga lihtne lihtsus.Kala supikogust valmib muidugi rammus leem üsna ruttu.Loorber ja vürts on kohustuslikud kaaslased,samuti võimalusel roheline till,petersell vm maitseroheline.

Minu lapsepõlvekodus lõhnasid pühapäevad hapukapsasupi järele. Laupäeval valmistati tahkem kartulipudru,millele isa lisab vahest ka kruupe.Hapukapsasupp keeb muidugi pikalt.Kasutada võib samuti searaguu konte,aga miks mitte ka kana.Poekapsal on enamasti porgand sees, siis eraldi seda ma ei lisa. Kindlasti üsna algul lisan terve keskmise sibula hakitult.Kui erinevaid variante vaagida, siis võib lisada ka odrakruupi.Hapukapsasupp on niisugune supp, mis läheb soojendamisega ja päevadega aina paremaks.

Lihtsad argisupid on frikadellist või poe pelmeenidest.Kalkuni kintsulihast hakklihapallidele olen vahest lisanud ka tšillit.Ühelt poolt frikadelli kerge magusus ja teiselpool pisut äkilisust päeva.Hakklihaga saab samuti kiirelt lihtsa toeka supi.Prantsuse sibulasupp ei ole samuti keeruline ja röstitud saiakuubikud ja üleküpsetatud juust annab mõnusale sibulamassile hõrgu maitse.

Parim värskekapsasupp aga valmib lambalihast.Lammas ja värske kapsas lihtsalt sobivad kokku.Lambaribid keevad vaiksel kuumusel pikalt ja lisades passeerides nii porgandi kui sibula omandab taas rõõmsa värvi.Kapsas nõuab ka haudumisaega,mida aga eriti pikalt ei taha kartul.


Kruubiga supid on väga toitvad.Minu eelmise aasta lemmik oli seene-kruubisupp, kus nimelt kasutasin tooreid šampinjone.Retsepti leidsin seenepakilt väiksest retseptiraamatust.Hiljem netis surfates olen leidnud viiteid Poolale ja samas avastanud ka seose Lõuna-Eestiga.Ei midagi keerulist taas.Kanapuljongi baasil hea supp, kruupe tasub enne leotada, porgandi ja sibula passeerisin ja kuigi retseptis polnud kartulit,lisasin ka selle.Teine sarnane variant on rassolnikulaadne, kus on lisatud ka hapukurki.Tublid perenaised hangivad õigeks rassolnikuks ka neere, nagu seljankagi puhul.

Üllatas mind eelmisel toiduaastal põlduba.Vaimustunult panin põlduba searaguuga kuuma leivaküpsetusahju malmpotti hauduma ja keetsin ka mõned head supid sellest.Kindlasti peab põlduba leotama ja tarvilik pole üldse lisada kartulit.

Suppide kuningas on aga küüslauk.See kibe valge küün annab supile õige maitse.Hakin küüslaugu küüned peeneks ja lisan supile ja kohe keeran kuumuse välja.Nii tõmbab supp küüslaugust just selle kõige õigema maitse endasse.Küüslauguküüned leival on mõne supi puhul kohe kindlalt kohustuslikud kaaslased. Head supikeetmist!:)














































4. jaan 2011

Pilguheit peolauale
















Härmas lumekuhilad männi-kaharal, nagu pesa helbe-pojakesele,kohev ja kodune. Rinnuni hanged akna taga,lumevallide vallatu valge valevus.Vaikne võrratu talveilm,karge ja külmakrudinast kirglik.Ma armastan talve,neljast aastaajast kõige enam.Talv mõjub väga loominguliselt ja sütitab lihtsat loovust.Aga uue aasta arginädalat alustades väike pilguheit tagasi meie aastavahetuse peolauale,lihtsale ja kodusele.

Ahjuforell sooja juurviljasalati ja kartuliga,Sinepi-majoneesiga pikalt küpsetatud tšilline seapraad õlles hautatud hapukapsaga,Tuunikala-juustu täidisega võileivatort krevetilumega,Koorene seene-sibulasalat,Heeringas muna ja punase sibulaga maitsestatud koorega vaagnal,Kodune kartulisalat kahe kurgiga,Juustu-oliivitaldrik kreeka pähklitega,Perepoja singirullid,Värske salat juurvilja ja musta ploomiga apelsinimahlaga,Lihata põldoasalat,Vahune toorjuustutort piparkoogipõhjal pirnidega.

Laua ehe oli muidugi võileivatort,meie majas armastatakse just tuunikalatäidisega rikkaliku maitsega torti.Kahe kreemiga võileivamürakas on mahlane ja hea ja lihtne valmistada.Kalakreemis oli 2 tuunikalakonservi,pool sibulat,maitserohelisega creme bounjouri toorjuust,hapukoort,majoneesi,sidrunimahla maitseaineid julgelt.Muna-juustukreemis lisaks keedetud munale,riivitud juustule ka hakitud makrat,kurgimaitselist toorjuustu,majoneesi,hapukoort.Mina röstsaia ei immuta, sest kreemid on tummised ja teevad tordi üleöö seistes mahlaseks.

Maitsva salati tegin aga jõuludeks keedetud põldubadest,mida oli parasjagu järel, lisasin keedetud kartulit ja muna ja hakkisin marineeritud kurki,segasin majoneesi-hapukoorekastmega.Kartulisalat oli koduselt lihtne:kartul,muna,sibul,hernes,keeduvorst,marineeritud kurk ja värske kurk.Kahe erineva kurgi kooslus tegi salati mõnusalt krõmpsuks ja maitsvaks.Jõululaual meeldinud värsket salatit tegin ka umbes samas koosluses. Mõned porgandid riivida,lisada hakitud tomatit,paprikat,musta ploomi,porrut,värsket kurki ja seekord maitsestasin lihtsalt apelsini mahlaga.

Pearoogadest sealiha küpsetasin pikalt madalal kuumusel.Maitsestasin eelmisel päeval julgelt vürtsiste maitseainetega,segasin kanget eesti sinepit majoneesiga ja määrisin liha kokku kamarasse enne ruudud noaga tehes.Algul mõnikümmend minutit 250 kraadi peal,hiljem 160-180 peal, pidevalt kuuma puljongiga kastes mitmeid häid tunde.Puljongisse lisasin ka sibulat ja paar kopsakat küüslauku.Keskmiselt kilose forelli maitsestasin ka lihtsalt, sidrunimahla,tilli,piprasegu ja soolaga ja küpsetasin mõnikümmend minutit,täpselt nii kaua, kuni kartul kees.Kuna möödunud aasta oli üsna taskukohase Tšiili veini aasta, siis oli kala kaaslaseks üks sümpaatne chardonnay.

Piparkoogipõhjal vahuse tordi jaoks purustasin paki piparkooke kombainis, lisasin sulatatud võid.Kreemiks vahustasin kaks toasooja naturaalset creme bounjouri ja kaks suurt pakki vahukoort,lisasin pirnitükke ja sidrunimahla lisaks suhkrule.Sulatasin ühe piimase jõulušokolaadi kohvikoorega veidi segades ja jahtudes segasin toorjuustu ja osalise vahukoore hulka.Panin osa kreemist piparkoogipõhjale ja lisasin uuesti vahukoort. Nii jäi tort veidi kihiline, toorjuustu tahedam kiht all ja vahune vahukoorelumi ülal.Tort sulas suus.Keskööl lendasid raketid ja kihises võrratu šampus lähedaste seltsis.Head uut aastat kõigile toidusõpradele lähedal ja kaugel!:)