Otsing sellest blogist

28. aug 2012

Kallitel külas







Vilu suvelõpuilm nõuab küll koduse kanasupi valmistamist, mis kosutab väsinud keha ja turgutab alati. Aga pildiarhiivi lehitsedes avastasin, et mul üks kena päikseline suve keskosast pärit  lugu kirjutamata, kui oli veel magus maasikaaeg ja käisin tütrel ja tema noormehel linnas külas. Kirglik kokandushuvi ja gurmee tuurid on ka mu tütart tabanud. Alati valmistab ta midagi üllatuslikku ja head, millele tagantjärgigi mõeldes suur isu peale tuleb. Täisterajahupõhjal tuunikala ja rohke tomati, juustu ja oliividega Vahemerehõnguline pirukas on sobiv täiesti ka Eesti kodusele lauale. Augustikuine küpsete koduste tomatite aeg lausa nõuab selle piruka valmistamist. Miks mitte ka koolialguse päevaks näiteks. Kuum toitev juustune pirukas, kus hea tuunikalaports kord nädalas kala söömise linnukese kirja paneb. Maasika magus aeg on küll möödas, aga hea värske salati saab ka näiteks küpseid ja mahlaseid virsikuid või nektariine tomatikirjule lisades. Täisterajahuga aga küpsetatud pirukapõhi on üllatavalt meeldiv, toekas ja teralisus ei häiri sugugi. 

Tuunikalapiruka põhja jaoks läheb vaja: 3 dl täisterajahu, 1 muna, 2 sl külma vett, 100g võid, soola
Kate: 2 tuunikalakonservi õlis, 2-3 tomatit, 1 sibul, 2 muna, 2dl kohvikoort, musti oliive, 200g riivitud juustu, soola, piprasegu, Vahemere ürte

Valmista piruka põhi, haki või segi jahuga, lisa muna ja vesi, maitsesta soolaga. Mätsi lahtikäiva koogivormi põhi ja ääred taignaga kokku, tee kahvliga taignasse augud, hoia veidi aega külmkapis. Täidise jaoks riivi juust, nõruta tuunikalakonserv, tükelda sibul ja viiluta tomatid. Küpseta pirukapõhja eelkuumendatud ahjus 200kraadi peal umbes 10 minutit. Lisa küpsenud põhjale katte ained, juustu võib ka veidi alla puistada, siis tuunikalatükid, sibul, tomatid, oliivid. Klopi lahti munad, sega kohvikoore ja maitseainetega. Lisa ülejäänud riivitud juust. Küpseta kuni 30minutit 200kr juures, katsu tikuga, serveeri soojalt värvilise värske salatiga. Klaas külma chardonnayd sobib hästi hea kalase juusturikka piruka  ja värske tomatisalati juurde. Pilte tagasi vaadates ja isusid meenutades tuleb päikegi välja.

18. aug 2012

Ahvatlev aedoa aeg







Augustikuu õhtud tiksuvad jahedaks. Päikesesoe päeval on petlik. Valged klaarid potsatavad pots ja pots õunapuu alla maha. Kollased ja kullakarvalised kressid pakuvad rohumättaga kaunistatud vanast kartulikorvist silmale augustikuulõpu ilu. Ei tea, kas lillhernes jõuabki õide puhkeda. Õhtuti hiilib hallikas valge sünge udu nagu Vetevana oma jaheda niiskuse ja salapäraga pimenevasse suveõhtusse. Sõnajalgade rohelises lopsakuses näitavad esimesed pruunikad lehed sügise lähenemise märke. Kollane kass Porka peesitab lahkelt laual kollased hiigelpikaks veninud poolpikali talujorjenid taustaks. Looduse meelevald takistab iga päevaga aina rohkem perenaise teed maitseainepeenrasse.

 Aga aias on ahvatlev aeg, oma peenralt aeduba ja suvikõrvits, kuigi saagiga midagi hiilata pole. Kui öökülma siiski ei tule, siis ehk tiksub veel suvikõrvitsat ka septembris. Suvikõrvitsat saab ka siiski aastaringi poest. Värsket aeduba aga siiski mitte. Hea ja lihtne peotäis korjata, soola ja võid lisada, ei midagi muud erilist. Aga nii hea, et söö või lõhki. Uudsena olen hakanud keetma värsket kartulit aedoaga koos, sulavõi peale ja piisavalt soola või kiirelt pannilt võis koos läbi. Suussulavad suvelõpuannid. Ahju läheb jälle tihedamini ürdine kana, suitsused searibid ja suvikõrvitsaga pikkpoiss. Tavalised lihtinimeste toidud. Mõnusad juurviljaraguud kabatšoki, rohelise herne, aedoa, porgandi, tomati ja seentega. Palju head kirjut köögivilja saab lisada ka lihtsasse kooresesse pastasse, kus tugeva põhimaitse  annab suitsukana. Mulle meeldib tomateid ahjukana puljongisse sibula, küüslaugu ja porgandi kõrvale toppida. Mõnus kuum tomatine toitev puljong kosutab alati, kui juba unne vajudes tunned esimesi külmetusmärke ja kapist peab villased sokid välja otsima. 

Ühel hetkel tundsin, et mul on suvest siiber. Pole saanud randa, merekohina lähedalolekut vaid aimanud, päikest palgedele vaid vahel varastanud ja merest tuulega toodud merelõhna vaid nuusutanud. Taas olen tapmas end tobedal töökarussellil, kus suvepäeva keskpäevane külm kihisev siider ja vaba vallatu olek kadedaks teeb. Seda küll vaid näiliselt. Kannatustekarikas, naeratamisvõime ja sõbralik olla tahtmine hääbub ka hea tahtmise juures peale üle 12 t ringi jooksmist.  Suvist vabadust teises võtmes on küll ja küll ka üksi nauditud. Aga suvel tahaks ringi sõita, kaunist Eestimaad meelde tuletada või uudselt avastada. Kultuurne pagas on augustis tühjavõitu, et jääb vaid loota lähenevat septembri algust, kui mees koju naaseb ja rattad meil taas all on ja teistsugused tegemised ees ootavad. Loodetavasti!:)

17. aug 2012

Tähtpäevale trooniks





Flokside leekivroosad, purpurlillad ja pastelselt roosad õieviisikud. Mesilaste sume sumin rebasesabade kollasel. Õhtune üha valjenev ritsikate saagimine. Roosakirju tumenev õhtulaotus. Tähtede sätendav sadu. Lendlevad kollased kuivanud esimesed lehed. Küpsete marjade järk-järguline varing põõsastel. Tuulest pikali talulillede read. Esimesed tatikad teeäärses rohus. Mustikasinised sõrmed. Maheda suvikõrvitsa ja rohelise aedoa hiigelaeg. Küpse augusti ahvatlev külg. Ja siis on sügis juba ukse taga.

Eelmise postituse järjeks on tänane salat, mille tegingi jälle endale meeleheaks, tähtpäeva tähistuseks, millest eelmise postituse lõpus kirjutasin. 19a on pikk kooseluaeg ja loodetavasti aastad kasvavad positiivselt pidevast lahusolekust hoolimata. Ja krevettidest ma enda meelerahuks stressi leevendamiseks toituksingi. Ja vaadake, kui ilusad värvid. Seekord tõstab ja toetab kreveti maitset makra, mida on ka alati hea lisada. Rohelisele salatipadjale, rukolale ja Jaapani salatile üles laotud salatis on lisaks makrale veel värsket kurki, ploomtomateid, keedumuna ja seekord olid külmutatud krevetid, mis mul õnnestus siiski siit meie maapoest hankida. Kastmes rikkalikult rohelist peterselli majoneesi ja hapukoorega koos, tilli ja murulauku ja ka hakitud rukolat, minu selle suve leid, kõikjale veidi mõrkjalt pähklist rukola rohelist lisada.  Ja punane sõstar sobib sinna nagu valatult. Kahju, et meil veel poes koduaia sõstraid ei müüda, mida Belgias ja Prantsusmaal supermarketites küll kohata võib. Et marjad ei ole ainult kookidesse mõeldud, vaid sobivad maitse poolest ja kaunistuseks ka vahvatesse eelroogadesse. 

Vahel saab üks tee otsa ja sulguvad uksed ja alati loodad, et avaneb mõni uus, veelgi põnevam ja inspireerivam, loomingulisem, lahkem ja külluslikum. Tulevad uued võimalused ja haihtuvad vanad hirmud ja komistuskivid.  Alati on läbielatust midagi õppida, et uuel teel midagi teisiti teha.

7. aug 2012

Mereannisalatid meeleheaks











Vihmane suvi tekitab päeviti ebamugavustunde. Kas oled märja ilma tõttu tuppa naelutatud või pidevalt vesine ümbrus ei lase lahkelt suvist vabadust nautida. Kõrged taluaedade lilled on ilmast räsitult pikali asendis ja marjadel pärlendab pidev vihmapiisahelk. Kuidas siis oma head enesetunnet tõsta!? Eks ikka hea gurmeetoiduga. Varemalt oli mul niisugune traditsioon, et kui käisin linna pool oma toidukappe täiendamas, ostsin meeleheaks alati karbikese rosoljet ja grillitud kana näiteks. Päev läbi shoppamist, pikk tüütu bussisõit ja kui koju jõuad ja asju lahti hakkad pakkima, hea kohe valmistoit võtta. Nüüd on aeg edasi läinud ja eks ma rosoljet ja grillkana armastan endiselt, aga nüüd ma ostan hoopiski võimalusel krevette või muid mereande. Hiljuti leidsin veel Balti jaama turult ühe koha, kus krevetikarbike üsna soodne poehindadega võrreldes on. Poes jälgin ka ikka pigem alati soodushindu ja ostan selle järgi.
Aga koju jõudes on lihtne paar muna keema panna, kuni toidukaupa kappidesse paigutad. Ja lihtsamast lihtsam on värskendav meelepärane salat suuremale taldrikule kokku laduda. Krevettidega sobib alati hästi värske kurk, keedetud kartul, nimetatud keedumuna, aga ka kodujuust, värsked või konservherned, kirsstomat ja rikkalik roheline salat, alates rukolast lõpetades tavalise mõrkja maitselise lehtsalatiga. Mereandidest salati juurde tasub ka midagi hapukat sobitada, kollased sidruniviilud või punavad punased sõstrad või hoopiski magushapud maasikad. Sidrunimahlaga võib krevetid või rannakarbid ka üle piserdada. Rohkelt sobituvad kõikvõimalikud sibulad, punane mahedam sibul, roheline porrulauk, roheline sibul, murulauk.  Salatit täiendab ka hästi röstitud täisterasai. 
Kastmeks eelistan mina pea alati majoneesikastet, rohkelt tilli, peterselli, veidi sinepit, maitserohelisega toorjuustu või vedeldamiseks keefiri, hapukoort ka muidugi, mis lahjendab majoneesi ainuomast maitset. Kastme segan kokku eraldi väiksemasse kausikesse, kust on hea salati söömise ajal teda järg-järgult taldikule poetada. 
Valisin siia hulga pilte, milliseid salateid kevadest kesksuveni seni teinud olen. Kõrvale sobib hästi külm valge vein, chardonnay värskus näiteks või lilleline sauvignon blanc. Niisugust suurele taldrikule vaba käega laotud salatit saab nautida romantilises võtmes ka kahekesi, asetage vaid üks kahvel taldrikule ühtpidi ja teine teistpidi. Sest portsjon ongi sobilik kahele.

200g krevette või rannakarpe või mereannikokteili, 2 keedetud muna, 2 keedetud kartulit, veerand värsket kurki, peotäis kirsstomateid, veidi rohelisi värskeid herneid, väheke redise roosasid rattaid, maasikaid, sidruniviile, punase sõstra kobaraid, paar viilu täisterasaia röstitult ja kuubikuteks lõigatult,100g kodujuustu, veerand punast sibulat või porrut, rohkelt erinevaid rohelisi salateid, rukolat, lehtsalatit, Jaapani salatit, peterselli, tilli
Kastmeks majoneesi, hapukoort, magusamat sinepit, keefiri, maitserohelisega toorjuustu, soola, piprasegu, ürte, peterselli, tilli

Laota taldrikule roheline valitud salat rebides kätega seda veidi väiksemaks. Lõika keedukartul seibideks, värske kurk ratasteks. Lõika muna sektoriteks või riivi. Rösti sai ja lõika kuubikuteks. Sibul ratasteks ja kirsstomat väiksemaks. Keskele aseta olemasolev meelepärane mereand. Sega kokku paras ports head majoneesikastet. Ära unusta enne veini külma panemast. Tänase, endale tähtsa päeva puhul, paneksin peale kulunud äärtega plaadi, kus 4Non Blondes What`s Up´i esitab, meenutamaks täna just, et kõik algas 19 a tagasi vihmasel augustikuupäeval, kui ritsikad saagisid ja sõstrateema oli ka päevakorral heade sõprade juures talus.

2. aug 2012

Beseetordi butterflyd







Liblikad just kõhtu sellest suussulavast beseetordist tulevad. Õhkõrn suhkrukristallidega beseepõhi, hea maasikane kreem ja koduaia viimased maasikad hapukate nektariinidega. Päikese võlub pilve tagant välja. Paitab head enesetunnet. Silmale iluks ja meelele heaks.
Kooki teen mina ikka Lepatriinuköögis tähtpäevadeks. Me lihtsalt pole nii suured magusasõbrad. Ja kui suvel marjapõõsad täituvad, siis piisab jäätisest värskete marjadega ka õhtutunnil magusaisu leevenduseks. Mul puudub ka katsetamiskiiks, rohkem ikka võetud kohustusest. Aga see kaunis tort kadus küll uhkelt tordialuselt nagu Viplala oleks minema ta tinistanud. Nii hea, kerge ja magususe kõrgmäär ei häirinud sugugi. Just niisugune peab olema üks hea magus kook. Beseetordid olid nõukaajal üsna levinud, nii ei tea ma Pavlova koogist suurt midagi, pean neid rohkem moodsa aja tähenärimisteks. Ja beseed tehakse ikka ühtemoodi, küpsetatakse, kuivatatakse kaua madalal temperatuuril ahjus, vahustamisel kasutatakse peensuhkrule lisaks mingit haput ja sobivad kõikvõimalikud suvised marjad, nüüd tasuks juba proovida vaarikate ja mustsõstardega või punaste sõstarde ja mustikatega või turult hangitud mahlaste virsikute, murelite ja nektariinidega. Kohupiim kreemis teeb vahukoore mahedamaks. Muidugi võib tordile veel lisaks šokolaadi riivida, aga mul see täitsa ununes, kuigi olin end šokolaadiga varustanud.

4 munavalget, veidi soola, 2 dl peensuhkrut, 2 spl vett, 1 spl kartulijahu, 1 spl valge veini äädikat või sidrunimahla
Kate: 1 suur pakk vahukoort, 1 maasikamaitseline kohupiimatoru, suhkrut meele järgi, 2 nektariini, maasikaid

Kuumuta ahi 130 kraadini. Vahusta toasoojad munavalged lusikaotsatäie soolaga, lisa järk-järgult suhkrut. Meeles peaks pidama, et munavalgeid vahustatakse alati toasoojana ja vahukoort jääkapikülmana. Vahusta munavalgevaht tihkeks vahuks, lisa kartulijahu, vesi ja hapu vedelik, vahusta veel, et vaht püsiks vahustamisnõud teistpidi keerates endiselt nõus. Kata ahjuplaat küpsetuspaberiga, joonista vajaliku suurusega ümmargune ketas, arvestades ka seda, et taigen küpsedes veidi laiali vajub. Pane munavalgevaht küpsetuspaberile, kui saad, vormi ääri kõrgemaks, mina näiteks ei saanud, vajus alla, aga sellest ei olnud midagi. Küpseta kuni tund ja ära vahepeal ahjuust ava. Siis ava uks pooleldi ja jäta kaheks tunniks beseepõhi ahju kuivama, jahtuma.
Kreemiks vahusta külm vahukoor vajaliku suhkrukogusega tugevaks vahuks ja sega õrnalt kohupiimaga. Kata kook vahetult enne serveerimist, kaunista meelepäraste marjadega. Naudi hea külma Fresita vahuveiniga, käsitsi korjatud maasikatest valmistatud kerge volüümiga vahuvein sobib ka ilma erilise põhjuseta nii võrratu koogi kõrvale. Siia ei saa juurde kirjutada, et jätkub neljale, kuuele või hoidku selle eest veel rohkematele inimestele. Meie sõime pojaga kahekesi selle imehea koogi kiirelt ära. Peab vist kätte võtma uute suvemarjadega kordusküpsetuse. 

Retsept ilmus www.buduaar.ee´s

1. aug 2012

Kukeseenepirukas kännul







Kukeseeneaeg on käes ehk seeneaeg nii või naa, kuigi eks üle Eestimaa seenekasv erinev. Minu kukeseened pärinevad siiski turult. Sain kenasti tõdeda, kui erinevad hinnad on näiteks kenal puhtal Mustamäe turul ja eemaletõukaval  Balti jaama turul. 7,5st eurost 4ni viimase kasuks. Aga mul olid juba kallimad ja kenamad kukekad kottis. Ma ei ole suur piruka küpsetaja, ei kasuta eriti tihti valmistaignaid, kuigi võiks ehk palju tihedamini. Heast soojast soolasest pirukast saab ju kena kõhutäie, sobib ta värske salatiga toekamaks lõunaks või pikemaks hiliseks hommikusöögiks pannkookide asemel näiteks pühapäeva hommikul.
Pirukakate, mille valmistasin maitses nii hästi, et selle oleks võinud pannilt ka otse nahka pista.

500g lehttainast
300g kukeseeni
 pool suvikõrvitsa
1 suur sibul
 1 porgand
 1-2 küüslaugu küünt
 50g Camembert`i juustu
 50 g Sõbra juustu
 soola, piprasegu, Vahemere ürdisegu
 õli
 1 muna piruka määrimiseks
 rohelisi ürte, salatilehti, kirsstomateid


Sulata külmutatud taigen paari tunniga toatemperatuuril. Puhasta vajadusel seened kuivalt, ei vaja nad liigset vett. Haki sibul ja suvikõrvits, riivi porgand, purusta küüslauk. Riivi juust ja tükelda valgehallitusjuust. Aja veidi õli pannil kuumaks ja passeeri kiirelt heal kuumusel kukeseened, sibul, porgand, suvikõrvits läbi, lõpus alanda kuumust ja lisa purustatud küüslauk. Küüslauk on niisugune tegelane, mis tahab toidu sisse saada kõige viimasena, siis ta annab suurepärase tulemuse. Maitsesta julgelt nii soola, piparde või ürdisegudega. Kukeseen ja ka suvikõrvits nõuavad tugevat maitsestamist, et pirukakate hästi maitseks. Laota ja rulli taigen kaheks piklikuks pirukaks, jaota pooleldi jahtunud seenesegu piruka keskele, jäta ääred vabaks. Lõika terava noaga taignasse läbilõige ja tõsta sõrmede abil taignaäär pirukale kenaks raamiks. Klopi lahti muna ja määri kogu pirukas peale juustuga katmist üle. Küpseta eelkuumendatud ahjus 220kraadi peal umbes 20 minutit, kuni pirukas on kenasti kuldpruun. Lisandiks sobib lihtne suvine salat rohelistest salatilehtedest, rukolast ja Jaapani salatist vms, haki rohkelt peterselli, rohelist sibulat ja tilli ja puista soojale pirukale. Naudi klaasi hea valge veiniga või suvise jääteega.

Serveerimiseks kasutasin tütre kingitud uhiuut taldrikut ja kaunist veidi rahvuslikus stiilis köögirätikut. Päikeselõõsas tegin toidupildid aias madalal kännul, aga pildistamisehetkel kiiskab päike nii eredalt, et tulemust näed ikka alles peale piltide laadimist. Ja pirukas muudkui ootab, et kas on kordusvõtet vaja. Nii palju siis seosest pealkirjas nimetatud kännuga. :D  

Retsept ilmus www.buduaar.ee´s