Otsing sellest blogist

18. nov 2019

Hapukapsasupp seakoodiga





Hapukapsasupp on imeline. Minu lapsepõlve pühapäevad lõhnasid hapukapsasupi järele. Eelmisel päeval valmistati kartulipuder, mida harjumaalased lahkelt hapukapsasupisse lisavad. Muidugi võib ka kasutada külma kartulit. Aga kartuli võib ka toorelt supi sisse lisada, valikuid on mitmeid, kui on soov suppi kartuliga ülepea süüa. Aga nii armastatakse Harjumaal hapukapsasuppi süüa. Minu põlvkonna emad ja vanaemad keetsid hapukapsasuppi soolatud seakõhuga. Kes soovis, lisas ka kruupi. Valmis liha tõsteti alati eraldi taldrikule jahtuma. Nii sai rukkileivakäärule ohtralt nii kanget sinepit kui pikantset mädarõigast lihaviilule alla pandud. Talvisemal ajal võidi lisada ka valmivale supile näiteks verikäkki. Verikäkk tõsteti samuti taldrikule ja lõigati viiludeks, maitses väga hästi. 

Mina olen keetnud hapukapsasuppi nii lihtsa sealihatüki, searaguu kontidega, kanaga. Tänane supp aga valmis seakoodiga. Seakoot ühendab supi jaoks kaks olulist head asja. Pirakas kont annab head maitset leemele ja parajalt jätkub supi sisse ka liha. Seakoodi võib ka muidugi eraldi taldrikule tõsta, kuid seekord ma lõikasin liha supisse. Samuti on selles supis veidi kasutatud adžikat, mis värvib leeme kaunilt oranžikamaks. 

1 seakoot, 1 kg hapukapsast, 1 suur porgand, 1 suur sibul, 1 koorega sibul, 3 loorberilehte, vett, soola, suhkrut, vürtsi- ja pipraterasid, 5-6 küüslauku, 4 spl adžikat, õli, maitserohelist, Vahemere ürte, tükike ingverit

Pane seakoot külma veega keema. Mul oli 5 liitrine pott, et seakoot kaetud saaks, oli vett umbes 4 liitrit, et pott oli pea ääreni täis. Eemalda pinnale kerkinud vaht, lisa sool, loorberilehed ja pipra ja vürtsiterad, ingveritükk. Alanda kuumus kõige madalamaks ja lase tunnike puljongil keeda. Lisa ka poolik koorega sibul. Kui koot on tunnike keenud, lisa hapukapsas. Kui hapukapsa ribad on liiga pikad, võib neid ka lõikelaual väiksemaks lõigata. Mul oli vedelikku liiga palju, tõstsin kulbiga veidi vedelikku välja. Kui hiljem koot pehmena madalamale vajus, lisasin kogu leeme tagasi potti. Koori ja haki sibul, riivi porgand, kuumuta pannil veidi õli ja passeeri sibul ja porgand läbikumavaks ja lisa ka adžika, keeruta veidi aega neid koos ja lisa isuäratav oranžikas segu potti. Lase veel tund aega või kauem keeda. Kui liha tundub täitsa pehme, eemalda kont ja haki liha väiksemaks ja pane potti tagasi. Nüüd timmi maitset. Veidi suhkrut tasakaalustab supimaitse täiuslikuks. Lisa hakitud maitserohelist, mul oli veel aiast peenrakastist võtta nii rohelist sibulat kui peterselli. Puhasta küüslaugud koortest ja suru noaseljaga lõikelaual laiaks ja haki hästi peeneks. Lisa küüslauk potti ja keera kohe kuumus välja. Lase supil nüüd kenasti maitsestuda. Söö külma kartulipudru või kartuliga ja hapukoorega soovi korral. Mul said pildid enne lisandite lisamist seekord tehtud. Armastan nii kartuliga süüa kui hapukoort hiljem lisada. Supp läheb soojendades teisel päeval aina paremaks, aga meeles peaks pidama reeglit, et suppi ei kuumutata täiskuumusel, vaid pikka mööda kuni keemiseni.

Lugesin eile vahvat supiatlast Toidutarest. Kahjuks Eesti kohale pole lemmiksuppi märgitud. Kas see võiks olla hapukapsasupp või hernesupp? Või hoopis kana-klimbisupp või põldoasupp kruubiga või koguni värskekapsasupp lambalihaga?  Kas hernesupp võiks olla suitsuliha ja kruubiga või hoopis seajalgade, kaalika, porgandi ja selge leemega? Ilmselt on meil mitmete muude maade mõjutusi ka ja kes teabki, kui valmib köögis borš, rassolnik või seljanka, millise maa mõjutustega siis tegu on. Suppi peab saama. Eriti kosutav jahedate rõskete ilmadega, kui kaela ümber soojem sall sätitud ja õhtuti pakub
hygge hetki šokolaadine kuum kakao või sidruniga piparmünditee. 

16. nov 2019

Lesta lihtsus




Lest on nii lihtne kala, et keeruline on sellest midagi erilist välja mõelda. Kui teeäärselt kalamüüjalt 3 kilo lesta kotti haaratud, jääb kodus puhastamisvaev ja soolamine. Mõne tunni pärast võib juba lesta pannile panna. Veidi oleneb valitud soolast. Tänapäevased moodsad roosad soolad näiteks ei lase lestal sügavuti soolduda. Nii et ülesoolamist pole eriti karta. Esimese laari lesta praen alati jahupaneeringus õli sees kuumal pannil. Lisandiks kuum kartul ja porgand, millel võikild sügisesele annile hõrkust lisab. Lihtne tomati-kurgisalat ja tšillikaun poepurgist. Kui teisel päeval lestaneelud käivad, teen praelestale tomatise koorese kastme. Pehme porganditükilise kartulitambiga maitseb mereselt. Ja kui praadida enam ei viitsi, panen lesta ahju, laon lestad küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile, raputan peale veidi pipra-ürdisegu ja panen tükikesed võid krooniks. Küpseb kähku, nagu iga teine kala. Kõrvale kartulit seenekastme ja uhke aiarohelisega ja omasoolatud krõmps kurk. Kiirelt sai kirja lihtne jutt lestast ja blogi taas ellu äratatud.