Otsing sellest blogist

28. veebr 2016

Koorene kanapasta suvikõrvitsa ja šampinjonidega



Et ei jääks muljet, nagu meil üldse pastat ei tehta või ei armastata, üks kiire pastapostitus ka veel hilisel õhtul. Mulle meeldib küll pasta. Kui teen koorese pastakastme, siis tahan, et see oleks rikkalik, kuigi see pole itaaliapärane. Kui valmistan Bolognese kastme, siis hautan seda mitmeid tunde, nii nagu vaja. Aga üldiselt arvan, et Eestimaal elades ei pea ma kinni pidama itaallaste väljakujunenud reeglitest, millist pasta sorti millise kastme juurde serveeritakse. Ja vahel pole ka midagi paremat lihtsalt pannil praetud singist või vorstist koos sibulaga, millele lisatud makaronid ja üle valatud lahtiklopitud munaga, lihtsalt ja talupoeglikult, ilma retseptides näpuga järge ajamata.

200g spagette, vett, soola, pool karpi šampinjone, veerand suvikõrvitsat, 1 porgand, pool punast sibulat, 2 küüslauku, pool karpi Merevaigu sulatatud juustu röstitud kanaga, paar dl kohvikoort, 4-5 kirsstomatit, 200g ahjukana tükke, soola, Vahemere ürte, kastmesse veidi spagettide keeduvedelikku, õli

Pane kastrulis vesi keema. Mina teen küll alati niipidi, et keedan veeketjaga vee ja panen potti, kui vesi tõuseb keema, lisan sahmaka soola ja löön spagetid lehvikuks. Iga sööja kohta arvestatakse tavaliselt umbes 90-100g spagette. Samal ajal kuumutan pannil õli, kuna mul kana on eeltöödeldud, lisan kana kastmesse lõpus. Alustan köögivilja ja seente kergest praadimisest ja keerutusest pannil, siis kanatükid, kirsstomatid, purustatud küüslauk. Keerutan kõik läbi kuni küüslaugu mõnus lõhnapahvak ninna paiskub. Siis lisan kohvikoore ja segan hulka Merevaigu. Vaiksel kuumusel segades lisan vajadusel pasta keeduvedelikku. Spagette keedan minuti vähem, kui pakil kirjas. Panen kurnatud spagetid kastmesse, segan kiirelt läbi. Pilti on teha lausa patt, sest mulle endale meeldib, kui on hästi koorene, aga iga viivitus tõmbab kastet aina enam pasta sisse. Forte juustu kontsu oli keegi paharet ühel päeval nuudlitega ära söönud. Aga hea on niigi. Pasta juurde tavaliselt salatit ei serveerita, nii et paar punavat kirsstomatit on vaid kenaks kaunistuseks pildil.

Kui nüüd tähelepanelikult vaadata viimaseid postitusi, on nendes seotud toiduained. Ühel päeval tehtud sinepi-majoneesimarinaadis ahjukana järelejäänud tükid kasutaisn ära pastas. Samuti, kui juba punane kapsas oli lahti lõigatud, jätkus seda nii suppi kui salatisse. Ja köögiviljad ning šampinjonid on sarnaselt kasutatud nii pastakastmes kui südamehautises. Kuigi tulemus on täiesti erinev.


Seasüdame hautis köögiviljade ja seentega punase kapsa salatiga


Mul meeldib ikka poeriiulitel rupskite valikut uurida. Nii ostan tihti kanamaksa, meeldib väga seakeel, olen katsetanud pardisüdant, hiljuti tegin seasaba, nüüd proovisin aga seasüdant. See liha on seal üsna taine ja isegi kelmeid pole eriti ära lõigata. Olen sattunud ostma Saaremaa jahutatud varianti. Loputasin südame veega üleliigsest verest ja viilutasin väikesteks ribadeks. Samuti lõikasin valmis lõikelauale pool karpi šampinjone, veidi suvikõrvitsat, sibulat ja porgandit. Kuumutasin pannil õli, samas kõrvale tõstsin suurema kastruli. Praadisin kiiresti seasüdame ribad läbi ja tõstsin kõrvale kastrulisse. Passeerisin ka pannil köögivilja ja seened, maitsestasin soola ja pipraseguga, lisasin potti ja valasin peale kuuma vett, nii et kõik on kaetud. Lasin madalal tulel vaikselt haududa paar tundi. Kui süda juba pehmenes, segasin jahu külma veega siledaks ja lisasin hautist segades potti. Aeg ajalt segades tuleb lasta peale jahu lisamist hautisel veel  mõnikümmend minutit haududa. Lisandiks keetsin kartulit ja porgandit. Salatiks tegin punase kapsa salatit punase sibula ja seesamiseemnetega. Ribastasin lihtsalt kapsa ja hakkisin sibula, lisasin veidi suhkrut, pansoola, sutsu oliivõli ja sorts õunaäädikat ja raputasin peale seesamiseemneid, segasin läbi ja jätsin maitsestuma. Kui kartul-porgand hakkas valmima, panin hautisse hapukoore, ürte ja tilli. Lisandiks serveerisin veel naturaalset hapukapsast ja omatehtud Toome salatit, mis täiendas mõnusalt taist südame maitset.

700g seasüdant, pool karpi šampinjone, 1 porgand, veerand suvikõrvitsat, 1 sibul,  kuuma vett, õli, 2 spl jahu, klaas külma vett, 2 dl hapukoort, ürte, meresoola, piprasegu, tilli



Pool punast kapsast, pool punast sibulat, veidi suhkrut, pansoola, oliivõli, õunaäädikat, ürte, seesamiseemneid

Veel hetk talve

Vaade koduaknast




Kärme lemmikpaik

Valgekrae ja Kärme - vennakeste lemmikkoht

Supipajas on koos hapukapsas punase kapsa ja tšilliga
Lisandiks küüslaugune kartulipuder, nagu Harjumaal kombeks

Eesti Vabariigi sünnipäevalaud
Võrratu vürtsikilusalat, sametine peedi-heeringasalat, marineeritud angersäga, vürtsikad kurgid, marineeritud kirsstomatid, sinepimarinaadis kana köögiviljaraguuga, kodujuust, naturaalne hapukapsas

Päike piilub taldrikusse - Argentiina hiidkrevetid sooja suvikõrvitsasalati ja avokaadoga
Talvel on kummaline kirgastav tõmme mulle. Kui valged härmalõngad koovad kauneid mustreid looduses, kui päike pressib läbi hallivatise pilvepadja. Lumekuhil okste ümber on nagu vatt. Kui lumi krudiseb talla all peegeldades ümbrusse puhast valusvalget valgust. Siis on see hetk, mida nautida. Kuigi järgmisel hetkel tilguvad räästad ja see kaunis härmalõng on kadunud ja tihaseparv tõuseb lumesulamiskohtadest, kus kujuteldavat rohelist näha, lärmakalt lendu. Meie Eesti ilm on muutlik ja oleme harjunud sellega.

Panin siia ka paar pilti oma uutest karvastest lemmikutest. Armsad kiisud, kes lihtsalt tulid meile, seetõttu kutsume neid vennakesteks - Valgekrae ja Kärme. Head stressimaandajad, Valgekrae pehmesse karvasiidi peidan ma väsinult oma näo ja olen tänulik iga hetke eest, mida ta mulle kingib. Kärme on esialgu väga kiindunud Valgekraesse. Nii põnev on vaadata kasside sõprust.

Aga talvises köögis on tulel ikka kuumad toekad road ja otseselt rohelise salati järele puudub veel mul kirg. Võtsin endale vahepeal kohustuse rohkem hapukapsast süüa. Nii said seekord supipajas kokku nii hapukapsas kui punane kapsas ja tuliseks särtsuks ka tšillipipar. Ja suppi keedan ma ikka lihaga. Taimetoitlast pole minust veel saanud. Ühe oma hapukapsasupi pildi leidsin ma Facebookist Nostalgilise toidu lehelt. Tore on, kui vabandatakse, aga kui on ka niisugune leht ülepea tehtud, võiksid inimesed ikka end oma sulgedega ehtida.

Hapukapsasupp punase kapsa ja tšilli särtsuga. Lisandiks küüslaugune kartulipuder



700-800g searaguu konte, vett, 3 peotäit Kadarbiku hapukapsast, veerand punast kapsast, pool punast tšillikauna, õli, 1 sibul, 1 porgand, 4-5 kirsstomatit, 2-3 küüslauku, 1 loorberileht, vürtsiterasid, meresoola, piprasegu, suhkrut, õunaäädikat

Kartulipuder: 8-10 kartulit, vett, meresoola, võid, sooja piima, ürte, 3-4 küüslauku

Pane searaguu kondid koos hapukapsaga külma veega keema. Riisu vaht, lisa loorberileht, vürtse, maitseaineid. Lase tunnike madalal tulel podiseda. Siis lisa ribadeks lõigatud punane kapsas. Kuumuta pannil õli ja keeruta hakitud sibul ja porgand sealt kiirelt läbi, lisa supile. Lase olla vaiksel tulel. Samal ajal valmista kartulipuder, nagu ikka. Tambi kartulid katki, lisa soojendatud piim, purustatud küüslauk, või, maitse ja maitsesta. Harjumaal on traditsiooniks, et hapukapsasuppi süüakse kartulipudruga. See võib olla ka eelmisel päeval suuremas koguses valmistatud mõne teise toidu juurde, et lisandina supile pannes võib ta külm olla. Lõpuks lisa supile poolitatud kirsstomatid ja hakitud tšillikaun. Timmi maitseid õunaäädika, suhkruga, et oleks õige hapu ja soolasuse tasakaal. Ja kõige krooniks purustatud küüslauk ja keera kuumus välja. Tõsta lihakondid leemest välja, eemalda kahvliga liha kontidelt ja pane tagasi potti. Väike kogus punast kapsast värvis kiiresti heleda leeme lillakaks. Supp maitses hästi ja tuliselt, kes tšillit ei armasta, võib selle ära jätta. Muidugi võib supi ainult hapukapsaga keeta, siis jääb kena tuttav hele värv ka leemes ja supi üldpildis alles.

Vabariigi aastapäeva hommik algas kiluvõileivadega ja peolauale teleka ette sai otsitud kõiki tuttavaid kodumaiseid maitseid. Võrratu vürtsikilusalat, tuttav retsept siitsamast blogist. Riivitud peet ja muna kartuliga koos mahesoola heeringaga pluss sibulasärts, väga mõnus soolane sametine suutäis sobimas ka rukkipesadesse. Naturaalne hapukapsas, hapukoorega kodujuust, oma tehtud vürtsikas kurgisalat purgist, marineeritud kirsstomatid poeriiulilt ja üks mu kalatoodete lemmikuid - marineeritud angersäga. Soojas toidus sinepi-majoneesi marinaadis küpsetatud ahjukana, köögiviljaraguu ja kartul. Õhtu krooniks Kohvi koorejäätis Vana Tallinna likööri ja šokolaaditükkidega koduaia marjadega.Mida veel küll tahta!?

Päikese võlusin aga taldrikule ühel päeval sooja suvikõrvitsasalatiga, kus pannil leidsid ka maitseka pesa toored isepuhastatud Argentiina hiidkrevetid. Köögiviljane ja merene ja kuidagi magusalt maitses kõik, lisaks veel krevettide juurde suurepäraselt sobivad pähklised avokaadod. Röstitud seemnesai tasakaalustas maitseid. Oli hää!

14. veebr 2016

Sõbrapäeva salat



Polnud ammu poest lepatriinudega staffi ostnud. Aga sõbrapäeva eel võid ikka kaubanduses märgata mõnda uut kaisumõmmit lepatriinusüda keskel või kena ja tarvilikku köögirätikut. Vot niisuguse kenakese, värvikireva, kollaste, roheliste, siniste, oranžide liblikatega, kollamusta triibuliste pontsakate mesimummudega, mustatäpiliste punakuubedega lepatriinupered, suured ja väiksed, lendavad ja ristikheina õnne sisse peitu pugevad, ma leidsingi.


Ja, mis seal ikka, taldrikule lemmikut ja kasulikku, headest vitamiinidest pungil avokaadot, värske kurgi viile, kollast magusat maisi, nagu päike, punavaid siiruviirulisi mahlaseid sibulaid, mahedat kirsstomatit, mõnusalt krõmpse seesamiseemneid, hapukat mahlast kollast sidrunit, roosakaid krevette soolvees ja pehme kollase sisuga siidjaid kanamune. Päevakohane Torrese San Valentini vein külmast (kingitus ülemuselt, pildil on siiski üks teine vein) ja täiuslik sõbrapäeva salat on nautimiseks valmis. Üritan blogimaastikul tasakaalustada parajalt soolase, lihtsa salati ampsuga šokolaadiseid, martsipanist, toorjuustukreemist rikkalikke sõbrapäeva magusaid südameid. On tore, kui kõigil on hea.

Mina sain ka armsalt kolleegilt kingituseks uue teekannu, kuna eelmise õnnetult ära lõhkusin ja Mate tee. "Mate - nagu kuum tants. Sobib peale nädalavahetust! Mate on sõpruse tunnus ja viis jagada ühiseid hetki!" Mate teed proovin homme. Sõbralikku sõbrapäeva!

Selge hernesupp seajalgadega



Hernesuppi võiks aastaringi keeta, mitte ainult vastlapäeval. Mulle meeldib selge puljongiga supp, kus herned löövad kestadest lahti. Niisuguse supi saab, kui kasutada lihvimata rohelist kuivatatud hernest. Hea ja selge leeme aga saab kenasti toorestest seajalgadest.

2 seajalga, vett, 1 loorberileht, pipra- ja vürtsiterasid, piprasegu, meresoola, ürte,  Chicken & Steak veski maitseaine, 2-3dl rohelisi lihvimata koorimata herneid, õli, 1 suur sibul, 1 keskmine porgand, veidi suvikõrvitsat, 2-3 kartulit, 2-3 küüslauku, tilli, peterselli

Pane seajalad külma veega keema, riisu vaht. Ma kunagi ei nimeta vee liitrite arvu. Keegi pole muidugi küsinud ka. Aga reegel on ikka nii, et vett tuleb panna nii palju, et liha tooraine oleks veega kaetud. Kui vaht riisutud, lisa loorberileht, vürtsi- ja pipraterad, soola, soovi korral lisa mõned koorega väiksed sibulad, küüslaugud. Lase madalal kuumusel 2 tundi keeda. Samal ajal, kui paned seajalad keema, pane herned kaussi ja vala vesi peale. Kui seajalad on paar tundi keenud, lisagi herned, leotusvesi kalla muidugi ära. Haki sibul, kuumuta pannil veidi õli, passeeri sibulat, lisa ka juurvilja noaga tõmmatud porgandi ja suvikõrvitsa laastud, jahvata veidi Chicken & Steaki veskist maitseaineid kuumale pannile ja keeruta kõik läbi, lisa supisse. Et pann puhtaks saada, võib puljongiga lihtsalt panni loputada. Lase vaiksel tulel mõnusal hernesupil podiseda. Kui hernes juba pehmeneb, lisa kartul, ürte veel, tilli, peterselli. Maitsesta vajadusel, viimistle maitset. Purusta paras ports küüslauku. Hernesupp on taas niisugune supp, mis nõuab lausa rohkelt küüslauku ja ikka supi tegemise lõpus. Kui hernes on peaaegu pehme, lisa küüslauk ja keera kuumus välja ja lase maitsetel tõmmata paarkümmend minutit. Serveerimisel tõsta seajalad eraldi taldrikule, paku kõrvale head kanget kodumaist sinepit, seemnetega rukkileiba. Soovi korral võib muidugi kenasti seajala lihava, mõnusalt kleepuva kamaramassi suppi hakkida. Aga võib ka eraldi kõike nautida. Mina panin kuuma võdisevat seajala nahka (ma ei tea, kas see on õige väljend) sinepiga teraleivale ja ampsasin kuuma maitsva supi juurde. Nii hea oli. Enamasti lisan ma ka sellele supile kaalikat, aga mul seekord lihtsalt ei olnud ja panin hoopis mahedat suvikõrvitsat. Supp oligi selge ja mahe ja hernene. Homme on kindlasti veel parem.

8. veebr 2016

Hautatud seasabad põldubadega

Põldoad on väga maitsvad. Kui olen mehega koos rekkareisil olnud, siis purgisuppide tagavarast on kõige maitsvam alati põldoasupp sealihaga. Hoolimata oma kolepruunist värvist maitseb see alati suurepäraselt. Enamasti lisatakse põldoasupile vaid kruupe, maitsevilju ja liha. Seasabad poeriiulil inspireerisid mind juba ammu. Saaremaa Lihatööstusel on kenasti seasabad pakendatud 500-600grammistesse pakkidesse. Ja kuivatatud põldoad on meie eest kenasti pakki pannud Veski Mati. Ja vastlapäeva eel on kaupmehed kõik kenasti väga nähtavale riiulitele sättinud.

600g seasabasid, 300g põldube, 100g odrakruupi, 1 suur porgand, 1 keskmine sibul, paar väikest sibulat ja küüslauku koorega, vett, soola, 5 vürtsitera, 1 loorberileht, piprasegu, ürdisegu, sinepiseemneid, 2 küüslauku

Panin põldoad paariks tunniks vette ligunema. Maitsestasin samal ajal seasabad meresoola, piprasegu, ürtidega. Laotasin ahjupotti kihiti seasabad, põldoad, viilutatud porgandi, hakitud sibula, odrakruubi, kuues sibula ja küüslaugu, loorberilehe pudistasin laiali, lisasin vürtsiterad, maitsestasin veel sinepiseemnetega, viilutasin küüslaugu. Valasin peale kuuma vee nii, et kattis kõik toiduained, kaan peale ja ahju 250kraadi peale. Tunni kaupa keerasin taimerit edasi, lõpuks vähendasin ka kuumust 200le. Kokku oli roog ahjus 3,5 tundi.  Veidi panin vett juurde ja keerasin seasabade külgi. Tuppa tuli hea toidulõhna pahvak juba küpsedes, valmis roog oli aga väga isuäratav. Sõin hea kange sinepiga, kõht sai vägagi ruttu täis. Järgmisel korral määriksin enne küpsetamist seasabad sinepiseguga kokku. Kuna küpsemisaeg ahjus on üsna pikk ei ole vaja põldube üle öö leotada. Kui seasabad enne ahjupotist otsa saavad, võib ju järelejäänud põldubadest salatit teha. Muidugi võib kogu selle kraamiga ahjupotis ka põldoasuppi ju valmistada, siis tuleb lihtsalt veidi rohkem vett panna. Sest ahjupoti sisu on tummine, maitsekas ja maitseid imbub julgelt ka puljongisse. Teine nipp on, mida ma teisel päeval tegin, et keeta potitäis kartulit ja kartulikeedu vedelikku lisada põldoaroale ja ongi korralik supp olemas.

Vastlakukliralli sotsiaalmeedias oli silmipööritama ajav. Mina sõingi silmadega. Rahulolevalt. Ja siis äkki otsustasin ka pannkoogipäeva tähistada ja tegin endale mõned pannkoogid serveerides koduaia marjade ja hea pasha kohupiimakreemiga. Täiuslik punkt porisele liule. :)

7. veebr 2016

Punase oa supp suitsuribiga

Ma armastan ube. Suve lõpus pole midagi paremat kerges soolvees keedetud võistest aedubadest. Sügisel, talvel ja kevadel peab oatoite valmistama kuivatatud valikust või konservoast. Argipäeval saabki konservubadest kiirelt nii väga head salatit kui maitsvat suppi. Vastlapäevaks võib valmistada ka mõnusalt suitsust punase oa suppi. Suitsuribist valmistatud puljong valmib kiiremalt, sest lihane kont on juba eeltöödeldud. Suitsuse oasupi juurde sobib alati särtakas tšilli.

500-600g suitsuribi, 1 purk punase oa konservi, 1 porgand, 1 sibul, 2 suurt kartulit, 2-3 küüslauku, 1 loorberileht, cayenne pipart, ürdisegu, peterselli, sinepiseemneid, Meira veiselihamaitseainet, soola, vett, õli

Pane suitsuribi külma veega keema, nii et ribi on veega kaetud. Riisu vaht. Lase kergelt keeda, lisa soola, loorberit, tuliseid maitseaineid. Passeeri kuumal pannil vähese õliga kiirelt hakitud sibul ja porgand, lisa puljongisse. Nõruta oakonserv vedelikust, pane oad potti. Lase vaiksel tulel supil podiseda. Lisa tükeldatud kartul. Katsu noaotsaga suitsuribi pehmust. Tõsta ribi välja ja puhasta kondid, pane liha tagasi potti. Nüüd testi oma tšilli armastust ja purusta parajalt küüslauku. Ma ei tea küll suppi, mis küüslauku ei nõua, aga oasupp lausa karjub selle järele. Hästi sobib petersell oaga. Suitsune, tšilline, tummine.

5. veebr 2016

Granaatõunaseemnetega kirev krevetisalat

Mida teil on vaja heaks enesetundeks!? Ehedaid emotsioone ja häid kaaslasi. Või meelepärast maitsvat toitu ja meeleolu loomiseks head veini!? Et supipostitustega mitte blogi ära lämmatada on seekordne postitus hoopiski värvikirev maitsev ja tervislik salat, mis minus just hea enesetunde loob. Kui on ajamaha võtmise aeg ja enda hellitamise hetk, ei torma ma pagaripoodi vahukooreste vastlakuklite järele, vaid haaran poeriiulilt küpseid avokaadosid, krevette soolvees, värsket kurki, mingit head puuvilja. Kodus on juba lihtne. Munad 6ks minutiks keema. Samal ajal laon valitud taldrikule avokaado pehmet sisu, värske kurgi seibe, punase sibula hakin suure tükilisena, poolitan punapõskse õuna ja viilutan kenadeks viiludeks. Roheliste oliivide pesas oli seekord sinihallitusjuust. Lisan peoga krevette, jättes soolvee alles. Poolitan granaatõuna ja koputan kirkalt punavad, mahlased seemned taldrikule. Aga pehme muna sättimisega jään jänni, ei taha seda pehmet kollast siidjat sisu kaotada kuidagi, aga pildiklõpsu nagu oleks vaja. Eks see on üks paras mängimine. Aga see pole ju mingi elu eesmärk. Ma ei tee seda salatit müügiks ega saada fotot kuhugi konkursile. Ma tahan, et mul endal oleks hea ja salat maitseks hästi. Kui ma suppe maitsestan korralikult ja viimistlen veel üsna tõsiselt arutledes endaga, et mis veel puudu. Siis oma hea enesetunde krevetisalatit tavaliselt ma ei maitsestagi. Milleks selle üleliigse soolaga vererõhku veel tõsta, kui on niigi maitsev, naturaalne ja ülihea. Lahjast majoneesist kastme segan ma kokku eraldi väiksesse klaasi, kasutades krevettide soolvett veidi. Rohelist salatipõhja ma talvekuul sellele salatile momendil ei igatse. Ja valitud  Pinot Grigio peab olema parajalt külm. Ja küünlaid peab ka küünlakuul jätkuma. Kena kollast võbelevat leeki ja kaitset lähedastele ja häid mõtteid. Ja muusikat, mis seob ja kõnetab.


Aga kui tänasesse ilmahetke tulla, siis Harjumaal sajab juba mitmeid tunde kena tihedat lund. Ja mis seal ikka, supipott taas tulele. Järgmine postitus tuleb punase oa supist suitsuribiga. Aga vastlapäevaks valmistudes varusin eile poest ka seasabasid- ja jalgu, kuivatatud põldube ja rohelisi lihvimata herneid, et ehk peagi paistab, mida head neist kokku saab keeta.