Otsing sellest blogist

20. veebr 2012

Virk vaaritab vastlasuppi


Päike annab sulailmale kevadist helki ja lindude sädin keskpäeval kõneleb häälekalt sellest, et kevad polegi enam kaugel. Aga enne tuleb veel homme pikk liug lumisel mäel saada ja vastlapäeva korraliku ehteestiliku rammusa toiduga tähistada. Virgad alustasid ehk juba nädalavahetusel, sest herned ja oad tahavad paremaks leemes valmimiseks eelnevalt liguneda ja seajalgade või koodi või suitsutatud sealihakontide hautaminegi võtab tavalisest argitoidust rohkem aega. Aga selles pole küll midagi keerulist, et iga perenaine, olgu ta siis noor või vana võiks vastlasupi tegemise ette võtta. Vastlasupi tegemiseks võib siis valida seajalad, seakoodi, suitsu seakoodi, searaguu kondid või suitsutatud sealihaga kondid. Kõik sobivad selleks suurepäraselt. Minule meeldivad rohelised koorimata herned, sest need löövad selges leemes niimoodi mõnusalt lahti ja ei lagune ära. Aga, kellele meeldib niisugune tummine paks hernesupp, võib kasutada kollaseid kooritud herneid, lisada ka odrakruupi ja erinevaid värvilisi supivilju. Porgandit ja kaalikat, sibulat, porrulauku ja küüslauku. Kaalikas on ikka niisugune unustuses köögivili, kuid tark oleks teada, et kaalikas säilivad vitamiinid kuni kevade hakuni. Ja minu meelest kaalikas hernesupis annab tollele just selle õige maitse. Kui valida vastlasupiks oasupp, siis on variante ka mitu, kas teha supp kuivatatud põldubadest, mida siis üleeöö vees leotada tuleks. Aga võib ka kergemat teed minna ja valmistada supp oakonservi kasutades. Kui supilaari tegemiseks kasutada seajalgu või seakooti, saab lihava mõnusalt liimja seajala või koodi eraldi taldrikule tõsta, kust siis veidi jahtunult saab sobivaid lõike lõigata, mille juurde head musta leiba pakkuda ja korralikult kanget Eesti sinepit. Ja rohkelt toorest küüslauku, et tervis ikka talvises riukalikus tuule tujukuses püsiks. Kes aga üldse ei viitsi vaaritama hakata, siis nendele soovitan Salvesti Põldoasuppi sealihaga, sõin oma hilissuve rekkatripil seda suppi korduvalt ja hallikast sogasest värvist hoolimata on see suurepärane supp, rohke liha ja tummise kruubi ja mõnusate põldubadega.

Suitsulihaga hernesupi jaoks läheb vaja: 800-900g suitsutatud seakonti, 2 porgandit, 1 kaalikas, 1 sibul, jupp porrut, 2-3 küüslauku, 2 klaasi koorimata rohelisi herneid, 3-4 kartulit, maitserohelist, loorberilehte, vürtsiterasid, musta pipratera, piprasegu, soola

Pane suitsuliha külma veega keema, riisu tekkinud vaht. Samal ajal pane kuivatatud herned vette ligunema. Lisa suurde supipotti 1 loorberileht, vürtsi- ja pipraterad. Tükelda porgand ratasteks, kaalikas kuubikuteks, haki sibul ja porrulauk. Koori kartulid ja tükelda väiksemateks tükkideks. Passeeri vähese õliga kuumal pannil maitseviljad kiirelt läbi ja lisa suitsukontidele. Lase madalal kuumusel vaikselt podiseda, siis lisa leotatud herned. Kui herned hakkavad koort lahti lööma, pane suppi ka tükeldatud kartul. Purusta küüslauk noaseljaga lõikelaual ja haki hästi peeneks. Maitsesta suppi vajadusel soola, piprasegu ja maitserohelisega ja kui kartul pehme, lisa purustatud küüslauk ja lülita kuumus välja. Lase maitsetel tõmmata. Supiliha tõsta jahtuma ja eemalda kahvli abil suitsuliha kontidelt ja pane liha suppi tagasi. Pikka liugu, punaseid põski, viguriga vurre ja vahukoorest lumevalget võru ümber suu. Vitaalset vastlapäeva kõigile!




14. veebr 2012

Vahukoorevahune vaarikatort Valentinipäevaks



Roosakirjud südamekujulised küünlad, punavad südametega karvased armsad lelud, šokolaadisüdamed, meeleolukad kaardikesed, salmiread sms-s, lustlikud sõbrapäeva meeleolud Facebookis - on Valentinipäeva tänane väljund. Loodan, et tänane päev toob kõigile kommertslikust küljest hoolimata ka mõne meeldiva üllatuse. Telefonikõne sõbralt kaugustest, punavate lepatriinudega kaardi postkasti, millel pole küll allkirja, aga sõrmega üle tuttava käekirja libistades, tunned meelespidaja ära.

Mina tegin koos oma endiste kolleegidega Määra Mäe Meistrikojas oma Valentinile kauni tassi. Väiksemad ja suuremad südamed, roosid ja liblikad said südamest oma käega savi sisse võlutud. Veidi oma akvamariinihelgilist silmavärvi tassi keskele püüdes pintsliga tilgutada, et helebeež ja kohvipruun nii argine ei tunduks. Tassi saan küll üle anda alles mõne nädala pärast, kui mees taas koju jõuab. Kordamisele läheb siis ka suussulav vahukoorevahune vaarikatort rikkaliku halvaa ja kohvikoorese šokolaadiga. Nii puhtad maitsed kodumaistest hapukatest punavatest vaarikatest, hõrgust halvaast, lihtsast valgest vahukoorevahust ja pehme cafe latte täidisega šokolaadist. Küpsetasin lihtsa heleda biskviidi, aga kel pole aega küpsetamisega jännata võib tordi teha ka valmis tordipõhjaga.

Tordipõhja jaoks läheb vaja:
4 muna
 1,5dl suhkrut
 2 dl jahu
 1 tl küpsetuspulbrit

Vahustasin munad suhkruga heledaks vahuks, lisasin küpsetuspulbriga segatud jahu, kallasin taignavahu lahtikäiva vormi küpsetuspaberiga kaetud põhjale ja küpsetasin eelkuumendatud ahjus 200kraadi peal 10-12 minutit, kontrollisin tikuga põhja küpsust, keerasin ahjukuumuse välja, avasin ahjuukse ja jätsin tordipõhja ahju jahtuma.

Täidis ja kate:
 2 pakki suurt vahukoort
 1 dl suhkrut
 1 pakk vanillimaitselist halvaad
 külmutatud vaarikaid
 Kalevi Desiree cafe latte šokolaadi
 põhja immutamiseks veidi koorekohvi

Lõikasin jahtunud koogipõhja pooleks. Riivisin terve paki halvaad ja veidi šokolaadi. Vahustasin kahes osas vahukoore suhkruga, sest kaks suurt pakki oli mu kombaini jaoks liig. Surusin osad vaarikad kahvliga katki. Koogipõhja immutasin veidi külma koorekohviga, puistasin peale kolmveerandi riivitud halvaast, määrisin kihi vahukoort ja puistasin üle ühtlaselt vaarikatega. Teine koogiketas vaarikatele ja ülejäänud vahukoorega katsin koogi, veidi jätsin külgede kaunistuseks. Külmunud vaarikatest kujundasin kauni südame, selle ümbere osavalt halvaa hõrgud helbed ja suussulav šokolaad. Külgede kaunistamiseks kasutasin tordipritsiks võlutud kilekotti. Piltide tegemiseks on külmunud vaarikad suurepärased, tordi imbudes teevad nad sõbrapäeva tordikatte roosapunavalt siiruviiruseliseks. Maitses nii hästi, et õhtuhämaruses ei jõudnud keegi enam tordi läbilõikest mu hääbuva fotokaga pilti teha. Ja see polnudki oluline.

Tänane päev võiks olla muredest prii ja meelitada heade õnnestumiste ja õnnelike emotsioonidega. Mõnest sõbralikust sõnast ja kihisevast vahuveinist ei ütleks ka ära. Olgem sõbrad edasi!
Tänagi võiks kõlada Whitney Houstoni "I Will Always Love You", üks kaunimaid armastuslaule maailmas, nüüd ja igavesti.




11. veebr 2012

Ploomimoosiga põrsakülg porgandihautisega


Külma õhkavad majaseinad ja mõneti härmas elu lausa nõuab rasvasemat praadi ahju. Jõululaadalt ostetud põnev ploomi moos krõpsuvate ingveri tükkidega maitses praelisandina küll väga hästi, aga himu oli määrida ka siiruviiruline lihatükk selle pruunjas-punava pikantse moosiga kokku. Lisaks veel minu köögis traditsiooniks saanud prae määrimise segu: sinepiseemnetega sinep+hapukoor+majonees. Pool tundi eelkuumendatud ahjus kõrgemates kraadides ja siis paar tundi tasasemalt madalamas kuumuses. Ahjuvormi põhja ka kuuma vett ja rohkelt küüslauku, sibulat, särtsuks punavaid tšillikauna rattaid ja et prae küpsemise üle ikka kontrolli omada, siis käisin aeg-ajalt ikka kuuma puljongiga kastmas ka. Lisandiks ikka kodumaine kartul keedetult ja mõnus porgandihautis ingveri ja küüslauguga, vähese jahuga paksendades ja koores ning toorjuustus hautades. Kui isuäratav krõbeda kamaraga lihatükk valmis sai, sõin kiirelt mõnest kuumast ampsust oma kõhu täis, lihale veel määrides nii sinepit, loo peategelast ploomi moosi vürtsika ingveriga ja ka ehedat ampsu jõhvikas+küüslauk+mesi. Nii jäi hiljem nentida nostalgilist rännakut lapsepõlve, sest järelejäänud jahtunud liha pistsin saiaga ükshaaval nahka, küll oli hea.
Peas heliseb vendade Johansonide laul "Külm", aga selle kuulamine teeb niigi kurvaks kiskuva elu veelgi nukramaks.


3. veebr 2012

Pikantne porteripada pakase peletamiseks



Härmas jäälilled koridoriakna külmadel ruutudel kreemvalge kardinapitsi all. Sealt välja piiludes sätendavad külmapärlid kõikjal nagu vilkad tähed kristallselges talveöö taevas. Iga hommikune kiire sööst soojast voodist ukse taha termomeetrit piiluma. Ja alles saabunud nädalavahetus ajab koolilastega kiusu, sest -26 on lõpuks saabunud ja oleks nagu luba koolist koju jääda. Päikesetõusu eel on kõik veel vaikne, lumevahused hangekuhilad täis tipitud kasside seiklusradasid ja kitsede otsivaid kabjamustreid. Ja siis hakkab korstnatest kirbet suitsulõhna tulema, valkjashallid suitsupilved ühinemas karge taevavatiga. Kas teate, et talvine kütmislõhn lõhnab karges õhus kuidagi teisiti. Ja naabrimemme igahommikune praeliha ja muna lõhn eriti kutsuvana.
Pakase peletamiseks on paras täna tulele panna mõnusalt pikantne porteripada. Tumedad õlled annavad liharoogadele ikka mõnusalt karamellist manti ja kasulik kaneel sobib särtsuks õunakoogi asemel sageli ka lihale. Tasub vaid proovida. Kuna kaubanduses on purkidesse villitud igasuguseid põnevaid maitseid, tasub nädalavahetuse roogadesse ka veidi põnevat vaheldust tuua. Mul olid katsetamiseks Vertigo Gourmet pikantsed purgid, kuigi sibulamoosi võib ise ka teha ja tomatimarmelaadi asendada purustatud tomatite ja suitsuse Barbeque kastmega. Mina kasutasin sealiha, aga see retsept sobib kindlasti ka veiselihale.

1 kg sealiha, õli
 1 sibul
 1 purk Vertigo Gourmet sibulamoosi
 4 küüslauku
 1 porgand
 1 pudel porterit
 1 purk Vertigo Gourmet tomatimarmelaadi
 1 loorberileht
 1 tl kaneeli
 1 tl sinepiseemneid
 soola, piprasegu, suhkrut

Sea abaliha sobib selleks pajaroaks suurepäraselt, lõika liha suuremateks kuubikuteks, eemalda rasv. Haki sibul peeneks, riivi porgand ja purusta noaseljaga küüslaugud. Pruunista lihatükid pannil kuumas õlis ühe kihina mõlemalt poolt ja tõsta suuremasse hautamisnõusse. Kui kogu liha on pruunistatud, lisa sibul ja porgand, puista lihatükkidele kaneel ja sinepiseemned ja keeruta panniroog kiirelt kuumast õlist läbi. Lisa sibulamoos ja tomatimarmelaad ja lõpuks küüslauk, purusta loorberileht ja puista roale. Vala järk-järgult juurde porter. Võib kasutada pühadeporterit, šarmantse šokolaadise meki annab šokolaadiporter. Maitsesta soola, pipraseguga ja tasakaalusta hiljem suhkruga. Lase madalal kuumusel vaikselt haududa. Vajadusel lisa veidi kuuma vett. Hautis jääb hõrk, kastmes on tunda tomatimarmelaadist tomatist suitsusust ja sibulamoosist pehmet pikantsust, porter annab roale kuldpruuni karamellisuse. Keeda kõrvale kartuleid ja porgandeid. Serveeri hea rukkileivaga ka porteripajas kasutatud põnevaid pikantseid maitseid. Lõika klaasiga rukkileivast ümmargune ketas, pane sinna peale sibulamoosi, tomatimarmelaadi ja sinepit, kaunista pohladega. Serveeri hõrgu prae juurde porterit ülalt kitsenevas klaasis. Lisandiks sobivad väga hästi ka õlles hautatud hapukapsad.

Pange porteripada tulele ja nautige tsipake talve karget hetke, kui päikesekiired läbi härmas lumesillerduse põsele pelglikult kaugel oleva kevade esimest paid teevad.

Retsept ilmus www.buduaar.ee´s.