Otsing sellest blogist

29. jaan 2016

Lõheseljanka hapukapsa ja rosepipraga

Pean vist supiputka maja juurde avama. Blogi postituste järgi keeb katlas koguaeg üks supp. Aga mulle meeldib suppi keeta ja veel parem on suppi süüa.  Ja supp peab kuum olema! Katsu see siis korralikult pildi peale saada, kui ta aur teeb fotosilma uduseks ja kulp laia kaarega taldriku ääred supivedelikku täis lainetab.


Lõhe supikogu on ka üks tänuväärne toidu tooraine. Kui kavalalt poes valida, saab supikogust nii hea supi kui lihavamatest lõheäärtest näiteks koorese lõhepasta valmistada. Või, kel soolalõhe isu, saab oma käega soolates kiirelt hea võileivakatte. Kui aga kilone hapukapsakott lahti, saab sellest head c-vitamiinirikast toorsalatit mõne hea lihava prae juurde. Aga hapukapsas sobib ka suurepäraselt lõheseljanka sisse. Kala ja hapukapsas, seda kooslust pole minagi enne proovinud. Ungarlased, meie sugulusrahvas, kasutavad kalatäidisena hapukapsast. Ja see kala- ja köögiviljarikas hapukas supp teeb kõhule kindlasti pai, seda ju hapendatud toidus sisalduvad väärt bakterid teevad.

1 lõhe supikogu koos peaga, 1 suur peotäis hapukapsast, 1 keskmine sibul, 1 porgand, 1 marineeritud kurk, 5-6 rohelist oliivi, vett, meresoola, 1 loorberileht, 5 vürtsitera, kiluvürtsi, ürte, rosepipart, tilli, küüslauku, õli, 4 spl Bonduelle šampinjoniletšot, kappareid

Pane lõhe supikogu külma veega keema, riisu hoolikalt vaht. Maitsesta meresoolaga, lisa tükkideks rebitud loorberileht, vürtsiterad, veidi kiluvürtsi. Pane potti kohe ka peotäis hapukapsast. Lase tunnike madalal kuumusel supil keeda. Passeeri väheses õlis tükeldatud sibul ja juurviljakoorijaga tõmmatud porgandi laastud, lisa šampinjoniletšo ja keeruta kiirelt kõik läbi ja lisa supisse. Lase kõigil koos haududa. Võta supist lõhe kondid ja pea ja eemalda kondid ja pane kala potti tagasi. Lisa viilutatud oliivid ja tükeldatud marineeritud kurk, võimalusel kapparid. Puista parajalt rosepipart. Viimistle maitset ürtide ja tilliga. Lõpuks lisa paar küüslauku purustatult ja keera kohe kuumus välja. Lase maitsetel tõmmata. Serveerimisel puista veel supile rosepipart. Või soovi korral hapukoort. Korduval soojendamisel läheb ka see supp aina paremaks. Nii et, katlad tulele ja ärge muidu elus suppi kokku keerake, nii nagu sarnaseid uudiseid tuleb uksest ja aknast pidevalt. Hoidke end ja lähedasi ja mõtetes ka neid, kellest ammu pole midagi kuulnud. Päikest! :)

21. jaan 2016

Et külm liiga ei teeks

Hapukapsas ja šampinjonid liharikkas talvises supis



Kana-nuudlisupp kirsstomati ja roheliste oliividega

Ja lumine lemmik aiapink kutsub vägisi istuma.
Kuuse taadil läks lume ennustamine küll seekord rappa. Lund aina tuli ja tuli, et teinekord hommikukohvi asemel haarasin kohe lumelabida, et teerajad kinni ei tuiskaks ja et kuurist ikka puid kätte saada. Oma majas elamise valud ja võlud. Tuli praksub pliidi all lõpuks ja kööki paiskub kuuma tule lõhna. Ja et külm liiga ei teeks on hea jälle tulele panna hea potitäis korralikku talvist suppi.


Talvine supp rikkaliku liha, hapukapsa, kirsstomati ja šampinjonidega


Seda mõnusat kergelt hapukat liharikast suppi olen teinud erinevate köögiviljade, männiriisikatega, mis korjatud kodu lähedalt Pohlaparadiisist ja kerge soolaga naturaalselt hoidistatud. Seekord lisasin metsaseente asemel poest ostetud šampinjone. Korralik hapukapsasupp kõhualuse sealihatükiga on vana klassika ja teine teema. Aga minu talvises supis moodustab hapukapsas ainult vaba käega pandult veerandi. Ometi tuleb mõnusatest searaguukontidest lihav ja maitsev puljong ja lisatud erinevad köögiviljad ja hapukapsas moodustavad hea hapuka koosluse ja seened annavad mõnusa meki juurde, mitte ei kao supi sisse ära. Ja see supp kuulub nende suppide kilda, mis soojendamisel järjest paremaks lähevad, et kui potitäis valmis keedetud ja korralikult maha jahutatud, saab seda ka nädala pärast rahumeeli soojendada. Uuel kuumutamisel näiteks väiksemas kastrulis on ka see nipp, et ei panda suppi täistuuridel keema, vaid kuumutatakse tasapisi kuni keema tõusmiseni.


1-1,2 kg searaguu konte, kaks peotäit Kadarbiku hapukapsast porgandiga, 1 koorega väike sibul, 1 kuues küüslauk, 1 porgand, 1 sibul, 2-3 kartulit, pool karpi šampinjone, 4-5 kirsstomatit, 2 küüslauku, jupike ingverit, maitserohelist, meresoola, suhkrut, vürtsitera, piprasegu, kiluvürtsi, 1 loorberileht, vett


Pane searaguu külma veega keema, riisu vaht korralikult. Lisa väikesteks tükkideks rebitud loorberileht, mõned vürtsiterad, koorega poolitatud väike sibul ja kuues küüslauk. Need võib supi valmides eemaldada. Hetke pärast lisa ka paar parajat peotäit hapukapsast. Lase supil madalal kuumusel tunnike keeda. Haki sibul ja viiluta porgand, ingveri jupike, kuumuta pannil veidi õli, keeruta maitseviljad kiirelt õlist läbi, nii vallanduvad just porgandist hääd vitamiinid. Lõpuks viiluta šampinjonid ja kirsstomatid ja pane puljongisse. Maitsesta ja maitse ja viimistle veel korralikult maitset. Et oleks mõõdukalt soola, parajalt hapukust, veidi võib ka suhkrut lisada, mis maitseid aitab esile tõsta. Mulle meeldivad kiluvürtsi pakis olevad vürtsid, mis ei peaks mu blogi lugejatele mingi uudis olema, veidike saputan sealt ka, mõnusalt pikantne ja talvine aroom paiskub kohe vürtsidest kööki. Kui on sügavkülma maitserohelist varutud, siis sobib nii petersell, kui till. Kui sibula mugulad juba kevadet ootavad ja rohelist tutti kasvatavad, lisa ka rohelist sibulat, kuigi poes on rohelise sibula pundid ja muu roheline kraam ju ka kõik saadaval. Muidugi võib ka porrut lisada. Võta raguukondid supist välja, eemalda kahvliga kontidelt liha ja pane potti tagasi. Lõpuks purusta noaseljaga paar korralikult kopsakat küüslauku. Mul emal on aiamaal just niisugused hiiglased eelmisel aastal kasvanud. Haki küüslauk hästi peeneks, pane kõik supisse ja keera kuumus välja. Nüüd pane soojad talveriided selga ja mine talvist loodust nautima ja kohustuslikke samme sammuma. Tagasi tulles on lisaks õhetavatele punapõskedele kõht tühi ja potitäis head kuuma suppi juba ootab. Nagu oleks ise valmis keenud.

Kas märkasid lumemütse kevadet ootaval kurepesal? Kinnist väravat lumeteki kaisus. Ja külakiike lumevangis lapsi ootavat.
Lumekeerdusid elupuu igihaljal ja jäälilli tardumas kuivanud lillevartel. Kas linnumajas oli värvilisi külalisi? Või mõni ablas harakas vaid kassi toitu miilimas. Eks nemadki tahavad talve üle elada.
Kana-klimbisupp

Kanafilee valgehallitusjuustu ja kirsstomatiga

Majonees peale ja ahju

Kattega ahjukana parmesaniga spagettidega ja punase sibula-kirsstomati salatiga

Kanaraguu šampinjonidega ja hapukapsa-peedisalat värske kurgi ja sibulaga


Kui aga külm juba liiga teinud, siis peaks ikka abi saama heast kanasupist. Juudi penitsiliiniks kutsutud kanaleem kosutab alati.


Kana-nuudlisupp kirsstomati ja roheliste oliividega


Kana supikogu, 2-3 kartulit, 1 väike porgand, 1 sibul, 3-4 kirsstomatit, peotäis nuudleid, veidi küüslauguga täidetud rohelisi oliive, meresoola, maitserohelist, veidi loorberit, Chicken & Steak maitseainet, paar küüslauku, Vahemere ürdisegu, vett, õli


Ma tükeldan tavaliselt terve kana kolmeks toidukorraks. Tiivad, kintsud, koivad ühe näiteks kana-köögiviljaraguu jaoks, kanafileed näiteks kattega (köögiviljasegu, või kirsstomatid valgehallitusjuustuga) ahjukana jaoks ja järelejäänud rinnaku tagusest kondikogust ja seljast keedan suppi. Pane kana supikogu külma veega keema, riisu vaht, lase kanal mustust veidi rohkem välja keeda, enne kui maitsestad. Lisa veidi purustatud loorberit, soola, jahvata veskist maitseaineid. Muidugi võib ka kanasupile lisada koorega nii sibulat kui küüslauku. Passeeri hakitud sibul ja porgand, tükelda kartul, lisa kõik supile, samuti nuudlid ja kirsstomatid ja seibideks lõigatud oliivid lõpuks. Tükelda ka kanaliha. Maitsesta veel korralikult ja lisa küüslauk ja taas keera kuumus välja ja lase maitsetel tõmmata. Söö head kuuma suppi maitsva ja meelepärase teraleivaga, mulle meeldib sinna peale nii ingverit, küüslauku kui sibulat lisada. Peab ju ometi uskuma, et nii hoiame tervist.


Kana-klimbisupp


Kana supikogu, 1 porgand, 1 sibul, 2-3 kirsstomatit, 2-3 kartulit, 1 loorberileht, piprasegu, ürte, Selleri ürdisoola, meresoola, küüslauku, maitserohelist

Klimbitaigna jaoks; poolteist kulbitäit puljongit, 1 muna, 3 spl jahu, ürte, Chicken& Steak veski maitseainet, soola

Pane supikogu külma veega keema, riisu hoolikalt vaht. Lisa maitseaineid. Lase vaiksel tulel keeda. Passeeri kuumal pannil väheses õlis porgandi rattad ja hakitud sibul, lisa puljongisse. Tükelda kartulid ja pane kastrulisse. Tõsta kulbiga puhast puljongit kaussi jahtuma. Kui puljong on jahtunud, lisa sinna 1 muna, klopi koos puljongiga lahti, mõõda jahu, maitsesta ja sega kergeks püdelaks taignaks. Alati on tark üks prooviklimp teha. Mulle meeldivad klimbid, nagu pehmed pilved hõljumas, kerkimas supi pinnale. Nüüd veel ürte, maitserohelist, maitsete timmimist ja purustatud küüslauku ja ongi supp valmis.


Kattega kanafilee kirsstomati ja valgehallitusjuustuga


2 kanafileed, pool valgehallitusjuustu, 4-5 kirsstomatit, majoneesi, ürte, piprasegu, soola


Lõikan kanafilee tavaliselt terve suure tükina, teadupärast on seal kaks fileed koos. Mul on tavaliselt niisugune vastikult valus tunne, kui kanafilee õrna liha haamriga õhukeseks taotakse, nii et mina seda ei tee. Surun käega filee veidi laiemaks, maitsestan mõlemalt poolt meelepäraste maitseainetega ja teen peale katte. Seekord siis väga lihtsalt, tükeldatud valgehallitusjuustu tükid ja poolitatud kirsstomatid. Aga sobib ka köögiviljakate näiteks, suvikõrvitsast ja porgandist laastud, sibul, küüslauk või ka paprika. Passeerin köögiviljad kiirelt õlisel kuumal pannil ja sätin segu kanafileele. Kõige peale niristan otse pudelist majoneesi. Majonees aitabki kanafileel kenasti mahlaseks ahjus küpseda. 30-40minutit 250kraadises ahjus. Lõpus võib ka temperatuuri vähendada 200ni või oleneb ahjust ja kogemusest. Veidi panen ahjupotti ka kuuma vett, sellest tekib kana küpsedes hea leem. Lisandiks kartulit ja köögiviljaraguud, spagette parmesaniga või karrist risotot, nii nagu momendil tuju ja tahtmine ja isud on.

  
Kanaraguu šampinjonidega

Ühe kana koivad, kintsud, tiivad, 1 sibul (või porrulauku), 1 porgand, paar küüslauku, pool karpi šampinjone (pool suvikõrvitsat, 1 paprika), pool karpi Creme Bounjouri, soola, ürte, piprasegu, õli, vett


Kuumutan pannil õli, lisan sinna tükeldatud kana koivad, kintsud, tiivad, maitsestan, keeran pooli, lisan porgandit, sibulat, kui on, siis ka porrut, seened, segan kõik kiirelt läbi ja valan peale kuuma vee, lasen roal haududa. Kui liha hakkab kondiotsast veidi lahti lööma, hakkab kana valmima. Kui tahtmine raguu kooreseks teha, lisan madalal kuumusel hautades Creme Bounjouri, veel ürte, maitserohelist. Kui seeni pole, kasutan näiteks suvikõrvitsat, paprikat, kui kooreseks ei taha teha, jätan raguu naturaalseks. Lisandiks jälle, kas kartulit, riisi või köögiviljaraguud. Aga väga maitsva salati sai ka hapukapsast koos keedetud peediga, hapukapsale lisasin veidi suhkrut ainult, et mahlad välja tuleksid, veidi ka värsket kurki ja sibula teravat. Maitsev ja tervislik salat sai! :)


10. jaan 2016

Hautatud seakõrvad ja seakeel kruupide ja köögiviljadega

Hautatud seakõrvad kruupide, kartuli ja porgandiga

Keedetud seakeel odrakruubi, porgandi ja porrulauguga

-23 kraadi pühapäeva hommikul nõuab küll seest soojendavaid toite lauale. Muidugi on tore klõpsata kauneid pilte lumemütsides aiast. Ja kui talla all ikka krudiseb, on see õige talve tunne käes. Kurb on vaadata kiisusid külmast hellasid käppe raputamas ja pidevalt on just õuekassidele välja pandud toit külmunud.
Lumevaiba all minu lilleaiasüda

Tarbeaiakastid talvepuhkusel
Lund pole kuigi palju, aga külm hakkab juba sahvris olevale purgikraamile, et kahju, kui head omatehtud hoidised või koju varutud toit laks ja laks külmast lihtsalt purunevad või riknevad. 10 minutine jalutuskäik äratoomata posti järele on nagu tore võitlus, suu ja pool nägu mähkunud ema kootud mohäärsalli, kaunilt roosakirju lõnga pehmed karvad härmas, nagu kiisude habe. Jõuluaja kingikottidest riiulitele siginenud toredad maitseteed tšilli ja erinevate vürtside ja ingveriga saab nüüd kõik järjest ära proovitud, peaasi, et kuldkollast sidrunit ja taruvaigust mett, toorest ingverit ka veel kodus on.  Aga tagasi nüüd seakõrvade ja -keele juurde.


Keedan seakõrvu ja keelt nagu sülti. Külma veega keema, riisun hoolikalt vahu, lisan pipra- ja vürtsiterasid, mõned koorega šalottsibulad, ka rüütatud küüslaugu, soola ja lasen madalal tulel haududa. Paar peotäit odrakruupe panen veega ligunema. Samal ajal koorin kartuli ja porgandi. Peale umbes tunnist seakõrva haudumist lisan algul kruubi ja veidi hiljem, porgandi ja kartuli. Maitsestan piprasegu, sutsu kiluvürtsiga, ürtidega. Seakõrvad hauduvad mitme hea tunniga mõnusalt pehmeks, et valget krõmpsu kõrva sees enam ei tunnegi. Kruup ja köögiviljad teevad roa mõnusalt tummiseks. Enne serveerimist lisatud purustatud küüslauk paneb i-le täpi. Ja rooga tuleb süüa tulikuumalt ja korraliku kange sinepiga. See toit pole pepsidele ja niisuguse krõbeda külmaga pole mõtet mõelda dieetidele. Aastavahetuspidude külmad suupisted panevad momendil õlgu väristama ja meel nõuab head kuuma toitu.

Seakeelest saab samuti erinevaid häid soojasid roogasid. Ja kui kodus oma perele süüa teha, ei ole oluline ka keelt ümbritseva naha eemaldamine. Keel on üsna lihav, aga keeb samuti hästi mõnusalt pehmeks ja kruubid koos erinevate köögiviljadega sobivad sinna juurde suurepäraselt. Seekord lisasin ka porrulauku ja porgandit lisaks kruupidele. Ja löppmaitse andmine paraja portsu purustatud küüslauguga on kohustuslik.