Otsing sellest blogist

13. mai 2022

Kanasupp magusa punase paprikaga




 Kanasupp on alati hea, tervislik ja kosutav. Kuldselt sädelev puljong pehmete kanatükkidega. Tavapärased maitseköögiviljad, sibul ja porgand, krooniks muidugi küüslauk. Aga ka argine kartul. Seekord tegi supi mõnusaks magus punane paprika. Mõned kohe üldse ei salli paprikat, ei toorena ega soojas toidus. Mulle meeldib. Kunagi salativõistluselt auhinnalise koha saanud  Pille Juustu-paprikasalat on läinud ammu rahvahulkadesse. Paprikat on hea keerutada koos suvikõrvitsa ja porgandiga pannil näiteks mõne kalaroa lisandiks. Suvel torkasin pea iga hoidise purki nii kollaseid kui punaseid magusa paprika tükke. Need olid poes alati soodsamad, kui tavaline paks, pontšakas paprika. Nüüd oli mul ka külmikus ja ega igavesti ju ei seisa, et oli vaja ära kasutada. Niisugune aeg on ka siis kätte jõudnud, et tervest kanast näiteks kolm toitu teha. Lõikasingi kana tükkideks nii nagu ikka, et eraldad fileed ja lõikad liigestest jalad ja tiivad ja jätad supi jaoks rinnaku taguse kondikogu ja näiteks selja. Nii valmibki ühel päeval kanakogust maitsekas ja hea supp. Teisel päeval võib siis kõige esimesena pähe tulnud kanašnitslit fileest teha või kui tahtmine on, et lõpuks proovida päris ise näiteks Kiievi kotletti teha. Kuigi siis võiks ka lõigata väikese tiiva ülemise kondiosaga. Järelejäänud koivatükid, kintsud saab moorida mõnusaks hautiseks, kasvõi kooreseks. Või riisiga koos pannil koos köögiviljaga karriseks riisiroaks keerutada. Aga alustame siis supist.

500 g kana supi jaoks valitud tükke
vett
1 suur sibul
1 suur porgand
2 kartulit
õli
1 punane magus paprika
3 suurt küüslauguküünt
soola
Vahemere ürte
1 väike loorberileht
2 vürtsitera
2 musta pipra tera
tilli, peterselli

Pane kana supikogu külma veega keema. Riisu hoolikalt vaht, puhasta potiääred ja keera kuumus madalaks ja lase kanal veidi aega keeda, kuni valmistad ette köögiviljad. Lisa ka potti loorberileht, soola, vürtsi- pipraterad. Aja pannil kuumaks pisut õli, lisa kõigepealt sibula siirud viirud, siis porgandi ribad ja lõpuks ka tükeldatud magus paprika. Keeruta kiirelt läbikumavaks ja pane potti. Pane potti ka kartuli kuubikud ja lase kõigel valmida. Haki maitseroheline, purusta küüslauk lõikelaual. Timmi nüüd supi maitset veel vajadusel soola ja valitud ürtidega ja pane maitseroheline koos küüslauguga ka potti ja keera kuumus välja. Naudi poole tunni pärast hea kodumaise teraleivaga. Supp kosutab ja leib annab jõudu. 

11. mai 2022

Lihtne lihapallisupp emadepäeva rikkuse järel

Lihtsast toorainest supp valmib kiirelt ja maitseb suurepäraselt. Praeguse üleüldise boršimaffia asemel lihtsat lihapallisuppi valmistada on lausa rõõm. Aga nii nagu iga minu supi tegemine lõpeb purustatud küüslaugu lisamisega, seejärel kuumuse välja keeramisega, et küüslauk saaks õigesti oma värvikat maitset jagama hakata. Nii kuulub tegelikult iga hea supi maitsebuketti küüslauk ja pole siin imestada midagi või jalgratast leiutada ega pole vaja kindlasti kohe mitte küüslauku praadima hakata.

Lihapallitaigen:
600 g Sea delikatess hakkliha
1 muna
1 sibul
paar küüslauguküünt
2 tl kaera täisterajahu
1 spl majoneesi
soola, ürte, pipart

Supi jaoks:
vett
3 kartulit
õli
1 suur sibul
1 suur porgand
5 kirsstomatit
3 küüslaugu küünt
1 väike loorberileht
Vahemere ürte
majoraani
piprasegu
1 spl võid

Võta hakkliha külmikust tuppa veidi varem soojenema. Siis pole hakkliha käele segamiseks nii külm ja tahke. Riivi otse hakkliha peale kaussi sibul, lisa lahtilöödud muna, kaerajahu, majonees, soola, ürte ja purustatud küüslauk. Sega käega mudides kogu mass taignaks, loobi natuke lihapallitaigna massi kausist lahti ja silu ühtlaseks palliks. Jäta seisma, maitsestuma. Pane potis vesi keema, lisa sinna veidi soola ja kartuli kuubikud. Aja pannil veidi õli kuumaks, lisa hakitud sibul ja tükeldatud porgand, passeeri kergelt läbikumavaks ja lisa supileende kartuli juurde. Nüüd hakka märjaks tehtud käte vahel lihapalle veeretama ja libista need järjest kõik potti. Lase keskmisel kuumusel keeda, et kõik lihapallid muudavad värvi. Maitsesta kergelt loorberi, soola, ürtide ja pirpaseguga. Vajadusel riisu veidi lihapallidest tekkinud kerget vahtu. Keera kuumus madalaks, lisa peeneks hakitud maitseroheline, hakitud kirsstomatid ja purustatud küüslauk. Liiguta korra lusikaga pealispinda, lisa supilusikatäis võid ja keera kuumus välja ja lase supil veidi aega seista. Hea ja lihtne kodune supp arginädalasse peale rikkalikku ja armast emadepäeva.

Emadepäevaks tegin lihtsat ja kodust brunchi. Päikseline tuunikalasalat, milles kevadist rohelist värskust ja puuviljalist magusust kala kõrval.


 

Päikseline tuunikalasalat:
1 karp spinatit
1 karp tuunikala
2 keedetud muna
pool värsket kurki
3-4 kirsstomatit
1 apelsin
veidi musti oliive
peterselli, tilli

Laota spinati roheline suurele vaagnale, taldrikule, sinna peale hakka laduma värske kurgi rattaid, kirsstomati seibe, muna sektorid. Jaota terve apelsin päikeseringiks, keskele aseta tuunikala tükid, mustad oliivid poeta veel vabadesse kohtadesse, puista üle hakitud peterselli ja tilliga. Aseta lauale kastmeks mõni maitseõli, mul oli Tamme talu üdriõli tšilliga, sobis hästi.

 Veel valmistasin mõned head salatid.
 Makaroni-singisalati, millele andis sobivat magusust nii konservmais kui pirn.


1 pakk väiksekujulist pastat
300 g suitsusinki
4 keedetud muna
1 suur pirn
1 sibul
1 purk konservmaisi
pool värsket kurki
majoneesi
hapukoort
soola, ürte, piprasegu

 Tursamaksasalat tavalise keedumuna, sibula ja kirsstomati punasega.

2 karpi tursamaksa
4 keedetud muna
rohelist sibulat
1 väike sibul
5 kirsstomatit
soola
peterselli, tilli

 Lihtne, aga nii maitsev peet kitsejuustuga segatud kergeks kreemiks, et rukkipesadesse pista.

2 keskmist keedetud peeti
1 karp kitsejuustu

 Kartuli-suitsukanasalat, kus kodune hapukurk koos konservhernega moodustas suurepärase maitse.

6 keedetud kartulit
300g suitsukana
4 keedetud muna
1 väike sibul
1 purk konservhernest
paras ports kodust hapukurki
majoneesi
hapukoort
soola, ürte, maitserohelist, piprasegu


 Sahvririiulitelt ka omatehtud hoidiseid väikestesse kaussidesse või kõrgetesse pokaalidesse. Marineeritud seeni, seekord osutusid valituks õlimarinaadis kitsemamplid ja kukeseened. Mahedalt marineeritud kirsstomateid ja särtsakat  hapukurki. Emade suvelõpu ja sügise alguse armastatud kodutöö. Poeriiulilt hõrk hummus päikesekuivatatud tomatitega. Sibulamoos ja kirsikaste.Taldrikule traditsiooniline vähesoolane heeringas hapukoore, sibularataste ja keedumunaga ülepuistatud maitserohelisega. Pannil säristasin erinevaid eestimaiseid toorvorste, vürtsikaid ja lihavalt häid. Ning kirsiks tordil laste poolt toodud, tellitud tort Pistoria kondiitrist, mahlane ja mesimagus Brita tort rikkalike puuviljadega. Kõige parem rõõm, kui lapsed, armas tütar ja kallis poeg, koju tulevad. Suurim rikkus elus. Tütre esimene emadepäev ja väike Kirsi meid kõiki rõõmustamas, üllatamas. Kui armastad, on Sul kõik olemas. Minu ema pidi küll külmetuse tõttu meie armsast kokkusaamisest eemale jääma, aga lilled ja koogid meeleheaks said ka kõik temani armastuse ja tänutundega toimetatud. 




Makaroni-singisalat

Kartulisalat suitsukanaga

Heeringas hapukoore, sibula ja munaga. Tursamaksasalat kirsstomatiga. Peedi-kitsejuustumääre rukkipesadesse






23. apr 2022

Hapukapsasupp tomati ja kartulipudruga

 




Pühapäev oli ikka meie peres lapsepõlves hapukapsasupi päev. Eelmisel päeval tehti kartuliputru, isa viskas sinna ka vahel kruupi sisse, siis jäi kuldne supikroon nagu tihkem ja seda serveeriti külmalt hapukapsasupile. Emad ja vanaemad keetsid hapukapsasuppi muidugi kõhualuse kerges soolas olnud sealihaga. See oli see kõige õigem. Nüüd, kui turgu just ei külasta, siis asendab mõneti seda soolapeekoni nimeline toortoode. Mina sellega keetnud ei ole. Mulle meeldib sageli ikka ribikondiga hapukapsasuppi teha ja ega ei juhtu ka midagi, kui hoopis teha kanaga. See valminud kõhualune tõsteti alati supist välja eraldi taldrikule jahtuma ja sealt sai mõnusaid viilakaid leivale supi juurde lõigata, ohtralt veel kange sinepiga üle määrides. Nüüdseks on kõhualusest sealihast pigem gurmeetükk saanud, mida pikalt küpsetatakse madalal temperatuuril ja mida krõbedam on siis kamar, seda õnnelikum on sööja. See kartulipudru lisand hapukapsasupis on vist rohkem omane Harjumaale. Mulle meenus hiljuti, kunagine lugu, kuis mu tütrel käis vahetusõpilane Hollandist ja siis teda maale tuues tellisime vanaemalt just hapukapsasuppi ja kartuliputru. Ja, kui kõik sööma hakkasime, siis Hollandi tüdruk ikka võttis saia ja kastis sinna hapukapasasupi mõnusalt hapukasse leende. Aga, kui nägi, et meie sööme teistmoodi, kartulipudru supile pannes, proovis ta ka selle järgi. Hiljem sai tal sellest lemmiksupp. Aga, kui Ukraina kapusnjaki peale mõelda, siis olen retseptides täheldanud, et supi sisse lisataksegi mõned pudruks tambitud kartulid. See teeb supileeme tummisemaks. Sest nii juhtub mõneti ka siis, kui see kartulipudru kuhi lihtsalt on supi peal ja hakkad rahulikult sööma ja see aeg luubis seguneb supi hapuka vedelikuga. Jube hea. Tõeline lapsepõlvetoit. 

Hapukapsasupp:
700 g Saaremaa pehmet sea ribiliha
vett
1 kg Kadarbiku hapukapsast porgandiga
1 suur sibul
1 suur porgand
4 tomatit
5 küüslaugu küünt
maitserohelist
2 loorberilehte
5 vürtsitera
10 musta pipra tera
suhkrut
soola

Pane ribiliha külma veega keema, riisu hoolikalt vaht, puhasta potiäär mustusest. Pane ribitükkide peale hapukapsas, siiruviiruliselt hakitud sibul ja riivitud porgand, lase hetkeks veel keema tõusta. Hapu teeb tavaliselt kohe oma töö ja siis vahtu enam ei teki. Keera kuumus madalaks ja lase supil tunnike või rohkem valmida. Mul üldiselt meeldib maitsestada kohe ja ei armasta väga seda tsirkust, mida soovitatakse ka süldi maitsestamisel, et maitsesta lõpus ja et ikka soola rohkem. Lõpus käib ainult timmimine. Aga need vürtsi- ja pipraterad ja loorberileht või misiganes maitseaine tahab kohe oma tööga peale hakata. Kui hapukapsas ja liha on valmis, võta liharibid potist välja, tükelda väiksemaks, eemalda vajadusel kondid, pane suppi tagasi. Lisa nüüd tükkideks lõigatud tomat ja purustatud küüslauk ja maitseroheline. Tasakaalusta nüüd ka suhkruga ja keera kuumus välja. Nüüd võid ka supi lausa tunniks või rohkemaks ajaks seisma jätta ja õue kevadet püüdma minna. Ja soojendamisel läheb supp igapäevaga aina paremaks. Kartulipuder valmista ikka klassikaliselt, kuuma piima ja kvaliteetset võid kasutades. Serveeri hapukapsasupp kartulipudru lisandiga või soovil hapukoorega. Hammusta kõrvale head kodumaist seemneleiba. Hapukapsas on vajalik probiootikum, teeb kõhule pai. Võid ju ka lihata hapukapsasupi keeta, kui soovid. Aga söö ka hapukapsast toorelt mõne prae lisandina, pane lihtsalt kenasse kaussi, raputa peale tsipake suhkrut ja sega mahlad lahti. Puista peale jõhvikaid, pohli. Ilus ka pealekauba. 

Keeduribi tomatiga leemes kartuli ja seenesalatiga



 Kevad on kohal ja tuul tormab tuliselt ja veidi pööraselt ringi. Lennutades kuivanud lehti ja kolistades kukkuvate männikäbidega katusel. Sillade sinine laiutab aias ja metsa all. See esimene imeilus sinine laik on alati nii teretulnud. Missiis, et nagu kollaselt kiiskavad ja valgelt valendavad krookused ja imeroosa hästilõhnav hüatsint on kuidagi nagu rohkem täieõiguslikud esimesed kevadekuulutajad lillepeenardes. Sinilill jääb viisakalt haava- ja leparivi alla. Tema ise aeda ei tungi. Roheline varakevadine rikkus naat, nõges ja võilill on ka kohal, korja salatisse või pista supi sisse ja tervis turgutatud. Eks eestlaste grillimisvõistlused aia koristusel on ka alanud. Mulle nii meeldiks, kui see aeg algaks alles jaanipäeval, mitte palju aega enne.

Keedetud niisugust head ja mahlast, üsna lihavat ribiliha olen potis teinud sageli. Selle söögi tegemise isu sünnib käigu pealt, kui mõni searaguu kondi kotike üsna korralikult lihav tundub. Sinna juurde meeldib mul sageli seenesalatit teha. Heas rikkalikus leemes keedetud pehme ribiliha, kuum kodumaine kartul ja soolakas hästi naturaalne seenesalat. Kodune mõnus liit. Viimastel aastatel meeldib mul suppidesse, üldse kuuma toitu, lisada lõpuhetkedel tomatit. See on tomati tõeline nägu. Magus ja maitsekas. Kuumutamine toobki tomati õiged head omadused välja. Ja on oluliselt tervislikum, kui ainult punav viil juustuleival. Seenesalat sai  ka seekord rikkalikum kui muidu. Ja mõnus oli veel selle hea toidu lisandina kasutada omatehtud marineeritud kirsstomateid. Ikka veel kõike sahvririiulitel jätkub. 


Keeduribi tomatiga leemes:
1,5 kg Atria lihatööstuse searaguud
vett
1 suur porgand
2 sibulat
4 keskmist tomatit
2 loorberilehte
5 vürtsitera
10 musta pipra tera
roosat soola
5 küüslaugu küünt
tilli, peterselli, koriandrit
rohelist sibulat


Pane searaguu külma veega keema, nii et vaevu vesi katab liharibi tükke. Aja keema, riisu hoolikalt vaht, lisa maitseained kohe ja alanda kuumust. Pane leende 2 pikuti pooleks lõigatud  koorega sibulat ja juppideks lõigatud porgand. Las puljong väreleb vaevumärgatavalt. Kui liha hakkab valmima, maitsesta veel meelepäraselt, siia võib kõike lisada, pirpasegu, punast paprikat, kurkumi. Lõpuks lõika tomatid ka neljaks ja purusta korralikult küüslauk, kummuta lõikelaualt potti. Lisa veel maitserohelist ja keera kuumus välja. Lase maitsetel tõmmata. Pane kartul keema ja tee seenesalat.

Seenesalat:
1 purk kerges soolvees kitsemampleid
4 keedetud kartulit
4 keedetud muna
1 õun
1 sibul
hapukoort
majoneesi
soola
piprasegu
maitserohelist
rohelist sibulat

Keeda salati jaoks kartulid või kasuta külma allesjäänud kartulit, keeda munad. Loputa seened vajadusel. Haki ja riivi kõik ained kaussi, maitsesta kastmeained soola ja pipraseguga ja lisa maitserohelist ja rohelist sibulat. Sega kõik kokku.
Serveeri keeduribi keedetud kartuliga, tõsta leemest tomateid, porgandit kartulitele ja koorest seenesalatit. Leem tõsta eraldi tassi, raputa peale ohtralt rohelist sibulat. Järelejäänud puljongist saab teisel päeval maitsva supi keeta. 


3. apr 2022

Salat kuumal kartulipadjal külmsuitsulõhe ja avokaadoga



Kui lihavõtted saabuvad, siis võib elutärkamisele uut rikkalikku värvi anda niisuguse lihtsa taldrikule laotatud salatiga, kus nii soe kartul, soolakas külmsuitsulõhe, poolpehme muna oma kuldse sisuga, pehme avokaado roheline ja mustad oliivid, mis turgutavad südame tervist. Muidugi võib selle salati üles ehitada rohelisele salatipadjale. Ja salati ained võivad kõik külmad pigem olla. Ja, kui rahvast rohkem, siis kolme- või viiekordne kogus valmistada. Lõhe võib valida ka soola oma või ka kuumsuitsu, vahet ju pole. Võib panna ka vürtsikilu fileesid või mõnusalt rasvast kuumsuitsu skumbriat. Kalaga kartul ja muna sobib alati, rääkimata sibulast ja oliividest. Avokaado tasub sidrunimahlaga üle pisardada. Ja kastme võib segada eraldi kausis või üldse tegemata jätta. Kõik on hästi naturaalne ja loomulik, maitsev ka.

3 keedetud sooja kartulit
2 keedetud poolpehmet muna
50 g külmsuitsulõhet
1 küps avokaado
veidi musti oliive
rohelist sibulat
sidrunimahla
majoneesi

Keeda kartul ja muna. Mina lõikasin kuuma kartuli seibidena otse serveerimistaldrikule, sinna peale keerasin lilleks külmsuitsulõhe viilud, puistasin peale peotäie musti oliive. Viilutasin avokaado ja piserdasin üle sidrunimahlaga. Lõikasin pehme muna pooleks. Puistasin üle rohelise sibulaga. Majoneesi napsasin salaja kõrvalt. Ei soola ega pipraid vaja see salat, vaid head tuju ja avatust uuele maailmale. 
 

Pühapäevasupp





 Talv ei taha kuidagi ära minna ja ei lase kevadel tulla. Kuigi varahommikused linnusäutsud meenutasid lausa suve aovalguses hommikut oma kõlalt. Tuul on tige ja õhk on lausa jäine. Kuum supp on ka niisugusel ajal asjakohane, kui aastaaegade vahetus jääb kummaliselt toppama. Nimetasin selle tänase supi pühapäevasupiks, sest see on eriline ja teistsugune, see võiks ka olla pühapäeva pada. See supp on inspireeritud shurpa supist, mida tehakse Usbekis elaval tulel õues ja korralikus malmpajas, kasutades esimese järjekorrana kindlasti lambaliha ja ribi või häid loomaliha tükke, kus on ka konte ja magusat üdi. Liha võib ka eelnevalt küüslaugu, sibula ja rikkalikke vürtsidega marineerida, et anda maitsele jumet. Selles roas peab kindlasti olema tohutult maitsev ja hea puljong ja rikkalik köögiviljavalik lõigatakse suuretükilisena. Nagu eestlastel on lühikese leemega köögivili, mida mitte segamini ajada ühepajatoiduga, kus köögivili tükeldatakse väikseks. Pühapäevasupi jaoks mul olid aga siiski sea pehmed ribikondid. Vahel võib juhtuda ka nii, et pead lihtsalt mingi koju varutud tooraine ära tegema. Ja liha vajab ka pesemist, kupatamist, kui pole tabanud õigel ajal maitsestuma panna. Köögivilju peab olema rohkelt, kartul suure tükilisena, porgand uhkete paksude seibidena, tomatid ja sibulad tervelt ja magus punane paprika, tipuks veel maitserohelist ja küüslauku ja ka tšillipipra kauna, kui on. 

1,5 kg Saaremaa sea pehmet ribiliha
vett
6 kartulit
3 suurt porgandit
10 kirsstomatit
1 magus punane  paprika
2 sibulat

tilli, peterselli, rohelist sibulat
soola
3 loorberilehte
punast paprika pulbrit
piprasegu
3 vürtsitera
10 musta pipra tera
kurkumiga vürtsisegu

5 küüslauku
veidi värsket ingverit


Loputa liha külma veega ja kupata vajadusel. Puhasta pott ja pane liha külma veega keema, riisu hoolikalt vaht ja hiljem puhasta ka potiääred. Lisa soola silma järgi ja loorberilehed ja pipraterad, vürtsid, ingveri viilud. Valmista ette köögiviljad, koori ja tükelda kartul üsna suurena. Koori porgandid ja lõika parajateks juppideks. Eemalda sibulatelt koor ja viiluta siiruviiruliseks, aga võib sibulat ka palju rohkem panna ja lisada siis tervena. Lõika paprika väiksemaks, tomatid jäta terveks. Kui ribiliha pehmeneb juba, lisa kõigepealt porgand ja sibul, siis kartul ja lase vaikselt leemel podiseda. Puista nüüd tilli ja peterselli, mul oli sügavkülma kraam, kui on värske, siis lisa see lõpus. Maitsesta punava paprika pulbriga, kollase kurkumi sisaldava vürtsiseguga, pirpaseguga, võib lisada ka tšillihelbeid. Lõpuks lisa korraga kirsstomatid, magus paprika ja ka  purustatud küüslauk. Mõne minuti pärast keera kuumus välja ja lase supikatlal tunnike seista ja maitsestuda. Serveerimisel puista üle rohelise sibulaga. Porgand ja kartul jäävad hoopis teise maitsega, maitsed nagu plahvatavad suus, magus ja vürtsine ühtaegu. Pisike punane tomat paugutab oma sisu kuumalt sulle suhu, see on nii hea ja magus, et unustad hetkeks selle, et kuskil on sõda ja hukkuvad inimesed. Ja et väljas on hetk, kui talv kakleb kevadega ja ei taha  kuidagi ära minna. See leem jääb huvitava maitsega, paprika võluv magusus ja tomati värskus. Selle leeme võib adžika ja mõne tomatihoidisega ka tomatisemaks teha.  Pühapäevad ei pea lõhnama ainult pannkookide küpsetuse järele. 

28. märts 2022

Hapukurgisupp





 Kui jääb mõni hapukurgipurk poolikuks ja seenigi, ja isutab kuuma supi järele, mis mõnusalt hapukas, tasub teha rassolnikut ehk hapukurgisuppi. Mina keedan enamus suppe ikka lihaga. Lihaga supil on see hea omadus, et see läheb soojendamisel aina paremaks. Rassolniku leende kuulub alati ka mõni supprodukt ja odrakruup. Supi puljongi võib keeta korraliku loomakondi, pehme searibiliha või hoopiski kanaga. Rupskeid kasutades tasub need keeta eraldi, kas siis sea neeru või kanasüdameid kasutades. Need tuleb valminedes väikesteks tükkideks, ribadeks lõigata ja supile lisada ilma keeduveeta. Kasutada saab ka seeni, nii kuivatatult kui konserveeritult. Kartuli asemel võib ka suvikõrvitsat lisada, mis annab veidi kevadist värskust. Kruubi võib ka eraldi keeta, aga võib ka kuuma veega hoopiski ligunema panna ja veidi aja pärast läbi mitme külma vee ära loputada, kuni ta niisugune hele ja pontsakas tundub, nagu pärl. Ja kindlasti tuleb kasutada hapukurgi vedelikku ehk soolvett. See annabki supile just selle õige maitse. Supp, mis võiks sobida ka sinisesse esmaspäeva.

700 g Saaremaa pehmet searibi
 vett
 100g odrakruupi
 2 sibulat
 1 suur porgand
 3 kartulit
 paras ports hapukurki ja seeni
 hapukurgi soolvett
 porrulauku, tilli, peterselli, rohelist sibulat
 soola
 2 loorberilehte
 5 vürtsitera
 10 musta pipra tera
 piprasegu
 4 nelki
 4 küüslauku
 1 spl tomatipastat
 õli
 veidi suvikõrvitsat
 serveerimiseks hapukoort

Pane supiliha külma veega keema ja riisu hoolikalt vaht. Puhasta potiääred mustusest ja lase nõrgal tulel lihal puljongiks valmida. Pane samal ajal kruup kuuma veega kaussi, veidi aja pärast, kui vesi jahtunud, loputa mitu korda külma veega, kuni kruup näib puhtam. Koori ja tükelda kartulid väikesteks tükkideks. Eemalda sibulatelt koored, viska need küdevasse ahju, hoiab kurja eemal ja lõika sibul siiruviiruseliselt väiksemaks. Koori porgand ja lõika rattad veel pisemaks. Haki ka hapukurk. Selle ajaga on juba lihapuljong veidi aega keenud. Lisa maitseaineid, soola ja  loorberilehed ja valitud vürtsid, piprad. Kui kruup loputatud, pane nii kruup kui kartul ka leende. Lase madalal kuumusel valmida. Aja pann kuumaks, lisa sinna veidi õli ja keeruta porgand ja sibul läbikumavaks kuumust koheselt alandades, lisa sinna mõnusale oranžikale segule lusikatäis tomatipastat ja keeruta kõik läbi ja lisa potti. Aja uuesti veidi õli pannil kuumaks ja passeeri veidi hapukurgitükke pannil, lõpuks lisa sinna ka veidi hapukurgivedelikku. Lisa ka suppi. Oleneb, mis seeni soovid kasutada. Kui kuivatatuid, siis keeda need eraldi kastrulis valmis ja lisa koos vedelikuga suppi, annab seenetummist maitset. Kui kasutad mõnda kodust seenehoidist, kurna seened marinaadist ja lisa lihtsalt potti. Maitsesta suppi maitserohelisega, porruga. Riivi kiirelt suvikõrvits otse potti. Purusta küüslauk ja pane supisse. Nüüd timmi supi soolasust, lisa vajadusel veel kurgi soolvett. Lõika ribiliha väiksemaks ja pane potti tagasi. Mul seekord rupskeid polnud, aga, kui sul on, keeda need eraldi ja lõika siis väiksemaks ja lisa ka supile, aga leent ära lisa. Kui mul õnnestub kana- või pardisüdameid osta, siis teen uue supi. Südamega südamliku supi. Lase alati suppidel veidi aega seista, siis maitsed süvenevad ja supp saab parem. Söö hea seemneleivaga, serveeri hapukoorega, puista üle rohelise sibulaga. Sai väga maitsev supp.

 Hapukurk koos kruubiga kuulub ka külasupi või talupojasupi sisse, lisaks erinevaid köögivilju, kaalikat näiteks, millel kevadeks veel rohkelt vitamiine säilinud. Ja, kui juba nõges ja naat ning võilill esimest rohelust näitavad ja kevadised tööd, tegemised aias plaanis võib samade ainetega talgusuppi keeta. Kruubi võib riisi või tatraga asendada. Ja köögivilju, erivärvilisi porgandeid, pastinaaki, varssellerit, juursellerit, kõiki neid võib ka lisada. Kevad on kohal! 

20. märts 2022

Lõhesupp




 Kevade hõngu on õhus. Linnusädinat on hommikuti kuulda ja lumest vabanenud lillepeenra kõdupruuni all kikitab kevadlillede roheline vaikselt pead. Meil on küll aias veel korralik lumi ja sulamisega läheb veel aega. Kevade alguse puhul tegin head lõhesuppi. Korralikult kalane, rohkelt värvikaid köögivilju, uhkelt rohelist sibulat ja krooniks isegi tomatit. Tee potitäis head kraami valmis ja jäta seisma ning mine õue tunniks kevadet püüdma. Kui üles leiad, on tagasi tulles supi maitsed täiuslikuks tõmmanud.

1,3 kg lõhe supikogu
vett
2  porgandit
2 sibulat
3  kartulit
 jupp porrut
1 tomat
4 küüslaugu küünt
2 loorberilehte
5 vürtsitera
5 musta pipra tera
5 rose pipra tera
5 rohelise pipra tera
 tilli, peterselli, rohelist sibulat
 õli, võid
Vahemere ürte
 piprasegu
 roosat soola

Loputa lõhe supikogu veega üle, lõika vajadusel väiksemaks ja pane külma veega keema. Eemalda vaht ja keera kuumus madalaks. Valmista ette köögiviljad. Kartulid lõika kuubikuteks. Porgandid väikesteks ribadeks, tükelda sibul. Kuumuta pannil veidi õli ja võid ja passeeri porgand koos sibula ja porruratastega kuldseks. Pane kastrulisse kõigepealt kartul, siis lisa pannisegu. Maitsesta soola, loorberilehe ja nimetatud pipardega. Kalale meeldib piprane rikkus. Samuti till ja roheline sibul. Alati sobib kalasuppi suurepäraselt ka tomat. Lõika keskmine tomat kuubikuteks. Lisa juba lõpu poole tomat, porru rohelist osa ja rohelist sibulat, tilli, peterselli ja purustatud küüslaugu küüned. Tõsta kalatükid välja ja puhasta kalaliha luudelt ja pane potti tagasi. Maitse ja maitsesta veel vajadusel ja keera kuumus välja ning mine hinga kevadist ilma, kui taevas on sinine ja hinges pole siiski rahu. Lootust ja rahu kõigile! Kevad jõuab kohale 17.33.

25. veebr 2022

Paksud pannkoogid seenesalatiga


 Olgu see postitus siis ukraninlastele toeks ja Ukrainale mõeldes. Süda on raske. Meel on kurb. Ja polegi paljudel isu ega tuju. Aga peame pea püsti hoidma. Mul siin toidublogis mitmeid variante borši suppe. Üks niisugune ehe ukrainapärane ka, kus lisaks peedile rikkalik kooslus, kapsas, oad, paprika ja tomat supi sees. Aga kindlasti tehakse ka Ukraina peredes pannkooke, õhukesi ja pakse. Ja ma leidsin ühe väga väärtusliku keefiritaignaga pannkoogi retsepti, mida teiega nüüd jagan. Ja seenesalati variant, millisena mina tavaliselt teen pidupäevaks või lihtsalt ahjuribi kõrvale. Hapukoorene soolakas seenesalat nagu kuulub kohe naturaalselt tehtud ahjuribi juurde. Kuna elekter on meil kallis, siis olen oluliselt rohkem, kui varem kasutanud meie kodu nn vana leivaahju järelsoojust. Liha ja kana ja ahjukartulid peekoni ja verivorstiga, kruubiroad, kõik valmivad ausalt ja ehedalt. Aga nüüd siis paksude nn Puhhi pannkookide juurde.

Pannkoogitaigen: 300 ml keefiri, 1 tl soodat, 1 spl suhkrut, veidi soola, 1,5 klaasi nisujahu, küpsetamiseks õli

Sega ained kiirelt kokku ja aja pann õliga kuumaks. Pane siis niisugune keskmine lusikatäis taigent algul pannile, et vaadata, palju laiali vajub ja mitu väikest kooki kõrvuti mahub. Kuumuta algul panni kõrgel kuumusel, aga kui kooke tegema hakkad, keera kuumus algul keskmiseks, hiljem pead mängima, vahel madalamaks keerama, siis uuesti kuumust lisama. Kook hakkab särinal küpsema. Keeramiseks oleks hea kasutada kahte labidat, et särtsakalt ja tervelt pannkook ümber keerata. Kui algul on ehk veidi kõhe tunne, et kas ikka küpseb kook kenasti läbi, eks saad korra ka mitu korda keerata, et veenduda. See taigna kogus on ehk napilt kahe inimese kogus. Nii et, kui suur pere sööma koogikesi hakkab, siis tee topelt või lausa kolmekordselt taigent. Sooda reageerib keefiriga koheselt, et ei ole vaja jahu paisuma panna. Ja väga, väga head pisikesed pannkoogid jäävad. Ma esimese hooga sõin pohla-õunamoosi, jõuluse soolakaramellikastme ja jogurtiga. Aga suurem plaan oli eilsel Eesti sünnipäeva peolaual hoopis seenesalatiga süüa. Seenesalatit teen ma vast ka teistmoodi, kui teised, ei mingit õuna, rääkimata suitsulihast, nagu Eesti toidu raamatust lugesin, et kes küll nii teeb. Naturaalse soolaseene juurde kuulub sibul ja muna ja kui ka kartulit lisada, täiendab see seene õiget maitset. Seenesalatit võib ka vabalt marineeritud seenega teha. Seen on ikka seen, marinaadi saab maha loputada. Aga, kui kasutad lausa klassikaliselt soolatud seeni, siis loputa läbi mitme vee. Samas peab seenele see oma maitse ikka külge jääma.

Seenesalat: 1 purk soolvees pilvikuid tilliga, 1 valge sibul, 2 keedetud kartulit, 3 -4 keedetud muna, hapukoort, veidi vajadusel soola, piprasegu, maitserohelist

Loputa seened sõelal mitu korda külma veega ja lõika lõikelaual seened väiksemaks. Haki sibul ja keedetud kartul. Riivi keedetud muna. Sega hapukoore ja maitseainetega kõik ühtlaselt. Soola ära kiirusta lisama, maitse algul, palju seened soola kastmesse annavad. Lisa võimalusel tilli, peterselli. Söö pehmete pannkookidega või niisama liha ja kartuli lisandina. Oleme mõtetes kõik koos Ukrainaga. 

23. veebr 2022

Kartulisalati mitu nägu


 Hakkame sättima. Iga peolaua traditsiooniline toit on kartulisalat. Kuidas seda keegi teeb või kuidas peres on väljakujunenud retseptid, on iga ühe enda valik ja tee. Mina olen hästi loominguline. Kord teen nii, teinekord hoopiski teistmoodi. Sageli vabalt ja vallatult, ilma näpuga kuskil retseptis rida ajamata. Aga, kui homseks tahaks kartulisalati kasvõi juba hommikuks kiluvõileiva juurde lauale sättida, peab juba täna kartulid keema panema ja ettevalmistusi tegema. Jagan ideid ja mõtteid, mis võivad olla abiks. Ehk oleme harjunud keetma suure, suure potitäie koorega kartulit, et nii nagu nimigi ütleb on ju ometi tegemist kartulisalatiga. Olivier` salatist väljakasvanud peosalat aga ei pea põhikomponendida üldse rohkelt kartulit sisaldama. Proovi teha vahel niisugune variant, kus kartulit on näiteks oluliselt vähem. Ja lisandid varieeruvad. Samuti kastmes kasuta ainult majoneesi näiteks, hapukoort lisamata. Tulevad uued maitsed ja tulemused. Aga, kui rääkida klassikalisest kartulisalatist, kus on näiteks vorst või sink sees, siis tasuks mõelda, et asendada vorst näiteks kanarulaadiga, edasi sealt minnes ahjukana liha vastu või siis hoopiski taise ahjuliha - sea vastu. Aga kindlasti jääb salat huvitav ka suitsukana või siis grillkanaga. Väga põneva maitse kartulisalatile annab näiteks ka keedetud sea- või veisekeel. Maitsed lähevad palju sügavamaks. Mulle endale meeldib väga kahe kurgi kooslus, et on nii värske kurk salatis, kui ka siis marineeritud või hapukurk. Nad mängivad kohe niisugust mõnusat maitsekat krõmpsuvat kaanonit salatis. Valge sibula võib punase sibula vastu vahetada. See ei tee heledat salatit kuidagiviisi seetõttu koledamaks. Annab just särtsu. Kas porgandi ja hernega või ainult hernega. Eks porgand annab siidist magusat pehmust. Ja hernes kahekordistab seda suhkrust maitset. Aga tasub ka proovida varianti värsket rohelist hernest kasutada. Sügavkülmutatud herned on värsked ja värvikad, minutiks keeduvette ja ongi valmis. Kui siis lihata kartulisalati variant teha, et kas siis võiks kala hoopis salatisse panna. Aastaid tagasi tuli minu retseptivaramusse kartulisalat vürtsikiluga. Ja see on kõik meie pere südamed võitnud. Kui ikka küsin, et mida teen kasvõi jõululauale, ütlevad lapsed, tee oma võrratut vürtsikilusalatit. Tõepoolest, vorsti asemel vürtsikilu, muu kõik põhimõtteliselt sama, kahe kurgi võrratu krõmps, sibul, kartul ja palju muna. Ja kilu asemel on ka heeringaga supermaitse. Munaga või munata salat. Minu meelest annab keedumuna maagilist head maitset salatitele. Alati riivin muna, kunagi ei haki. Samuti võib proovida varianti, kus munakollane eraldada valgest, valge riivida salatisse ja kollane suruda kahvliga pehmeks massiks hoopis kastmesse. Jah ja kastmed. Mäletan alati klassiõdede sünnipäevadelt, kui kööki sai appi mindud.  Meie emad ja vanaemad tegid alati salatikastme eraldi kaussi. Siis sai seda maitsestada ja parajaks timmida, soola ja suhkru, hernevedeliku või marineeritud kurgi vedeliku törtsuga, kange või magusa sinepiga. Samuti võib proovida kartulisalatit makraga teha või lausa krevettidega. Mahe ja mõnus. Aga võib ka teha täiesti uue, veidi pikantse variandi kartulisalati juustuga.

Kartulisalat juustuga

6 keedetud kartulit, 300 g kanarulaadi, 4 keedetud muna, 200g Eesti juustu, 1 pikk värske kurk, 3 marineeritud kurki, soola, pipart, majoneesi, kohvikoort, Felixi Inglise sinepit

Valmista kartulid ette. Võid salatit valmistada ka kooritud külma kartuliga. Tükelda kartul väikesteks kuubikuteks, haki kanarulaad. Riivi juust. Tee ka värske ja marineeritud kurk parajateks tükkideks. Eralda munakollased valgetest, valge munaosa riivi salatisse, kollased pane kastme kaussi. Kaste sega kokku kolmveerand osas majoneesist, pehmeks massiks tehtud munakollasest ja veerand osast kohvikoorest, maitsesta sinepi, soola, pipra ja tasakaalusta vajadusel suhkruga. Sega kaste salati ainetega ja lase maitsetel seista. Salat jääb mõnusalt pikantse maitsega.

Võrratu vürtsikilusalat

1 karp vürtsikilu, 5 keedetud muna, 1 valge sibul, 1 pikk värske kurk, 8 keedetud kartulit, 4 marineeritud kurki, majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu, Vahemere ürte, maitserohelist, rohelist sibulat

Vürtsikilu võiks valida niisuguse laagerdunud ja klassikalise variandi, kus tuleb pea, kont ja sisikond eemaldada. See on niisugune eheda maitsega vürtsikilu. Puhasta terve karp kilu, haki väiksemaks. Tükelda keedetud kartul, haki kurgivalik, riivi muna. Haki sibul peeneks. Lisa maitse järgi majoneesi, seda kolmveerandi osas ja veerandi jagu hapukoort, maitsesta soola ja piprasegu, ürtidega, kui on sügavkülmas tilli, peterselli, või haara poest värsket. Haki ka roheline sibul. Sega salat kokku ja jäta maitsestuma. Jäta kaunistuseks mõni vürtsikilu ja üks muna, et sööjad ikka teaksid, millest salat koosneb.

Kartulisalat makraga

4 keedetud kartulit, 1 suur pakk makrat, 4 keedetud muna, 1 sibul, 1 pikk värske kurk, 1 väike purk konservherneid, majoneesi, soola, suhkrut, piprasegu, ürte

Tükelda keedetud kartul ja makra, riivi muna. Haki kurgid ja sibul väikesteks tükkideks, lisa ka nõrutatud hernekonserv, sega kaste kokku, maitse ja maitsesta. Jäta salat külmkappi tõmbama. 

Kartulisalat krevettidega ja värske rohelise hernega

1 suur karp krevette soolvees, 4 keedetud muna, 2 marineeritud kurki, 1 väike sibul, 2 keedetud kartulit, 100g külmutatud värskeid herneid, tilli, majoneesi, soola, piprasegu

Haki kartul ja kurk ning sibul. Riivi munad. Nõruta krevetikonserv, aga jäta vedelikku alles veidi, et vajadusel kasutada kastmes maitsestamiseks. Keeda minutijagu külmutatud herneid vähese soolaga keevas vees. Kurna ja ehmata korraks külma veega. Lisa salatisse majonees, palju värsket tilli, maitsesta soola ja pipra ja ürtidega. 


Nii, et hakkame sättima homseks. Jõuab veel poodi parimat kilu valima ja head rukkileiba ning salatiteks toiduained keema panna. Kaunist sinimustvalget päeva kõigile homme! Eestimaa on imeilus. 


21. veebr 2022

Vürtsikas punase oa supp suitsukoodiga




 Valge lumevall õhus, tuule kibe sakutus põskedel, libe ja lumine teekond looduses. Roidunud keha ja ergaks muutuda tahtev vaim nõuab turgutust, kosutust. Supipott ikka nädala alguses tuleb tulele panna. Kuna vastlapäeva eel on poelettidel suitsukootide valik, oli mul üks koodiotsake kappi ootele jäänud ja tuli välja mõelda supp sinna ümber. Kuivatatud kaunviljade kasutamine supis tasub ette planeerimist. Peab teadma, millal eelnevat leotust nendele teha. Aga konservoaga saab sama hea supi. Seekord vürtsika. 

700g sea suitsukooti
 vett
 1 sibul
 2 porgandit
 3 kartulit
 8 kirsstomatit
 5 küüslauku
 2 purki punaseid ube koos vedelikuga
 soola
 suhkrut
 vürtsi- ja pipraterasid
 punast paprikapulbrit
 3 loorberilehte
 kiluvürtsi
 tšillit
 Vahemere ürdisegu
 õli
 3 spl adžikat
3 spl tomatipastat
 serveerimiseks marineeritud rohelist tšillipipart
 maitserohelist

Ega midagi keerulist pole, ikka tavapärane supikeetmise alustugedele tuginev tegevuskäik. Kõigepealt tuleb liha keema panna. Lõika suitsukoot väiksemaks, mahub lihtsalt paremini kastrulisse. Vala külma vett, et liha oleks kaetud, aja keema, riisu vaht ja keera kuumus maha. Lisa loorberilehed, soola ja maitseaine variante. Koori kartulid ja tükelda väiksemaks. Puhasta ka sibul ja porgandid, riivi porgand ja tükelda sibul siiruviiruliselt, ei pea alati väga väikseks hakkima. Kuumuta pannil õli ja keeruta kerges kuumuses porgand ja sibul kuldseks. Lisa potti kõigepealt kartul, siis õliga passeeritud porgandi-sibulasegu, oad koos vedelikuga, lase madalal kuumusel neil valmida. Lisa lõpuks ka adžika ja tomatipasta või mõni kodune tomatihoidis. Maitse ja maitseta, lisa meelepäraseid vürtse, tšillit, paprikat, tasakaalusta suhkruga. Haki kirsstomatid ja purusta küüslauk, lisa viimasena see supipotti. Las minutikese keeb, siis keera kuumus välja ja lase vähemalt pool tundi maitsetel tõmmata. Tükelda seakoodi liha väiksemaks ja pane supi sisse tagasi. Serveeri maitseka marineeritud rohelise tšillipipraga. Elus peab olema värve ja vürtse ja kehasse saabub soojus ning erk mõttelõng peas hakkab kerima kera, mida valida Eesti sünnipäeva lauale. 

12. veebr 2022

Hernesupp suitsukoodiga


 Kuigi vastlapäevani on veel paar nädalat aega, siis poest leiab juba laienenud suitsukontide, hernesupi kogude ja ka erinevat herne valikut. Mõni postitus tagasi jagasin hernesupi retsepti, mille tegin kollaste hernestega ja kasutasin köögiviljade hulgas ka unustatud kaalikat ja leem oli keedetud toore ribilihaga. Nüüd oli poes soodne suitsu seakoot. Ju oli tegemist mittestandardse tükeldusega, sest kilohind oli vaid 1.39 ja enamvähem oli ikkagi korraliku kuju ja suurusega koot, ainult mingi imelik lõige oli koodiotsas. Igal juhul tuli kohe siis mõte head hernesuppi keeta. Aga kuna mul herned otsas olid, läksin uuesti vaatama, kas on hernevalik täienenud. No rohelised herned olid küll juba riiulil, aga toode tundmatu, Kati lihvitud roheline hernes kilostes pakkides Viljandimaalt. Ja pakil on hernepudru valmistamise retsept ja soovitatud jälle 6-8 tundi hernest leotada. Ei tea, mis sellest hernest siis küll järgi jääb. Ma leotasin vaid tunni. Aga suitsukooti keema pannes, tasub enne maitsta, kas on tootele soola ka lisatud. Ja veidi tasub siiski suitsukooti keeta ka enne, kui supi valmistamisega edasi minna.

1 sea suitsutatud koot
 500 g lihvitud rohelist hernest
 pool kaalikat
 2 porgandit
 2 sibulat
2 kartulit
 õli
 5 küüslauku
 vett
 soola
 3 vürtsitera
 5 musta pipra tera
 1 loorberileht
 ürtidega piprasegu
 majoraani
 rohelist sibulat
 porrut
 maitserohelist

Pane herned ligunema ja suitsukoot külma veega keema. Vajadusel tükelda kooti väiksemaks, et paremini potti mahuks. Riisu vaht, lisa loorberileht ja vürtsi- ning pipraterad ja lase vähemalt pool tunnikest vaiksel tulel koodil valmida. Valmista ette köögiviljad, koori porgandid, riivi. Koori ja tükelda kaalikas parajateks tükkideks. Koori kartulid ja tükelda. Viiluta sibulad. Lisa herned potti. Mina kallasin leotusvee ära. Aga hernepaki hernepudru retseptis oli, et lisa koos leotusvedelikuga ja võibolla selles peitub mõttetera. Kuumuta pannil õli, keeruta seal sibulad porgandiga kenaks isuäratavaks, aga heledaks massiks. Lisa kaalikas otse potti, veidi aja pärast ka kartul ja pannisisu. Õngitse suitsukoot välja ja haki liha kogu pehme pekikraamiga väiksemaks. Toit ei ole mõeldud raiskamiseks, nii et tuleb ära kasutada kogu hää kraam. Maitse ja maitsesta. Ja arvesta, et viimasena lisatud purustatud küüslauk, maitseroheline ja roheline sibul ja ka porrurattad annavad veel tunnikese kindlasti seismisel supile maitset. Ma ei ole toidu tegemisel ainult soola ja musta pipra usku. Tahan ka koriandrit või paprikat või hoopis tüümiani roas tunda. Sellepärast ostan koju erinevaid maitseaineid palju. Muidugi on kõigil oma nupukas kindel koht, et mida ja millega maitsestada. Aga maitsestamine võib ka reeglivaba olla. Supp tuli paks ja magusa maitse nüansiga. Ja soojendamisel on tihke nagu purki pandud supipõhi, millele vaid kuuma vett lisada. Siis enam ei vaja lisa maitsestust. Võibolla peaks selle hernepudru valmistamise ka ette võtma. Uurisin mehelt, et miks talle niiväga hernesupp meeldib, et kas ei tüdine sellest. Vastus peitus sõjaväes, kus hernepuder pea igapäevane toit oli. Vastlateks võib muidugi ka oasuppi valmistada. Varusin ühe sama firma põldoa paki ka kappi. Aga ootan poeriiulitele ikka Veski-Mati koorimata rohelist hernest, millest saab kõige parema supi, selge puljongiga, kus herneterad plahvatavad  rikkalikus supileemes nagu kauniks ümaraks pärliks. Hernepärliks. 

Kuumsuitsu lõhe salat pirni ja porruga



 Tänaseks Eesti Laulu vaatamise õhtuks võib ju midagi head lauale ka sättida. Ma pole käinud spetsiaalselt varustamas, vaid pigem vaatan kapist, mida on ja saab kokku sobitada, et tuleks hea tulemus. Nii oli veidi meelega järele jäänud kuumsuitsu lõhe ribisid, külma kartulit ja puuvilja vaagnal ilutsesid pirnid. Mõtlesin, mõeldud tehtud, sobitame need kenasti kokku. 

4 keedetud kartulit
 4 keedetud muna
 veerand värsket kurki
 2 pirni
 veidi porrut
 rohelist sibulat
 200g kuumsuitsu lõhe ribiliha
 Hellmansi majoneesi
 hapukoort
 soola
 ürtidega piprasegu

Keeda kartulid ja munad. Haki kartul, riivi munad, tükelda värske kurk kuubikuteks. Haki pirnid ja viiluta porru. Eemalda lõhe tükid kontide küljest. Lisa salatisse majoneesi ja hapukoort, maitsesta soola ja piprasegu, ürtide ja rohelise sibulaga. Kartul sobib lõhe kaaslaseks hästi, samuti nagu värske kurk ja pirn annab mõnusa magusa nüansi. Olgu siis täna õhtul ka kellegi lemmikul magus võit, mina elan kaasa Otile ja kogu finaali õnnestumisele eelkõige. 

5. veebr 2022

Sealihasupp tatra ja seentega



 Mul peab ikka külmas koridoris suur potitäis mingit head suppi olema. Talviste käikude järel hea kindlad kulbitäied soojendada. Täna plaanisin teha kapsasuppi, meeles mõlkus küll puhas hapukapsasupp, aga meenus, et tahtsin ka proovida niisugust kapsasuppi, kus on nii värske kui hapukapsas koos. Jääb päris huvitav maitse. David Vseviov on kirjutanud Müürilehes lausa oodi kapsasupile. Ja tõepoolest kapsasupi variante on ju sadu. Aga, aga, täna ja juba teist korda osutus kauplusest koju tassitud hapukapsa ämber kõlbmatuks. Ei hakka nimetama tootja nime, aga kindlasti seda kapsast ma rohkem ei osta. Ja, kuna mul sea pehme ribikont juba kees, porgand ja sibul olid puhastatud, pidin välja mõtlema uue supi. Ja jälle oli mul silma jäänud üks huvitav supp tatraga. No pole ealeski isegi nõuka ajal kuskil sööklas söönud. Aga tahtsin siis ära proovida. Tegemist on lihtsa lihava supiga, kus kruup on asendatud tatraga ja lisatud nii maitseköögivilju, kui kartulit ja seeni. Retseptis oli küll nõutud toored šampinjonid, millest enne potti lisamist vesi välja aurutati ja siis õlis koos sibula ja porgandiga passeeriti. Mul tooreid šampinjone võtta polnud, aga riiulitel veel küll rikkaliku seeneaasta hoidiseid. Valisin ühe hoidise marineeritud kitsemamplite ja kukeseentega. Loputasin külma veega seened üle, et marinaadi maitset väga tunda poleks.

700g Saaremaa sea pehmet ribikonti
 vett
 2 dl tatart
 1 suur porgand
 1 suur sibul
 3 kartulit
 3 küüslauku
 200g seeni
 õli
 soola
vürtsi- ja pipraterasid
paar loorberilehte
piprasegu ürtidega
 maitserohelist

Pane ribiliha külma veega keema ja riisu hoolikalt vaht ja üleskerkinud liha mustus. Puhasta potiäär köögipaberiga, lisa vürtsi- ja pipraterad, loorberilehed, soola ja alanda kuumust, et puljongi pind vaid õrnalt väreleks. Valmista ette köögiviljad. Koori kartulid ja tükelda. Koori porgand ja riivi. Haki sibul. Kui on toored šampinjonid, siis viiluta ja pane kuivale kuumale pannile, kui vesi on seentest väljunud, lisa õli ja keeruta veidi neid pannil ja siis kalla pannile seente hulka ka riivitud porgandid ja hakitud sibul. Kõigepealt lisa suppi kartuli tükid, siis kirev pannisegu seentest, sibulast ja porgandist. Loputa pann ära ja pane pestud tatar kuivale kuumale pannile, keeruta kiiresti tatraterasid pannil ja lisa ka potti. Keeda supp valmis, maitse ja maitsesta. Lõika ribitükid väiksemaks. Lõpuks lisa purustatud küüslauk ja maitseroheline, tilli, peterselli, mida sügavkülmas leidub. Lase maitsetel tõmmata. Täitsa hea ja huvitav supp sai. Neile, kellele tatar meeldib, see supp kindlasti sümpatiseerib. 

 

Juustu-porgandisalat makaronidega


 Alati, kui ma postituse või retsepti pealkirja mõtlen, siis arutlen peas, et millest see peaks kõnelema või mida ligi tõmbama. Mis on esimene sõna, mis on ka esimene peamine sõna näiteks retseptis, kas põhi tooraine, millest toitu valmistatakse või väike õli ports, mida ainult väheke maitsete süvendamiseks kasutatakse. Nii nüüd ongi siis siin taldrikul makaronisalat juustu ja porgandiga. Aga mismoodi siis tegelikult õige on? Lapsepõlves mu naabritüdruku Kaia ema tegi alati nende pere sünnipäevadeks rikkaliku laua ja üks salat oli makaronisalat juustuga. Aga, mis koostisosad seal veel olid, ma pole päris välja mõelnud. Aga see oli jube hea salat ja ma pole seda kuskil mujal  saanud. Ise suure salatimeistrina olen ka hääbunud kuidagi, ei ole enam ideid,  viimistlen pigem vanu häid või uurin interneti avarustest seda, et vene kartulisalatis, nagu meil, ei ole kartul üldse see peakangelane. Aga täna tegin Eesti Laulu kuulamise, vaatamise õhtuks niisuguse lihtsa sametise salati ahjukana kõrvale, aga nautida seda võib nii kergeks hommikuks, lõunaks hea viineriga või siis õhtuks korraliku praega. 

100g väikest pastat, 150g Valio Gouda juustu, 4 keedetud porgandit, 4 keedetud muna, 1 suur õun, 2 küüslauku, majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu, ürte

Valmista keetmist vajavad toiduained ette. Keeda porgandid, jahuta ja koori. Keeda munad kõvaks. Pane ka pasta keema ja keeda pakiloleva aja järgi, valmides vala mitu korda külma veega sõelal üle. Riivi salatikaussi nii porgand kui muna, samuti õun. Purusta küüslauk hästi peeneks ja sega salat majoneesi ja hapukoore ja maitseainetega kokku. Salat jääb sametine ja pehme ja kindlasti võib proovida ka kihtidena laotud varianti. 

1. veebr 2022

Kanasupp munanuudlite ja spinatiga

 


Võrratu lumine hommik ja kui lumerookimisel on kohustuslik ring peale tehtud tahab keha kosutust ja tühi kõht täitmist. Lihtne kanasupp köögiviljade ja munanuudlitega ja kimbukese rohelisega ei võta just kaua aega. 

500g kana kondiga tükke, vett, 2 kartulit, 2 porgandit, veidi munanuudleid, paar kirsstomatit, peotäis spinatit ja rukolat, 2 küüslauku, õli, soola, 1 loorberileht, veidi ingverit, kurkumiga kana maitseainet, piprasegu, maitserohelist

Mul oli terve kana. Tükeldasin kana ära ja valisin supi jaoks kanatiivad, koivad ja seljaku, ülejäänud panin teiseks söögikorraks külmikusse. Panin kana külma veega keema, riisusin vahu, lisasin soola ja loorberilehe, ingveri tükid ja keerasin kuumuse madalaks. Koorisin ja tükeldasin sibula, puhastasin porgandid koorijaga ja riivisin sibulahakke peale lõikelauale kuhilasse. Kui kana oli umbes pool tundi vaikselt podisenud, kuumutasin pannil õli ja madalal kuumusel keerutasin sibula ja porgandisegu pannil kuldseks ja lisasin potti. Koorisin ja tükeldasin kartuli väikesteks kuubikuteks ja panin ka potti. Poeg tõi suvel mulle Bulgaariast erinevaid maitseaineid ja kasutasin ühte kollast, mis eeldavasti ühe komponendina sisaldab ka kurkumi. Lõpuks lisasin ühe portsu munanuudleid ja  tükeldatud kirsstomatid, purustatud küüslaugu ja spinati, rukola lehed ja keerasin hetke pärast kuumuse välja. Liha tükeldasin, eemaldasin kondid ja panin suppi tagasi. Veidi vaid aega, et maitsed muutuksid intensiivsemaks. Muidu on see niisugune hea kosutav värske supp mõeldud kohe nautimiseks. Hea rukkileiva peale parajalt võid ja mõned küüslaugu seibid ja õhukesed ingveri viilud, soojendab seest mõnusalt ja annab immuunsusele väärt tuge. Tiigriaasta on alanud, tulgu see võimas ja vägev, kus iga hetk saab elatud südame sunnil ja suunal.

28. jaan 2022

Kollaste hernestega supp kaalikaga



 Vastlapäev pole enam kaugel. Ja talvine ilma nägu vaheldub tuule ja tuisu meelevallas. Kuum rikkalik supp kulub peale igat lumist jalutuskäiku ära. Soojendab seest, kosutab keha ja vitamiinid virgutavad vaimu. Olen ikka hull supikeetmise fänn ja mul meeldib igasuguseid variante katsetada. Hernesupp ei saa näiteks kindlasti olla ainult suitsukontidest keedetud leemes ja sodiks keedetud paksu pudruna. Variante on sadu. Blogis kirjas ka juba mitmeid erinevaid variante. Ja, kui mul enamasti meeldib keeta hernesuppi roheliste koorimata hernestega, aga seekord poes lihtsalt polnud peale kollaste kooritud herneste muud hernevalikut. Ja tänases supis sain kaalika ka pildile. Kaalikas kuulub minu lapsepõlve hernesuppide sisse ja eks üldse häbematult vähe kasutame kaalikat toidus.

700g Saaremaa pehmet sea ribiliha, 250g kollast kooritud hernest, vett, 200g kruupi, 1 sibul, 2 porgandit, 2 suurt kartulit, pool kaalikat, õli, 5 küüslauku, soola, 5 musta pipra tera, Vahemere ürte, majoraani, maitserohelist, rohelist sibulat, paar loorberilehte

Pane ribiliha külma veega keema ja riisu hoolikalt pinnale kerkinud vaht. Puhasta poti vahuserv köögipaberiga, lisa sool ja piprad ja loorberilehed ja lase pool tundi ribikontidel vaikselt keeda. Supi keetmise alguses pane hernes ja kruup vette ligunema. Ei pea tegema seda küll eelmine õhtu, samuti ei nõua kollane hernes rohkem kui 1 tund, muidu ta keebki täiesti kollaseks pudruks. Valmista ette köögiviljad, lõika kartul kuubikuteks, porgandirattad piklikeks ribadeks, kaalikas väikesteks tükkideks. Haki sibul ja purusta küüslauk. Pese paar korda herned, kruubid veel läbi, loputa, kurna vesi ja pane kogu tilluke kraam potti. Lase umbes 15 minutit keeda. Kuumuta pannil õli ja keeruta sibul koos porgandi ja kaalika tükkidega kuldselt kollaseks. Lisa suppi kartuli kuubikud ja pannil olev kollane küllus. Maitsesta piprasegu, ürtide ja majoraaniga. Lisa sügavkülmast peterselli, tilli või haki värsket, tükelda pool rohelisest sibulast. Osa jäta lõpus lisamiseks koos küüslauguga. Võta sea ribitükid välja, tükelda konti välja võtmata. Ja pane potti tagasi. Nüüd timmi maitseid veel meelepäraste maitsetega ja krooni supp küüslaugu ja rohelise sibulaga ja keera kuumus välja ja lase pool tunnikest maitsetel tugevneda. Naudi hea teraleiva ja küüslauguga ning rohelise sibulaga. Nautigem talve ja hoidkem tervist! 

24. jaan 2022

Kartulisalat heeringaga

 

Kui on taheda suutäie isu ja kapis on pakk heeringat, tasub plaani võtta heeringasalati tegemine. Kasutada saab järelejäänud külma keedetud kartulit või siis spetsiaalselt keeta potitäis kartulit, veidi porgandit, muna, vaadata üle sibulavarud ja uurida sahvris kurgihoidiseid. Polegi mingit jalgratta leiutamist. Väike hakkimise ja kokku segamise vaev vaid.

6 keedetud kartulit, 3 keedetud porgandit, 1 pakk heeringat, 5 keedetud muna, 1 punane sibul, 1 valge sibul, 3-4 hapukurki, majoneesi, hapukoort, soola, piprasegu, maitserohelist

Valmista kartulid ette, kasuta siis eelnevalt keedetud toidukorrast allesjäänud kartuleid või keeda spetsiaalselt, siis näiteks pane kartul koorega keema ja jahuta lõplikult. Oluline on, et kartul ei oleks soe, siis teeb salati jahuseks. Täpsemalt siis tärkliseks. Keeda kartulitega koos ka porgandid. Samuti keeda munad. Haki kartulid ja porgandid kuubikuteks. Riivi munad pehmeks massiks. Tükelda nii punane kui valge sibul, nad annavad niisugust mõnusat värvikat särtsakaskibedat tuge alati heeringale. Lõika heeringas ka väikesteks tükkideks või ribadeks. Tee noaga hapukurk väiksemaks, sobib kasutada muidugi ka marineeritud kurki. Salatis peab alati midagi mõnusat krõmpsuvat olema. Enamasti ma teen niisugust heeringasalatit ainult hapukoorega, aga sobib ka majoneesi ülekaal. Et enamuse kastmest moodustab majonees ja veerand osa on hapukoort. Maitsesta vähese soolaga, oleneb, kui soolane juhtub heeringas olema, lisa meelepärast maitserohelist ja mõnda meeldivat piprasegu. Sega salat kokku. Maitsestamise kiirendamiseks võid ka hapukurgi vedelikku veidi lisada. Muidugi võib siia salatisse ka õuna panna või keedetud peeti, aga siis on ju juba hoopis teine salat. 

15. jaan 2022

Frikadellisupp lillkapsaga

 

Frikadellisupp on niisugune lihtne ja hea kodune supp, mis valmib kiirelt ja millele võib lisada ka kergelt valmivaid köögivilju. Ja otseselt ei kuulu frikadellisupp niisuguste suppide hulka, mis soojendamisel paremaks muutub, aga teisel päeval on ikka hea süüa veel küll. See pilt on ka tehtud teisel päeval, erinevus on kindlasti suur. Mul meeldib frikadellide taigna sisse võimalusel suvikõrvitsat lisada ja supileende erinevaid köögivilju proovida.

Frikadellid: 500g kodust hakkliha, veerand suvikõrvitsat, 1 sibul, 1 küüslauk, 1 muna, 1 spl kaera täisterajahu, 1 spl majoneesi, soola, piprasegu, ürte
 Supi jaoks: vett, 3 kartulit, 1 kollane paprika, 2 porgandit, 1 sibul, 1 lillkapsas, 4 küüslauku, brocoli ja lillkapsa varre tükke, 1 loorberileht, soola, 4 musta pipra tera, ürtidega piprasegu, maitserohelist, 1 spl võid

Võta hakkliha pakk külmkapist veidi tuppa sooja. Muidu on käega halb külma frikadellisegu segada. Pane suurde kaussi hakkliha, lisa muna, riivi suvikõrvits ja sibul hakkliha peale, lisa kaerajahu, majonees, maitseained, purustatud küüslauk. Sega märja käega kõik ained kokku ja loobi kausist lahti taignapalliks. Ma juba ammu ei kasuta frikadelli või kotletitaignas saia. Suvikõrvits teeb frikadellid mahlaseks ja kaerajahu majoneesiga ja muna seovad hakkliha köögiviljaga kokku. Pane vesi keema, lisa sinna kartuli kuubikud. Raputa soola ja lisa loorberileht sõrmede vahel puruks tehes. Kui on brokolist ja lillkapsast järel kõvemaid varreotsi, lõika need väikseks ja lisa ka kohe supisse. Haki sibul ja viiluta porgand ja paprika. Lisa ka peagi supisse. Lase veidi vaiksel tulel keeda, siis lisa lillkapsa õisikud ja hakka lisama väikse lusika abil sõrmede vahel veeretades frikadelle. Leem peab veidi särtsakamalt nüüd keema. Lisa maitseaineid ja maitserohelist ja kõige lõpuks purustatud küüslauk ja supilusikatäis võid. Ma pole kunagi keetnud frikadelle eraldi pottis, ikka otse supileende, see teebki õige frikadellisupi maitse. Samuti ei ole tarvidust puljongit siin kasutada. Nendest koostisainetest sünnibki ju frikadellisupp. Kõige parema frikadellisupi saab tegelikult kalkuni hakkliha kasutades, jääb kuidagi mõnusalt magus. Kui soolast toitu saab magusaks nimetada. Alati sobib frikadellisupi sisse ka rohelist hernest lisada või tsipake tšillikauna. Kui köögivilja pole rikkalikult käes, siis riisi ehk, et tummisemaks supp muuta. Aga köögiviljadest sobib suvikõrvitsat või ka kõrvitsat lisada, tomatist rääkimata. 

5. jaan 2022

Piprane peedisupp



Pealkirjaks võiks tegelikult olla pühadejärgne piprane peedisupp. Kes teeb pühade toidulaua jääkidest seljankat, kes mõnda muud suppi. Aga mina olen paar aastat just mõnusat peedisuppi teinud uue aasta esimestel päevadel. Eelmisel aastal lisaks heale lihale kasutasin näiteks jõulupakkidest saadud suitsust pardifileed, mis andis supi lihasele olemusele suurepärase maitse. Sel aastal tuli tahtmine punastest köögiviljadest koosnev supp tuliselt tšilline teha. Ja, kuigi botaaniliselt olevat pipar tšilli nimes eksitav, siis supp tuli vürtsikas ja piprane nii või naa.

600 g Saaremaa pehmet sea ribiliha
 500g keedetud riivitud peeti
 1 punane sibul
 1 porgand
 1 punane väike paprika
 2 kartulit
 3 erivärvilist tšillipipart
 kodust tomatihoidist
 pardirasva
 vett
 Himaalaja roosat soola
 pruuni suhkrut
 sidrunimahla
3 loorberilehte
 5 vürtsitera
 5 musta pipra tera
 5 rohelise pipra tera
 5 nelki
 4 küüslauku
 maitserohelist
 Provence ürte
 pirpasegu

Panin pehme ribiliha külma veega keema ja eemaldasin vahukulbiga hoolikalt pinnale kerkinud vahu. Puhastasin salvrätikuga poti ääre, keerasin kuumuse järk järgult kõige madalamaks, lisasin soola ja vürtsi- ning pipraterad ja loorberilehed ja lasin lihal valmida. Valmistasin ette köögiviljad, koorisin kartuli ja lõikasin kuubikuteks, porgandi seibid lõikasin piklikult väiksemaks, hakkisin punase sibula ja väikse punase paprika ning erinevat värvi tšillipiprad. Tegelikult olidki erkroheline ja kuldkollane ja punapunane tšillikaun nagu särav kaunistus meie aastavahetuse laualt. Kuna poest olin tšillipipra mixi korvi haaranud. Kuigi sõime aastavahetusel lõhet ja kergemaid hõrke suupisteid, siis keha vajas ka hetkeks niisugust tulist äratust ja särtsu. Ja nii sai kenasti allesjäänud tšillisärts supis ära kasutatud. Kuna olin eelmisel päeval pardifileed teinud, siis köögivilja passeerisingi maitsekas pardirasvas. Lisasin algul liha juurde leende kartuli kuubikud ja siis keerutasin punava sibula, porgandi oranži ja punase paprika pannilt pardirasvast läbi. Kuna kasutan köögis enamasti keedetud peeti, siis peet läks viimaste seas otse potti. Sidrunimahla pigistasin veidi peale ja peagi algas lõpp maitsestuse viimistlus. Enne tuli veel meelde, et midagi tomatiga peaks ka lisama. Nii läkski potti üks poolik purk kodust sügisel tehtud tomatihoidist, kus oli lahkelt nii sibulat, porgandit kui ka paprikat tomatile seltsiks.  Soola ja suhkrut tasakaalustamiseks, ürte ja piprasegu ja kõige lõpuks purustatud küüslauk ja kuumus välja ja lasta rahulikult supil maitsestuda, enne kui nautima hakata. Supp sai üsna terav, aga nautisin head tulist teravat punaleent hea teraleivaga kui teisel päeval ka hapukoore lisandiga, mis mõlemad pehmendavad kapsaitsiinide kõrvetavat toimet. Elus peab olema vürtsi! Tuliselt kirglikku aastat kõigile!