Otsing sellest blogist

23. nov 2015

Tomatine kanamaksaraguu - kiire argiõhturoog

Viimastel aastatel olen jõuludeks ikka ainult kanamaksast pasteeti teinud. Lihtne, kiire ja maitsev. Sel aastal võiks ju plaani võtta hoopis klassikalise pasteediteo, kus seamaksale lisandub hea tükk veidi rasvast liha. Aga kanamaksa karbid on sügavkülmast kolinud ka jahutatud variantidesse. Kanamaksast saab lihtsa vaevaga hea argiõhturoa. Kes maksa armastab, tasub asi ette võtta.

1 karp Rannamõisa broilerimaksa(500-700g), 1 sibul, 1 porgand, 1 küüslauk, pool purki Bonduelle šampinjoniletšot, õli, soola, ürte, piprasegu

Puhasta maks kelmetest, mõni suurem tükk lõika väiksemaks. Kuumuta pannil õli ja prae maksatükke kiirelt mõlemalt poolt, lisa tükeldatud sibul ja riivitud porgand. Sega kõik kiirelt läbi. Purusta küüslauk, pane maksasegu hulka. Lisa pool purki letšot, kui maksapakk on suurem, võib ka terve purgi panna, vajadusel lisa veidi kuuma vett. Maitsesta ja lase vaiksel tulel veidi haududa. Serveeri näiteks keedetud kartuli, võise lillkapsa ja rohelise konservhernega. Ja maksaisu on selleks nädalaks rahuldatud! :)

22. nov 2015

Saagu suppi

Tšilli särtsuga kalkunipallisupp nuudlitega
Kalkunipallid suvikõrvitsaga rassolnikus

Veel leiab aiast rohelisi rukola lehti

Lepatriinu küünlad ja kaitsvad kastanimunad

Rikkalik kana-nuudlisupp šampinjonide ja kalkunilihaknellidega
Kapsasupp loomalihaga
Tomatine kapsasupp kanaga

Ingver ja küüslauk - sügise kohustuslikud toidu lisandid
Kanasupp šampinjonide ja kruupidega
Esimesed lumeterad on maale sadanud. Tuul tutistab valusalt põski. Hea on nautida äsja köetud kuuma ahju soojust. Veelgi parem end soojendada seestpoolt kuuma maitsva supiga. Keedan suppi sageli. Heaks ja lihtsaks supi valmistamise tooraineks on hakitud kalkuni kintsuliha. Ta erineb tavapärasest seguhakklihadest kohe eriti. Ei jää kuiv ega tuim, vaid mahlane ja isegi magus. Ja särtsuks sobib alati veidi tšillikauna. Frikadellisupid on küll niisugused, mis seismisel paremaks suurt ei lähe ja pigem tuleks valmistada niisugune kogus, mis sobibki üheks toidukorraks.



Tšilli särtsuga kalkunipallisupp nuudlitega


Hakitud kalkuni kintsuliha pakid on 400grammised. Selle pakiga saab umbes 2 liitrise potitäie suppi. Kalkunipallitaigen:

1 pakk hakitud kalkuni kintsuliha (Rannamõisa), 1 muna, 1 sibul, 2 viilu terasaia, 2 küüslauku, veidi hapukoort, tulist lihamaitseainet, soola, Prantsuse ürdisegu
vett, 1 loorber, mõni vürtsitera, 2-3 kartulit, veidi õli, 1 porgand, 1 sibul, paar küüslauku, tilli, peotäits nuudleid, pool punast tšillikauna, soola


Kõigepealt valmistan lihapallitaigna, tavaliselt sõtkun kõik märgade kätega läbi ja loobin veidi hakklihataigent. Keedan veekeetjaga kuuma vee, panen silma järgi umbes pool potti või veidi rohkem. Esimesena lähevad keema kartuli kuubikud. Porgandi ja sibula passeerin pannil kuumas õlis kiiresti, lisan supile. Siis hakkan märgade kätega lihapalle supile lisama. Peotäis nuudleid või väiksemaks murtud spagette. Lõpuks maitsestan ja panen ka veidi tšillit ja ikka purustatud küüslauku ka.

Kalkunipallid suvikõrvitsaga rassolnikus

Vahel kohe on niisuguse supi isu, kus on sees hapukurk. Mul on enda tehtud marineeritud kurgid, mis sobivad samuti nii seljankasse kui rassolnikusse. Ja sügise tulles meeldivad mulle supid, kuhu lisan odrakruupi. Suvel ei tule kruup soojas toidus mitte meeldegi. Kalkunipalli taignale lisatud suvikõrvits, teeb need mõnusad pallid veelgi maitsvamaks ja mahlaseks



.
1 pakk hakitud kalkuni kintsuliha, veerand suvikõrvitsat, 1 keedetud kartul, pool sibulat, 2 küüslauku, piprasegu, Vahemere ürte, soola
peotäis odrakruupi, 2-3 kartulit, 2-3 marineeritud kurki, 1 porgand, 1 sibul, veidi varssellerit, väheke ingverit, letšot, kurgi marineerimis vedelikku, 2 küüslauku, vett, soola, erinevaid maitseaineid




Algul valmistan taas lihapallitaigna, lisades hakklihale riivitud suvikõrvitsa ja kartuli, seekord muna ei pannud ja ka saia mitte ja pallid püsisid ikkagi väga hästi koos. Peenikeseks hakitud sibul ja purustatud küüslauk, maitseained ja soola ja segan taas märja käega kõik läbi. Kuuma vette panen keema kartuli kuubikud, peotäie kruupi, passeerin porgandi rattad ja hakitud sibula, lisan supile. Selles supis kasutasin paprika letšot, mis andis niisuguse kerge tomatise puudutuse, samuti veidi kollaseid, rohelisi paprika viile letšost. Lõpuks teen märja käega lihapallid. Hakitud marineeritud kurgi tükid ja veidi ka marinaadi. Maitsestamisel olen kasutanud ka sügise alguse marineerimishetkedet järele jäänud maitseaineid. Näiteks niisugune
segu tomatite marineerimiseks, mille koostises on kuivatatud tilli varred, koriandrit, küüslaugu laaste, musta pipart ja purustatud loorberilehte. Sobib väga hästi. Ja, et i-l ikka täpp peal oleks, siis purustatud küüslauku ka ja lasen maitsetel tõmmata.


Rikkalik kana-nuudlisupp šampinjonide ja kalkunilihaknellidega



See supp tuli maitsekas ja paks, et pane lusikas või püsti. Mõnest kanakintsust või koivast keedetud puljong kõikide heade reeglitega, kuues sibul, mis teeb puljongi kuldseks. Mulle meeldib kanasupile vahel ka seeni lisada. Viilutatud valged šampinjonid ja mõnus seenemaitse on täiesti olemas, nagu ise oleks metsas seenel käinud. Kuigi pruunidel šampinjonidel on ilmselt tummisem maitse. Kalkunilihaknellid said seekord supisse lihtsalt seepärast, et pool pakki oli järel, teine pool oli rännanud pasta sisse. Hakkisin lihtsalt veidi sibulat ja maitsestasin ja surusin segu kokku. Samuti on siin supis kasutatud kirsstomateid. Need lisan supi lõpus, taas niisugune mõnus itaaliapärane puudutus toidus. Ja pirukaid me supi juurde ei tee, ikka head rukkileiba, millele saab küüslaugu õhukesi viile ja ingverit toorelt panna. Väga hea!

Kanasupp šampinjonide ja kruupidega





2-3 kanakintsu, vett, 1 sibul, 1 porgand, peotäis odrakruupe, pool karpi šampinjone, 2 kartulit, 2 küüslauku, maitserohelist, soola, maitseaineid, jupike varssellerit ja ingverit


See on üks hea ja teistsugune supp. Klassikaliselt tehakse seenesuppi kruupidega ilma kanata, mulle aga meeldib siiski kanapuljong väga, see ravib ja kosutab ja siin blogis on sellest sadu lugusid. Pane kanakintsud külma veega keema, riisu vaht ja kanast väljakeenud mustus, lisa soola, vürtsiterasid, erinevaid maitseaineid veidi. Mõni koorega šalottsibul ja kuues küüslauk sobib ka. Jupike varssellerit ja ingverit teeb ainult head.  Suppi valmides võib koorega maitsetaimed supist eemaldada. Kruupe ma pole leotanud, lisan need ka kohe peale kana ja lasen supil vaikselt podiseda. Passeerin taas porgandi ja sibula ja lisan supile. Lõpuks kartuli kuubikud ja seene viilud. Küüslauk ja tilli sügavkülmast. Peterselli mul sel aastal sügavas kahjuks pole ja sellest on väga kahju. Kaunistuseks mõrkjat rohelist rukola lehte, mida täna hommikul kaunistasid valged lumekruubid.




Kapsasuppi kahte moodi

Olen ikka lugenud vahel kapsasupidieedist. Aga pean tunnistama, et värsket kapsast saab koju häbematult vähe ostetud. Kui ta aga kodus juba on, siis muidugi saab nii suppi kui salateid teha. Sai võrreldud kapsasupidieedi supiretsepte ja kuna teen selle lisa sissekande hoopis juba aastal 2016, siis jõuluajal keetsin mitu head potitäit erinevat kapsasuppi. Omavahel peres naersimegi, et meil on rasvupõletav kapsasupidieet. Kuna väga armastame mõlemad mehega suppi, oli valmiskeedetud supp igal juhul kümnesse. Ja ega ta ei erinegi mistahes kapsasupi meetodist. Ühe supi keetsin loomalihakontidega, millest tuli väga hea lihav puljong, kohati ikka lausa mõtlesin, et oli see nüüd lammas või veis, mis potti läks. Korralikult erinevat köögivilja lisaks värskele kapsale ja ka kirsstomateid. Mida ma supi sisse ei pannud, mis nendes supidieedi retseptides oli, oli paprika. Aga tomatise kapsasupi keetsin hoopiski kanaga ja lisasin ka šampinjone ja head lemmik Bonduelle šampinjoniletšot, mis on hea abimees tomatiste suppide valmistamisel. Ka värske kapsa supi puhul on oluline korralik viimistlemine küüslauguga. Ja kindlasti sööme me supi juurde alati head teraleiba, millele ka veel ohtralt küüslaugu seibe laome, et teisel päeval ühistranspordis meid keegi vist näha ei soovi.

Pimedad sügisõhtud kutsuvad ikka küünlaid süütama. Ootamatult avastasin, et tavalised valged teeküünlad on otsas. Kuidagi kurb hakkas. Siis aga piilusin kappidesse ja leidsin tütre toodud lepatriinuküünlad ehk Hollandist, mida ma kuidagi ei raatsinud kunagi põlema panna. Kaunis punane leek oli, taht põles ära, nüüd niisugused armsad lepatriinupesad alles. Ja öökapil raamat, et veidikegi rohkem enda sisse vaadata. Mis raamat see küll on!?

Toidunautlejatele soovitan ka soojalt tuttuut filmi Tagasi tippu. Bradley Cooper teeb tulest ja veest läbikäinuna tulise comebacki restoranimaailma tippu. Väga lähedalt võtted, nii pannil kui serveerimisel suurköögis, kui inimeste ilmetel. Üle tüki aja tahtsin filmi edasi vaadata, veelgi rohkem, veel neid ägedaid stseene ja vägevaid roogasid.









13. nov 2015

Krevetid avokaadopesas värvilisel maitsval padjal




Veel hetk nautida sügise sooja õhku, vaikust enne lubatud lörtsi tulekut. Las kirjud lehed lendavad ja roheline rukola veel peenrakastis kasvab. Tummised lambapajad ja punavein oodaku. Kuigi eile olid blogiveergudel sinepised mõnusad searibid, siis tegelikult on need vaid ju lood. Toidulood, mida tahan ise jäädvustada. Asjad peavad kõnetama. Mulle väga meeldivad krevetid. Ja hea on paitada oma katkist enesetunnet värvilise krevetisalati ja hea külma veiniga. Vahet pole, olgu väljas või lumetorm. Aga nii ma just praegu tahan.


Krevettidega sobib hästi külm keedetud kartul. Õhukeselt lõigatud kartulipadjale ehitasingi salati ülesse, vaba käega värsket kurki, punavat kirsstomatit, musti oliive. Hea on valida ka alati midagi puuviljalist, seekord siis apelsin. Muna keedan 6 minutit. Veidi marineeritud kurgi kuubikuid. Aga need oleks võinud ka ära jätta, nii tundsin täna. Sibula unustasin. Eelmisel nädalal ostetud avokaadosid küpsetasin kodus banaani kaisus veidi edasi. Serveerida krevette avokaadopesas on silmale ilus. Söömiseks on muidugi mugavam neid siiski viilutada. Krevettidega sobib alati ka till, mida nüüd leiab juba sügavkülmast. Kuigi peenrakastides on sooja sügise tõttu teine ring, koriander tuleb kohinal ülesse, šalottsibulad kannavad rohelist vart ja rukola, mu suur lemmik, jätkab roheliste sinepiste lehtede kasvatamist. Kastme segasin võrdses koguses majoneesist, hapukoorest ja krevetimaitselisest Merevaigust. Seekord jätsin kreveti vedeliku kiisudele limpsimiseks, kui muidu olen seda merest maiku ikka kastmele lisanud. Merevaik on niisugune mõnus pähkline pehme juust, mida söö või lusikaga. Võileivatordi kreemi sisse panen ma seda alati. Ja  salatile krooniks rukola mõrkjad krõmpsud lehed. Maitseaineid sellele salatile ma ei pane kunagi. Ja kastme segan eraldi kaussi. Üksiolemise üüratu nauding.

12. nov 2015

Sinepised tšilli pestoga ribid kartuli-suvikõrvitsa raguu ja marineeritud peediga

Hingedeaeg sunnib ikka igal õhtul küünlaid süütama. See on kuidagi  sügisõhtute hämaras embuses kutsuv ja rahustav tegevus. Küünlaleek paneb mõtisklema, enda sisse vaatama. Õhtusöögilgi on mõnus värelevat tuleleeki silmitseda ja küünla kustudes uus süüdata.


Ma ei tea, kuidas teie oma söögikordi planeerite!?  Koostate menüüd, sirvite toiduajakirju, kokaraamatuid või kolate blogides, et ideid saada. Arvestate eelarvega ja varute kindlaid, soodsaid toiduaineid koju. Kas käite poes, turul iga päev või kord nädalas, nädalalõppudel, rangelt toidu nimekiri näpus ja allahindlusi jälgides. Või ostate isu ja meeleolu järgi, seda, mida hing ihaldab. Öeldakse, et tavalise perenaise retsepti rubriigis ringleb paarkümmend retsepti. Et, kui guljaššiga alustad ja kahekümnendana tuleb ahjukala, on taas järgmine lihakas kaste. Mina lähtun poes olevast toorainest ja mõttest, mille järgi isutab. Ja hinda vaatan ka. Oleneb ka sellest, kas käia kallis piiritletud kaubaga maapoes või linnas kaupluste kettides, kus juba jahutatud toiduaineid(liha- ja kala) on olulisemalt laiemas valikus ja taskupärasemad ka.Toiduideed sünnivad siis juba kodus sellest, mis olemas.

Searaguu konte või ribisid katsun ikka sageli poes hästi valida ja koju tuua. Hea suppi keeta või lihavamaks praeks ahju panna. Suvel sai palju proovitud ka lihatootjate etteküpsetatud ribisid, mis tegid perenaise töö muidugi lihtsamaks, aga lõpuks tajusin, et mul hakkas vastu pea kõikide ribide ameerikapärane magus alatoon, teinekord jätsin isegi glasuuriks mõeldud BBQ kastme lisamata. Algul on muidugi põnev ja huvitav ja maitsev ka. Aga oma tehtud asjad on ikka oluliselt paremad. Ja kodustest olemasolevatest asjadest ikka leidub ehk, millest marinaad kokku segada, et liha maitsestada ja eelnevalt pehmendada. Olen teinud tavaliselt skeemi järgi, et paar osa õli, 1 osa midagi haput, kas veini äädikat või sidrunimahla, maitseaineid, sinepit, tulise liha isus näiteks mõnusat tšillist pestot. Segan väiksemas kausis õli ja valge veini äädika näiteks ühtlaseks, lisan sidrunimahla, soola, suhkrut, erinevaid piprasegusid, ürte, siis sinepit ja tšillist pestot võrdses koguses ja klopin kõik ühtlaseks ja maitsen. Kas on piisavalt hapukas, kas soola on parajalt, kas suhkru tasakaal on õige, vürtse jagub ja sinepist tulisust. Nii, nagu maitsmisel mu keelel, maitseb pärast ka liha. Ja alati on võimalik pärast asjad kokku võtta, et kas tuli maitsev, kas kõike oli parasjagu, jäi midagi puudu või sai hoopis üle soolatud. Niimoodi tekibki kogemus.


Ja mis seal siis ikka, peale mõne tunnist või üleöö ribide marineerimist, panen need ahju, kuna pööran küpsemise ajal ribisid, kasutan kindlasti ahju taimerit. Algul tahab ribi ikka head kuumust, et mõnusalt ja kõrvetavalt naksata, hiljem, kui küpsemisprotsess juba poole peal, vähendan kuumust. Kui viimased minutid tiksuvad, panen pannile suvikõrvitsa rattad koos sibulaga, lisan purustatud küüslauku ja eelmise päeva külmad keedetud kartulid, maitsestan. Poest ostetud keedupeedile lisan valge veini äädikat, suhkrut, soola, ürte, palsami äädikat, lasen maitsetuda. Ribi valmisolekut testin ikka ka, et kas liha tuleb kondi küljest lahti. Ja maitsev roog, pealegi ise tehtud, ongi valmis. Ühe toiduidee lugu, täna, kui küünlaleek väreleb edasi ja novembrivihm tibab akna taga.