Aasta lõpp läheneb kiirel sammul. Ei tormituuled ega hommikuti pikalt hall ilm lase pühadehõngu hingest ja meeltest. Alati on võimalik loodusjõudude kiuste ja ka valge maata jõulutunnet tekitada. Küünla eredad leegid, tulekirjud majakatused, kuuseornamentidega majaotsad, sinakate tulede sära külakuusel. Sajad vilkuvad küünlad kalmudel. Kodune lihtne, mitmekülgne, kuid rikkalik pidulaud.
Ma ei ole väga traditsioonidest kinni pidaja. Menüü koostan põhimõttel, et midagi sooja, midagi külma, mul meeldib klassikat muuta, alati midagi uut lauale pakkuda. Mulle meeldib enne pühi mitu päeva vaeva näha, et siis pühadeaeg oleks lahe ja vaba, toidu lauale sättimise vaev või potitäie kartuli keetmise lõbu. Sest ikka jätkub praadi mitmeks päevaks ja süldikausid ei lõpe, salatitest, kodustest purgihoidistest rääkimata. Põhipraeks valisime sealiha, jõuluõhtuks tegin seakaelakarbonaadi, mille määrisin kokku soola ja Chicken&Steaki maitseainega, dijoni sinepi, hapukoore ja majoneesi seguga. Küpsetasin algul kuumas ahjus 250kr umbes 45 minutit ja siis peaaegu 4 tundi või rohkemgi madalamal temperatuuril 180kraadi juures. Liha jäi hästi mahlane ja mõnus. Soojaks lisandiks keedetud kartul ja heledas õlles hapukapsad, millest oli juba eelnevates postitustes juttu. Olen suur salatisõber ja küll ma sel aastal kiusasin end igasuguste mõtetega, lõpuks sai lauale pasta-singi-ananassi salat ja seenerosolje. Suursugune lõhekreemiga võileivatort, mis oli tavapärasest erinev juba täidiste pärast. Kuumsuitsu lõhest munarikas kreem kurgimaitselise toorjuustuga ja makrakreem muna ja värske kurgiga maitserohelise lisandiga toorjuustuga. Kreemides ka majonees ja hapukoor ja peale hakkimist ja kokku segamist vuristasin saumikseriga nad kreemjaks vahuks. Seekordne võileivatordi kategi oli teistsugune. Ricotta kohupiimapasta sametine tekstuur on mind koguaeg kutsunud temast midagi soolast tegema, külm kastmelisand kuumale toidule või siis kreemi koostisosa uhkele soolasele tordile. Lisasin Vertigo Gourmet Caesari kastet ja veidi ka hapukoort ja majoneesi. Kaunistasin mahedalt pähklise avokaadoga, roosakate krevettide, rohelise värske kurgi ribade, soolakate kapparitega, riivitud kollase munaga ja krõmpsuvate seesami seemntega. Tõeline laua ehe, üllatus mu perele, mida jätkub paljudeks päevadeks.
Olen suur peedisõber ja seekord sai täidetud munad tehtud maitsva peedi-heeringa täidisega. Need olid minu suured lemmikud. Pakk heeringat hakitult, umbes 300g keedetud peeti riivitult, munakollased, majoneesi, veidi võid. Saumikseriga segasin tihkeks massiks ja panin lusikaga valgetele munapooltele. Valla jõululaadalt ostsin väga huvitavaid lisandeid kaunites purkides. Kõrvitsa-õuna vürtsmoos tšilliga. See oli teine minu suur lemmik, mis sobis hästi maitseka liha lisandiks. Mahedat kõrvitsat magusa õunaga ja särtsakat vürtsi oli keelel tunda, uih kui mõnus. Sama põnev oli eheda ampsu nime all vitamiinirikas segu jõhvikast, meest ja küüslaugust. Laual muidugi marineeritud männiriisikad ja kuuseriisikad, kurgid ja mahe muskaatkõrvits, inglise sinep, rasvane heeringas punase sibulaga. Pikantne pasteet osutus ka kõigi lemmikuks, ju seda tegi ehk kaval liialdamine konjakiga. Kirsstomateid olid tore sättida jalaga jäätisepokaali, nii nagu ma pasteedi tegemisel avastasin väikesed vahvad klaasid, mis peolaual vähe ruumi võtavad. Poeg hiilgas taas oma singirullidega, tavapärase küüslauguse juustutäidisega. Poja pahameeleks jõulupühade ajal ma verivorsti ahju ei pannud, seda olen teinud enne pühi ja peale pühi. Ise ma tavaliselt neid eriti ei taha.
Magusaga on täpselt nii, et kui üks kook käpas, teed ja proovid mitu korda järjest väikeste täienduste ja muudatustega. Eelnevas postituses kirjeldatud piprane piparkoogitort saigi võluväel šokolaadiseks. Šokolaadiküpsistega põhi ja küpsetatud kaneeline toorjuustutort kaetud Vertigo Gourmet šokolaadi-pähklikreemi ja šokolaadise toorjuustu-vahukoorevahuga ja kaunistatud punavate granaatõunaseemnetega. Pähklitest, rosinatest, mandlitest rikkalik šokolaadikook, millel suurendasin kogust, kerkis kohevaks ja maitselt oli kakaone ja jõulune. Ema pihlakamoosiga kohupiimaga rullbiskviit kaunistas ka lauda, kuid ei jäänud vist pildile. Hea külm tikrikollane chardonnay-chenin krevetikattega võileivatordi juurde, kirsipunane mahe shiraz liha juurde, meesperele hele ja šokolaadine tume õlu. Toredad salmilugemised noorte poolt ja asjalikud kingid, mis töös vajalikud, kaunite mustritega taldrikud ja meeleolukad linikud. Palju head parfüümilõhna pahvatas tuppa, sokkidest, kinnastest, mütsidest, kosmeetikast, maitsekohvidest, arvuti tarvikutest rääkimata. Ehtsa autori autogrammiga raamat kiiretest ägedatest autodest /Raivo E. Tamm/ ja võrratute talvepiltidega "Talvetoitude" raamat. Et ikka traditsioonides püsida.
Täpsema võileivatordi retsepti leiab www.buduaar.ee´st.
Heal lapsel on palju nimesid. Tänase tordi võib variatsioonidega nimetada nii pipraseks, kui kasutame täidises ohtralt piparkoogimaitseainet ja põhjas piparkoogitaigent. Šokolaadiseks, kui põhjas kasutame šokolaadiküpsiseid ja kattes rohkelt šokolaadi. Vahukreemiseks, kui põhja teeme lihtsamaitselise ja katte vahukooremütsise. Aga tordi tegemisega võib täna juba algust teha, sest eeltööd ja küpsetamine ja jahutamine nõuavad aega üleöö. Viimistlemiseks võib juba kuluda lust ja jõulueelne suursugusus.
Tordi põhja jaoks läheb vaja:
260 g piparkoogitaigent või 180 g šokolaadi- vms küpsiseid (kui kasutad küpsiseid, tuleb lisada ka vajalik kogus võid)
Täidis:
400 g Farmi köögi toorjuustu
1 OTTO ricotta kohupiimapastat
2 muna
1 dl suhkrut
200g hapukoort
2 tl vanillsuhkrut
2-3 tl piparkoogimaitseainet või kaneeli
Kate:
Vertigo Gourmet šokolaadikreemi
1 suur pakk vahukoort
1 pk Philadelphia Milka šokolaadimaitselist toorjuustu
kaunistuseks granaatõunaseemneid, šokolaadi vms koduseid marju
Põhja jaoks rulli piparkoogitaigen ümaraks kettaks. Või purusta küpsised ja sega võiga ja mätsi ümmargusele tordivormi põhjale. Täidise jaoks sega kokku toasoe toorjuust ricotta kohupiimapastaga, munad vahusta suhkruga ja lisa täidisele. Kui teed piparkoogipõhjaga koogi, lisa soovi korral piparkoogimaitseainet. Piparkoogimaitseaine on ainulaadne vürts, mis koosneb ingverist, kaneelist ja nelgist. Kui ei soovi väga palju vürtse, pane ainult mõni teelusikatäis kaneeli. Vala täidis koogipõhjale ja pane küpsema eelsoojendatud ahju 180kraadi juurde kuni tunniks ajaks. Kui aeg täis, ava ahujuuks, lase koogil jahtuda. Hiljem jahuta külmkapis üleöö. Järgmisel päeval kata kook meelepärase Vertigo Gourmet šokolaadikreemiga. Valikus on mitmeid kihilisi mõnusaid šokolaadiseid kreeme, et igale šokolaadi sõbrale, kellele meeldib valge šokolaad, siis soovitan kirsimaitselist kreemi, kellele tume šokolaad, siis apelsinimaitselist. Kõik maitsed sobivad jõuludega suurepäraselt. Katteks vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja lisa Philadelphia šokolaadine toorjuust. Kaunista kook kreemiga lusika või koogipritsi abil, kaunista granaatõunaseemnetega või meelepäraste marjadega sügavkülmast, usun, et sobivad kõik: mustsõstrad, pohlad, punased sõstrad, vaarikad, riivi tordi peale šokolaadi. Tort püsib hästi koos ja säilib mitu head päeva. Valige võrratu valik!:)
Mulle maitses see piprane tort väga. Külluslik tahke kreem pehme šokolaadivahuse mütsiga. Ja kuigi ma pole suur piparkoogisõber, suutsin need piprased mitmekülgsed jõuluvürtsid vastu võtta. Granaatõunaseemnetes leidsin jumaliku jõuluse hapuka helguse, mis täiendasid piparkoogisegast lummust ja ehmatust või andsid punavat sära šokolaadisele rikkalikusele. Heal lapsel mitu nime - kolm kooki variatsioonidega jõuluretseptiga. Retsept ilmus ka www.buduaar.ee´s.
Hapukapsalõhn köögis kõneleb pühade lähenemisest. Aga kõigile see alati ei meeldi. Hapukad lõhnaaurud köögis panevad nina kirtsutama ja pealesuruv kõhuvalu peale söömist piinlema. Ometi ei suuda me pühadelauas keelduda vahvatest kodustest kapsastest peoprae juurde. Eelmisel aastal läksin vooluga kaasa ja tegin ka tumeda õllega moodsaid kapsaid. Esimene laar mulle ei meeldinud, liiga karamelline oli, pärast harjusin ära ja ei tihanud nuriseda. Sel aastal tegin asjade kokkulangemisel, et tumedat õlut momendil kodus lihtsalt polnud, kapsalaari hoopiski heleda õllega. Ja küll jäin tulemusega rahule. Tuunitud tegemine juba kolmas kord detsembrikuus, nüüd ainult sai mitu kilo potti pandud. Ja ega siin polegi mingit jalgratta leiutamist, heleda õlle, suhkru, sibula ja õuntega kapsad potti ja mõne tunni pärast vaid viimistlemisvaev.
Heleda õllega kapsaste jaoks läheb vaja:
1 kg hapukapsast porgandiga
4dl heledat õlut
2 dl suhkrut
1 sibul
2 dl vett
3õuna
50g võid
soola
mett
Pane hapukapsas koos õlle, suhkru ja hakitud sibulaga potti. Lisa tükeldatud õunad, vesi, veidi soola ja paks lusikatäis mett. Lase potitäis keema ja keera kuumus maha ja lase mitu head tundi haududa. Vahepeal liiguta puulusikaga ja vajadusel lisa midagi. Kui on hapu, tahad magusamat, lisa suhkrut, kui on kuival, lisa vedelikku, kas õlut veel, vett või hapukat mahla. Kui teed samal ajal ahjupraadi juba varakult valmis, võid lisada ahjuprae leent. Meelepärased maitseained, piprasegud soovi korral, köömned, pohlad. Mulle meeldis, kui hapukas alatoon ei seljatanud magusust. Hapukapsas ju ikkagi!:)
Mõned nädalad tagasi tõin vaasi igihaljaid pohlaoksi Pohlaparadiisist, mõned lehetud mustikavarred korjasin kimpu. Nüüd on nii armsalt valged kellukad, nii lumemarju meenutavad, vartele kasvanud ja õitsema puhkenud. Nii tulevad teieni Mustikalt mustikaõielised head soovid just jõuludeks!:)
Jõululaupäevale eelnevad päevad kuluvad maja koristusele, kinkide pakkimisele, aga jõulumenüü sabast on vaja ka kinni saada. Et kui sült juba keedetud, millal pasteet ja hapukapsad varem valmis teha või mõni kauem seisev küpsetis. Pasteediteo sokutasin kenasti eile süldi keetmise pikka passiivsesse aega. Ja kui minu lapsepõlves armastati rohkem valmistada seamaksast pasteeti, kuhu lisati kõhualust sealiha ja pasteedimaterjali tuli keeta kauem ja hakklihamasinast läbi ajada, enne kui pruunilt võisena karpi-kaussi sai panna. Tänapäeval on trend kasutada broilerimaksa. Nii sügavkülmast kui jahutatuna leitavad 500g broilerimaksa pakid on just parajad, et pasteeditegu kätte võtta. Hautamise ja kokku mikserdamise vaev vaid. Pikantse pasteedi jaoks läheb vaja:
1 pakk broilerimaksa
1 pakk taluvõid
2 suurt sibulat
1 suur porgand
3 küüslauku
soola, muskaati, piparkoogimaitseainet, piprasegu
konjakit
õuna-pirni mahla
maksasegu kuumutamiseks veidi võid
Kuumuta pannil või ja lisa sinna kelmetest puhastatud kanamaks. Lõika sibul ratasteks koos porgandiga ja lisa pannile maksa juurde. Mina kasutasin laiema äärega wok panni, millel oli üsna mugav neid keerutada. Peagi lisasin ka purustatud küüslaugu ja maitseaineid. Kõike niimoodi sisetunde järgi, et veidi soola ja piprasegu, natuke piparkoogimaitseainet ja muskaati. Üle küpsetada maksa ei tasu, nii et kui porgand tundub küps, pange segu jahtuma. Mina kasutasin kombaini, kuhu see segu enam-vähem korraga ära mahtus, aga mikserdamises pause tehes, sai pannil olevad lõpujäägid ka lisatud. Kui pruunjas pasteedisegu tundub purustatud, siis lisasin paki võid, vahustasin taas. Siis alles 2 spl konjakit ja 2 spl õuna-pirni mahla. Ja uuesti kombain tööle, ei midagi keerulist. Hoolikal maitsemisel, kutsusin eksperdiks abikaasa, lisasin veel võid ja mõlemat vedelikku, spl konjakit ja samapalju mahla. Siis oli täiuslik. Eelmisel aastal leidsin serveerimiseks nutikalt väiksemad kaunid klaasid. Need mahtusid väga hästi peolauale ja külmkappi saab need ka kenasti ära mahutada fooliumist kaanemütsid peas.
Sätendavad härmalõngad katavad talve esimesel päeval rohelist rohtu ja lumekirmene kangas on õrnalt puudel. Eilne toomapäev oli taaskord mul toimekas, nagu täpselt aasta eest. Et sealiharoogade peasultan - SÜLT, valmis saada. Sülditegu nõuab aega ja vaeva ja mul on veidi kahju, et paljud, eriti noored perenaised, seda tööd ette võtta ei viitsi. Eriti tundub mulle see seotut olevat sellega, et külastatakse küll oma vanemaid ja kaasade vanemaid, sõpru ja ise valmistatakse pühadelauda seetõttu vähem. Valmispraadide ja verivorstide rida poeriiulitel on ju lõputud, kapsagi saab poest valminuna kätte, rääkimata muust heast ja paremast.
Mulle meeldib sülti teha, kuigi see päev tuleb pikk ja tegus ja peab kannatust varuma. Mulle meeldib sealihasült, kuhu on lisatud veidi ka kanaliha. Süldi jaoks, mida keedan kahes 5 l potis, läheb vaja:
2 seakooti
4 seajalga
3-4 kanakoiba
2 loorberilehte
10 vürtsitera
10 pipratera
mõned nelgiterad
2 koorega sibulat
2 koorega porgandit
4 küüslauk
soola, piprasegu, kiluvürtsi.
Kuna varusin koodi ja seajalad varem, siis need olid mul sügavkülmas. Võtsin eelmisel päeval süldiasjad sulama. Loputasin veega ja panin külma veega keema, paigutades kahte potti tooted umbes nii, et kumbagisse potti koot, jalad ja veidi kana. Katsin veega ja hakkasin peagi vahtu ära riisuma. Vahtu tuleb esimesel tunnil hulga ja kui kuumus maha keerata ja kaant pidevalt pealt ära võtta võib väike keemisvärelus ka peatuda. Kui veidi mõni lihaosa veest välja ulatub, pole sellest midagi, algul nad kerkivad kuumuses veidi üles, aga hiljem langevad allapoole ja võib neid ka pöörata. Peale tunnist madalal kuumusel keemist, lisan koorega sibulad ja porgandid, porgandilt lõikan vaid mustja otsa, aga muidu läheb potti ka koos koorega. See annab siis süldipuljongile kauni värvi. Kokku keedan sülti umbes 6 tundi ja poole keetmise ajal lisan ka maitseained. Soolaga timmimine muidugi toimub lõpus enne kurnamist. Pool tundi enne kurnamist lisan purustatud küüslaugu ja keeran kuumuse välja ja lasen lihal ja puljongil veidi tõmmata. Siis tõstan vahukulbiga liha kaussi, kurnan puljongi läbi sõela ja valan uuesti vedeliku umbes pooleks kahte potti. Kuumalt on hea süldiliha hakkida. Hakin kogu taise liha ja pehmed koodipekid ja seajala mõnusa pehmuse, kanaliha. Tark on potitäis kartuleid keeta ja pere appi korraks süldiliha juurde kutsuda ja vilgas silm peal, lasta neil ka veidi süldiliha ja mõne üdise kondiga häälekalt maiustada. Lihaleemes haudunud sibul ja porgand kõlbab ka ära süüa ja üks õhtusöök ongi jälle hooleta. Kui süldiliha kõik hakitud, tuleb lasta uuesti potid kuumaks, kui veidi hakkab leem värelema, keera kuumus kinni ja tõsta kulbiga sült valmispandud kaussidesse. Hea on, kui on nii suuri kui väikseid kausse. Tore mõni uhkem kauss naabrinaisele viia ja peolaual, kui laud lookas, mõni parajam kauss lauale mahutada. Kui sült juba toasoojuses jahtunum, tuleb tõsta kausid jahedasse ruumi ja külmkappi. Hommikuks on sült kenasti kallerdunud. Toimekat sülditegu!:)
