Uusaastaöö unistustest

Eelmisel aastavahetusel lubasin endale, et enam ma palju süüa kodus ei tee vana-aastaõhtuks ja ülepea tahaks kuskile välja minna, mõnda glamuursesse pidusse, et saaks seeliku kapist ja kontsad alla panna. Aga ei suutnud ma seda unistust täide viia. Kuna mul mees pidi juba 1.jaanuari hommikul vara taas välismaale sõitma, pani see ka meie peole piirid. Ja eks ikka sai mitu päeva köögis ette valmistatud, seekord isegi nässu mõni asi keeratud ja nüüd tuleb rohkem mõelda taas metsas jalutamisele ja lahjematele toitudele või üldse mõnele abistavale dieedile.:)

Menüüs oli mehe soovil sealiha, kuigi tavaliselt meeldib mul aastavahetusel ehk linnuliha hoopis süüa. Aga läks kordamisele jõulupraad, kus umbes 2,5 kg kaelakarbonaadi tüki määrisin kokku soola ja pipraseguga, 1 spl dijoni teralisest sinepist, 1 spl majoneesist ja 1 spl hapukoorest segasin kokku segu, millega liha kokku määrisin. Küüslaukudega pikkisin ka ja kuuma vett praele lisaks ahjuvormi, sinna mõned šalott sibulad ja küüslaugud veel lisaks. Pikalt taas ahjus, vahepeal ainult kastmise vaev. Lisandiks juurde taas keedukartul. Põhisalatiks tegin kartuli-punase oa salati, see salat on niisugune tummine ja toekas, meie perele väga maitseb. Keetsin paraja potitäie kartuleid koorega, 4 muna, hakkisin pool värsket kurki ja mõned marineeritud kurgid, 1 keskmise sibula, peotäis kirsstomateid, 300g suitsumaitselist lemmikvorsti, kolm purki punaseid ube, 1 väike purk herneid, milles olid ka porgandid sees, majoneesi, hapukoort ja maitseaineid. Jälle see kahe erineva kurgi kasutamine teeb salati maitsvaks.
Plaan oli teha juustu-paprika salatiga tortillaampse, tegin aga selle mitu päeva varem valmis, nii vettis täistera tortillake korralikult läbi ja ega toores paprika ei taha ka kaua salatisegus seista ja kuigi ma tegin selle salatiga /juust,paprika,muna, ananass/ ka singirulle ja musta leivaga suupisteid kirsstomatiga, oli see kõik kokku üks nahka läinud toit.:(
Singirulle sai tehtud ka klassikalise küüslauguse juustutäidisega ja kunagi ühele peolauale tegi mu tütar ka neid musta leiva kuubikutega ampse, et vahele siis allesjäänud juustu-küüslaugu-majoneesi täidist ja kaunistuseks poolik kirsstomat. Hästi mõnus küüslaugune amps.
Laual olid veel külmsuitsulõhe viilud punase sibulaga ja marineeritud pilvikud omas mahlas. Tore leid taas kohalikult valla jõululaadalt, ploomi moos krõpsuvate ingveri tükkidega ja jõuluõhtu lemmik, kõrvitsa-õuna vürtsmoos tšilliga. Neid mõnusaid maitsekaid moose oli hea lisada küpsele sealihale.
Karrimaitseline kiluamps rukkileivaga oli väga tahe soolane amps. Sõingi seda pirtsutamata kihiseva šampuse juurde, kuigi esmapilgul ehk ei tundu kokku sobivat. Kihiline kilusalat, mille mina valmistan alati niisugusesse madalasse klaasvormi, võib ka vaagnat või muud madalat kaussi kasutada, kuna kõiki kihte tuleb vaid üks. Kõige põhja karp puhastatud vürtsikilufileesid, sinna peale hakitud sibulad. Kaste võrdsest kogusest majoneesist ja hapukoorest, vedeldades ananassi mahlaga ja maitsestades 2 tl karriga, soola ja pipart ka veidi. 1 karp kodujuustu ja 5 keedumuna ja paar viilu rukkileiba riivitult, kastet kihtide vahele ja tõesti väga mõnus kosutav soolane suutäis vahest ehk vesisele südamele või neile, kes peale kreemist ülimagusat torti näiteks heeringat tahavad.
Alati peab laual ka mingi toit keedetud peedist olema. Seekord siis lihtne peedisalat riivitud juustu, küüslaugu ja vähese majoneesi ja peedimahlaga.
Rohelised ja mustad oliivid, kreekerid, valge hallitusjuust ja sinihallitusjuust, lihtne suupiste kihiseva šampuse juurde.

Mõnus, et lõpuks lumi maha tuli, päev on kohe valgem ja on nagu rohkem talve nägu see valge, karge ümbrus. Soovin kõikidele toidusõpradele toimekat uut aastat ja et uusaastasoovid ikka täituksid.:)

Jõulud joonel

Aasta lõpp läheneb kiirel sammul. Ei tormituuled ega hommikuti pikalt hall ilm lase pühadehõngu hingest ja meeltest. Alati on võimalik loodusjõudude kiuste ja ka valge maata jõulutunnet tekitada. Küünla eredad leegid, tulekirjud majakatused, kuuseornamentidega majaotsad, sinakate tulede sära külakuusel. Sajad vilkuvad küünlad kalmudel. Kodune lihtne, mitmekülgne, kuid rikkalik pidulaud.
Ma ei ole väga traditsioonidest kinni pidaja. Menüü koostan põhimõttel, et midagi sooja, midagi külma, mul meeldib klassikat muuta, alati midagi uut lauale pakkuda. Mulle meeldib enne pühi mitu päeva vaeva näha, et siis pühadeaeg oleks lahe ja vaba, toidu lauale sättimise vaev või potitäie kartuli keetmise lõbu. Sest ikka jätkub praadi mitmeks päevaks ja süldikausid ei lõpe, salatitest, kodustest purgihoidistest rääkimata. Põhipraeks valisime sealiha, jõuluõhtuks tegin seakaelakarbonaadi, mille määrisin kokku soola ja Chicken&Steaki maitseainega, dijoni sinepi, hapukoore ja majoneesi seguga. Küpsetasin algul kuumas ahjus 250kr umbes 45 minutit ja siis peaaegu 4 tundi või rohkemgi madalamal temperatuuril 180kraadi juures. Liha jäi hästi mahlane ja mõnus. Soojaks lisandiks keedetud kartul ja heledas õlles hapukapsad, millest oli juba eelnevates postitustes juttu. Olen suur salatisõber ja küll ma sel aastal kiusasin end igasuguste mõtetega, lõpuks sai lauale pasta-singi-ananassi salat ja seenerosolje. Suursugune lõhekreemiga võileivatort, mis oli tavapärasest erinev juba täidiste pärast. Kuumsuitsu lõhest munarikas kreem kurgimaitselise toorjuustuga ja makrakreem muna ja värske kurgiga maitserohelise lisandiga toorjuustuga. Kreemides ka majonees ja hapukoor ja peale hakkimist ja kokku segamist vuristasin saumikseriga nad kreemjaks vahuks. Seekordne võileivatordi kategi oli teistsugune. Ricotta kohupiimapasta sametine tekstuur on mind koguaeg kutsunud temast midagi soolast tegema, külm kastmelisand kuumale toidule või siis kreemi koostisosa uhkele soolasele tordile. Lisasin Vertigo Gourmet Caesari kastet ja veidi ka hapukoort ja majoneesi. Kaunistasin mahedalt pähklise avokaadoga, roosakate krevettide, rohelise värske kurgi ribade, soolakate kapparitega, riivitud kollase munaga ja krõmpsuvate seesami seemntega. Tõeline laua ehe, üllatus mu perele, mida jätkub paljudeks päevadeks.
Olen suur peedisõber ja seekord sai täidetud munad tehtud maitsva peedi-heeringa täidisega. Need olid minu suured lemmikud. Pakk heeringat hakitult, umbes 300g keedetud peeti riivitult, munakollased, majoneesi, veidi võid. Saumikseriga segasin tihkeks massiks ja panin lusikaga valgetele munapooltele. Valla jõululaadalt ostsin väga huvitavaid lisandeid kaunites purkides. Kõrvitsa-õuna vürtsmoos tšilliga. See oli teine minu suur lemmik, mis sobis hästi maitseka liha lisandiks. Mahedat kõrvitsat magusa õunaga ja särtsakat vürtsi oli keelel tunda, uih kui mõnus. Sama põnev oli eheda ampsu nime all vitamiinirikas segu jõhvikast, meest ja küüslaugust. Laual muidugi marineeritud männiriisikad ja kuuseriisikad, kurgid ja mahe muskaatkõrvits, inglise sinep, rasvane heeringas punase sibulaga. Pikantne pasteet osutus ka kõigi lemmikuks, ju seda tegi ehk kaval liialdamine konjakiga. Kirsstomateid olid tore sättida jalaga jäätisepokaali, nii nagu ma pasteedi tegemisel avastasin väikesed vahvad klaasid, mis peolaual vähe ruumi võtavad. Poeg hiilgas taas oma singirullidega, tavapärase küüslauguse juustutäidisega. Poja pahameeleks jõulupühade ajal ma verivorsti ahju ei pannud, seda olen teinud enne pühi ja peale pühi. Ise ma tavaliselt neid eriti ei taha.

Magusaga on täpselt nii, et kui üks kook käpas, teed ja proovid mitu korda järjest väikeste täienduste ja muudatustega. Eelnevas postituses kirjeldatud piprane piparkoogitort saigi võluväel šokolaadiseks. Šokolaadiküpsistega põhi ja küpsetatud kaneeline toorjuustutort kaetud Vertigo Gourmet šokolaadi-pähklikreemi ja šokolaadise toorjuustu-vahukoorevahuga ja kaunistatud punavate granaatõunaseemnetega. Pähklitest, rosinatest, mandlitest rikkalik šokolaadikook, millel suurendasin kogust, kerkis kohevaks ja maitselt oli kakaone ja jõulune. Ema pihlakamoosiga kohupiimaga rullbiskviit kaunistas ka lauda, kuid ei jäänud vist pildile. Hea külm tikrikollane chardonnay-chenin krevetikattega võileivatordi juurde, kirsipunane mahe shiraz liha juurde, meesperele hele ja šokolaadine tume õlu. Toredad salmilugemised noorte poolt ja asjalikud kingid, mis töös vajalikud, kaunite mustritega taldrikud ja meeleolukad linikud. Palju head parfüümilõhna pahvatas tuppa, sokkidest, kinnastest, mütsidest, kosmeetikast, maitsekohvidest, arvuti tarvikutest rääkimata. Ehtsa autori autogrammiga raamat kiiretest ägedatest autodest /Raivo E. Tamm/ ja võrratute talvepiltidega "Talvetoitude" raamat. Et ikka traditsioonides püsida.
Täpsema võileivatordi retsepti leiab www.buduaar.ee´st.

Piprane piparkoogitort

Heal lapsel on palju nimesid. Tänase tordi võib variatsioonidega nimetada nii pipraseks, kui kasutame täidises ohtralt piparkoogimaitseainet ja põhjas piparkoogitaigent. Šokolaadiseks, kui põhjas kasutame šokolaadiküpsiseid ja kattes rohkelt šokolaadi. Vahukreemiseks, kui põhja teeme lihtsamaitselise ja katte vahukooremütsise. Aga tordi tegemisega võib täna juba algust teha, sest eeltööd ja küpsetamine ja jahutamine nõuavad aega üleöö. Viimistlemiseks võib juba kuluda lust ja jõulueelne suursugusus.
Tordi põhja jaoks läheb vaja:

260 g piparkoogitaigent või 180 g šokolaadi- vms küpsiseid (kui kasutad küpsiseid, tuleb lisada ka vajalik kogus võid)

Täidis:
400 g Farmi köögi toorjuustu
1 OTTO ricotta kohupiimapastat
2 muna
1 dl suhkrut
200g hapukoort
2 tl vanillsuhkrut
2-3 tl piparkoogimaitseainet või kaneeli

Kate:
Vertigo Gourmet šokolaadikreemi
1 suur pakk vahukoort
1 pk Philadelphia Milka šokolaadimaitselist toorjuustu

kaunistuseks granaatõunaseemneid, šokolaadi vms koduseid marju

Põhja jaoks rulli piparkoogitaigen ümaraks kettaks. Või purusta küpsised ja sega võiga ja mätsi ümmargusele tordivormi põhjale. Täidise jaoks sega kokku toasoe toorjuust ricotta kohupiimapastaga, munad vahusta suhkruga ja lisa täidisele. Kui teed piparkoogipõhjaga koogi, lisa soovi korral piparkoogimaitseainet. Piparkoogimaitseaine on ainulaadne vürts, mis koosneb ingverist, kaneelist ja nelgist. Kui ei soovi väga palju vürtse, pane ainult mõni teelusikatäis kaneeli. Vala täidis koogipõhjale ja pane küpsema eelsoojendatud ahju 180kraadi juurde kuni tunniks ajaks. Kui aeg täis, ava ahujuuks, lase koogil jahtuda. Hiljem jahuta külmkapis üleöö. Järgmisel päeval kata kook meelepärase Vertigo Gourmet šokolaadikreemiga. Valikus on mitmeid kihilisi mõnusaid šokolaadiseid kreeme, et igale šokolaadi sõbrale, kellele meeldib valge šokolaad, siis soovitan kirsimaitselist kreemi, kellele tume šokolaad, siis apelsinimaitselist. Kõik maitsed sobivad jõuludega suurepäraselt. Katteks vahusta vahukoor tugevaks vahuks ja lisa Philadelphia šokolaadine toorjuust. Kaunista kook kreemiga lusika või koogipritsi abil, kaunista granaatõunaseemnetega või meelepäraste marjadega sügavkülmast, usun, et sobivad kõik: mustsõstrad, pohlad, punased sõstrad, vaarikad, riivi tordi peale šokolaadi. Tort püsib hästi koos ja säilib mitu head päeva. Valige võrratu valik!:)

Mulle maitses see piprane tort väga. Külluslik tahke kreem pehme šokolaadivahuse mütsiga. Ja kuigi ma pole suur piparkoogisõber, suutsin need piprased mitmekülgsed jõuluvürtsid vastu võtta. Granaatõunaseemnetes leidsin jumaliku jõuluse hapuka helguse, mis täiendasid piparkoogisegast lummust ja ehmatust või andsid punavat sära šokolaadisele rikkalikusele. Heal lapsel mitu nime - kolm kooki variatsioonidega jõuluretseptiga. Retsept ilmus ka www.buduaar.ee´s.