Paeluv piknik

Õunapuuõieroosa avaneb aina enam igapäevaga kevadisel Eestimaal. Maikuu lõpust ja juuni algusest looduses kaunimat pole. Tärkamas, puhkemas, õitsemas õiemered, nagu valendavad pruudid, meelespeasinises, piibelehevalges, mandlipuuroosas.Ja kui muru korra juba niidetud, isegi, kui sul pole aias ühtegi lillepeenart, on kõik kevadiselt kaunis. Mul on lilli palju, eelnimetatud piibelehed ja meelespead oma leebetes värvides kõik looduslikult kohal. Kiviktaimlad oma igihalja ja tärkava lillanoodiga, levinumaid kivilillede toone. Iidsetest floksidest, pojengidest, käokingadest, kellukatest rääkimata.Ja õietulvas marjapõõsad,maasikad, vaarikad, ise kohale roomanud põldmari ja metsmaasikas, ka metsvaarikas. Muuluka piklik roheleht ja suurem valge õis siinsamas mõne sammu kaugusel. Rabarber kükitamas oma võimsa rohelise dekoratiivse lehega keset hoovi.

Paningi koogi hakkama, täiesti tavalise, muretaigna põhjaga ja biskviitkattega. Kuni helises telefon ja üks armas sõbranna tahtis mu õitsele puhkenud aeda piknikule tulla. Keelitades veel kaljukindlalt: toas me ei istu. Ja kui me ikka üksteisel külas käime, pole niisama kohvi kõrvale šokolaaditamist. Ruttu pilk külmikusse ja mingi soolane suupiste liuale, mis südame vesisuse hajutab. Lõikasin krakovi vorstirõngast viile, tomatile sapsutasin küüslaugupipart, heeringa mahesoolased lõigud, peenleiva kuubikud, mida polnud enam aega röstida. Ja kuni kostiks toodud šampus sügavkülmikus temperatuure alandas, keesid kiirelt pliidil munad. Sibula siire ja murulauku mahe peotäis kaunistuseks. Ja värskelt niidetud muru lõhnavasse õue, linnusirina meelevalda. Kägu hüüab ühelt poolt oma kuku-hüüdu ja ööbik laksutab lähedal vastu. Ja kümned muud eri- ja mitmehäälsed sulelised, väikesed ja suured, nähtavad ja nähtamatud, ainult kuuldavad. Paar mõnusat tundi juttu ja kevade sisse ahmimist. Krooniks rabarberikoogi tükike ja enamat polegi vaja. Ei tunde pliidi ega ahju ees ega ka pikki shoppamisi poes. Ootamatud külaskäigud on alati kõige paeluvamad.

Tavaline toit

Hakklihakastet on ikka lihtne teha ja vahest tuleb mul kohe vastupandamatu isu selle järele. Peedisalat veel juurde, mmmmm....Seekord aga üritasin kaste tavalist maitset muuta. Lisaks hakklihale ja sibulale, riivisin mitu kena porgandit pannile, hakkisin ka tomatit ja purustasin küüslauku. Juba kööki paiskuv lõhn on mõnusalt sibula siiruviiruline ja piima, jahu ja hapukoort lisades , valmib mõnusalt porgandioranž koorene kaste. Keedupeedile lisasin sibulat ja marineeritud kurki, majoneesi ja hapukoort ja peotäie murulauku. Kuuma kartuliga serveeritult mõnus söögikord olemas. Magustoiduks rabarberikissell ja i-l ongi täpp peal. Täiesti tavaline toit.

Lubasin proovida pelmeenipizzat teha ja ühel õhtusel, ausalt öelda üsna hilisel tunnil saigi asi teoks. Kasutasin siis pizzapõhjaks Tallegi kanapelmeene, minu uus avastus. Ladusin külmunud taignatötsud ahjuvormi põhjale, peale raputasin piprasegu, niristasin majoneesi, hakkisin ühe terve paprika, sibula ja tomati, maitsestasin uuesti ja taas niristasin majoneesi ja lõpuks katsin juustuviiludega ja 30 min 200kr ahju. Kusjuures maitse tuli päris ok, sõime krehvtiselt tomatise ketšupi ja majoneesiga, sest muidu tundus pisut kuiv.

Aga järgmisel korral teeksin mõned asjad teisiti. Tomatit võib julgelt 3 tk panna ja lisada ka näiteks sinki, ananassi või marineeritud kurki, majoneesi võiks ka rohkem panna ja juustu ohtralt peale riivida. Jääb mahlasem ja põnevam.Proovige järele!Tavalistest toiduainetest kiirelt valmiv meeldiv soolane suutäis.

Sinepine sealiha seentega

Sinep on üks väga krehvtiselt kihvt toidulisand. Eesti kangest sinepist pole midagi paremat, kui vaja törts süldile lisada või mahlasele ahjulihale. Sinepiseemned sobivad marinaadidesse, samuti võib neid igasugustele lihadele raputada. Poolas ja ka Prantsusmaal aga müüakse vahvaid sinepisegusid, kus sinepiseemned juba mõrkjas sinepisegus, Õige dijoni sinep mulle niiväga ei meeldigi. Aga lihakastmetesse või sealihale määrida enne küpsetamist sobivad nad kõik.

Tegingi eile mõnusalt sinepist sealiha ahjus. Maitsestasin küüslaukusid lihasse pikkides, peale piprasegusid ja sinepiseemneid ohtralt, kuum vesi ahjupotti, leende üks sibul ja mõned küüslaugu terad. Ja kuuma ahju ja ikka koguaeg käisin kastmas. Lõpuks lõikasin liha viiludeks, mitte päris kamarani ja lasin edasi haududa. Kastmeks tükeldasin kuuma õlisse karbitäie šampinjone, ühe sibula ja tomati. Peale kallasin 1,5 pakki kohvikoort ja lasin madalal kuumusel paksemaks keeda. Lisandiks oli peedisalat ja keedetud kartul. Maitses oivaliselt, koorene mõnusalt tomatine seenekaste oli eriliselt hea ja mahe hispaania rose vein pani i-le täpi ja mõnus rahulolu ja väsimus vara tõusmisest tööl oli õhtusteks muusikalisteks hetkedeks pühitud.

Šarmantsed šampinjonid

Käisin hiljuti ühel toredal sünnipäeval, kus perenaine pakkus põnevalt täidetud šampinjone. Nii, et siin ei ehi end ma võõraste sulgedega, vaid näitan mõnda vahvat pilti, kus pole toidud valmistatud Lepatriinuköögis. Šampinjonidel on jalad alt lõigatud ja kübaratesse killuke sinihallitusjuustu pandud ja ahjus üle küpsetatud. Põhiroaks oli võine, rohke tilliga maitsestatud lõhe. Ja kuna kala oligi veidi mahe, siis pikantsed seened sinihallituskattega sobisid sinna kõrvale oivaliselt. Kavatsen tulevikus järele proovida ja usun , et need šarmantsed šampinjonid võidavad ka teie südame.