Rõõm rabarberist

Meelane mai

Õunapuuõite õrnroosa loor aias, piibelehtede pruudivalged meelalt lõhnavad kellukad, meelespea taevasinine ja võitlus päikseliselt kollendavate võililleväljadega. Tulpide punav pale ja lillasse pühasse õide puhkev sirel.Kõik korraga ja jube ruttu. Peale pikka talve talumist, kuum kiirustamine kevadelt.

Kuu aega pole kirjutamise juurde jõudnud ja põhjus lihtne, mees tuli koju ja mitte et me nüüd ei sööks, aga lihtsalt kõigel on hull keevaline kiirustav tempel peal.Olen kana- ja kalasuppe keetnud, nagu ikka, pikkpoissi ja erinevaid lihasid ja kana ahjus. Vaikselt on tuppa hiilinud ahjus tegemiseks grill-liha ja vorstide valik ja rohkelt erinevaid salateid kõrvale. Kodujuustust rikkaid soolaseid kooreseid ja saksapärast kartulisalatit.Värskest räimest vaimustunud ja esimesed rabarberikoogid.On küla peal grillimas-chillimas käidud ja mehe sugulaste pool üks rikkalik juubelilaudki tehtud. Ja kinnistatud eestiaegset rosolje tegemise viisi, et kastmeks majoneesi asemel vaid hapukoor rikas sinepist ja suhkrust.Ja timmitud täidetud munade kilumaitselist täidist ja nakatatud lisaks oma pojale ka üks noorsand küüslauguste singirullide tegemisse.

Aga pühapäeval, kui kõik amplid ja pajad said lõpuks kaunilt kirevaks roosaõielistest fuksiatest, petuunia lõõmavast lillast ja dagetise söögiisutekitavast porgandivärvist, suundusin tuppa salateid valmistama. Seekord siis riivisin kombainiga kähku värsket kapsast, lisasin värske kurgi rohelist ja magusat kollast maisi. Maitsestasin õli, veiniäädika ja maitseainetega ja kaunistuseks lisasin ohtralt murulauku. Isutas peedi punase järele ja olin nii mitmestki blogist ja tarest lugenud peedi-juustusalatist ja mõtlesin kokku riivida midagi sarnast. Herne asemel kasutasin maisi, nii läkski läbipaistva kausi põhja kõigepealt mais, siis riivisin keedetud muna. Kastmeks segasin seekord keefiri lahja majoneesiga ja ohtralt murulauku maitseainetega segi ja valasin kastet pisut munakollasele. Siis riivitud juust, veidi hakitud toorest valget sibulat ja riivitud punapeet ja taas kaste ja kõik kihid kordusesse. Peedi riivisin seekord peenema teraga, see andis salatile niisuguse pehme sametise maitse. Ahju läks klassikaline äädikamaitsega šašlõkk ja aperatiiviks Hispaania roosa vein, mis minu jaoks liigmagusaks lõppude lõpuks osutus.

Ja lõppude lõpuks saan kirjutada, et tegin ära hea sõbra tuntud ja tunnustatud vale-juustukoogi. Selleks kasutasin Vilma tordipulbrit, kus segasin poole kogusest veega ja panin võiga määritud koogivormi ja ülejäänud poole segasin hapukoorega ja valasin kreemjale taignale peale ja pehmesse pinda surusin rabarberi hapukad tükid, veidi suhkrut raputasin peale ka ja 180kraadi juures 45 min küpsetust. Siis lasin lepatriinuräti all täiesti maha jahtuda. Maitses väga hästi kõigile ja peagi läheb kordusesse selle lihtsa ja maitsva koogi tegemine.

Aiamaale olen pannud redist ja salateid, uba, hernest ja kabatšokki ja sibulat. Kiviktaimlasse erinevaid maitsetaimi. Peale painavat palavust ja tigedaid sääski, kastis vihmgi eile kõik rõõmsalt üle, et nüüd mühinal kõik kasvagu. Ise hakkan ehk peagi reisikotti pakkima, et vaadata, kas kaunis Euroopa ootab mind oma rikkalikesse avarustesse. Või vihastan end taas vildaka muruniiduki taga vaeveldes ja igatsedes sellest, mida ma niikuinii taas kunagi ei saa.

Pihlakad on puhkenud kaunilt kreemikasse õide,maasikatel väiksed valged õietipsud ja kohe pean minema vaarikate vahele naadiga võitlema. Aga maha kavatsen panna veel prooviks rukolat ja juba tuttavat mu lemmikut koriandrit. Suvelilledest lillherned ja kaunid kressid ja roosad rõngaslilled ootavad ka veel mulda pistmist. Nautige kaunivat kuud aastas!:)

Tatra ja tuunikala tandem

Talv tahab vist vägisi tagasi tulla. Õhk jäine ja hirmutav. Kuigi vihma valendav võlu seisneb kevadise õhu tõelises ja õiges lõhnas. Ninna paiskub värsket looduse elu ja minul igal juhul on aias mitme, mitme ruutmeetri suurune sinavalt pealetungiv sillade laik. Sillad aga teadupärast on mürgised. Nii naadi, nurmenuku ja võilille korjel käies tuleb eriti tähelepanelik olla. Aga metsa all avavad oma valgeid õisi juba ülased, jänesekapsad sirutavad oma hapusid lehti ja sinililled on veninud pikaks, pikaks.

Tänane salat on kahe tänuliku toiduaine hea kooslus. Tatrast salatit valmistada võib ju igatmoodi, lisades meelepäraseid asju ja maitseid, sobitades, proovides.Mulle on kuidagi sobinud hästi tatra tandem tuunikalaga. Kuigi võiks kindlasti varianti suitsukana põhilisandiks pannes ka proovida, lisades näiteks kurki, virsikut või midagi särtsakalt punast, paprikat näiteks. Aga mina tegin täna klaasist kaunile taldrikule triibud keedetud tatrast, hakitud valgest sibulast, tuunikala konservist vees ja mahlasest punasest greibist. Vitamiinidest pungil naadi, murulaugu ja üksikud nurmenuku ja võilille ninakad lehed hakkisin peenikeseks ja segasin majoneesi ja törtsu sinepiga.Maitseaineid pisut puistasin ka. Raputasin üle veel hakitud murulaugu meeldiva rohelisega. Maitsegi on tal ju mahe ja mõnus.Maitses jälle hästi.Väljuge vahest traditsioonilisusest ja näpuga retseptides järje ajamisest. Ja laske looming kööki ja tehke maitsvat ja meeletut just sellest, mis kapis on.Jääme ootama taas päikest.:)

Vaarikakiusatusest võlutuna

Kevadine vihm loob võluvat värskust õue ja aeda. Sinavate sillade rohelised lehed saavad lopsakaks kosuda ja samblast kirju rohukamar pika talve järel ellu ärgata. Pisirohelised pungad puudel oma lehekõrvu kikitada. Õhus on helge tervistav lõhn maha surudes kulutossu ebameeldivat haisu, mida ma üldse ei kannata. Nii oli minut tagasi kevadises õhtus, kui käisin kaevust vett hiivamas. Tuulgi oli väsinult tuttu läinud, et veidi järele mõelda, kas homme taas tulla.

Lubasin siis lepatriinurätiku all peituvast maiusest kirjutada. Tegin siis laupäeva õhtul kooki. Jälle saab risti kuskile mõttes tõmmata. Ma pole suur küpsetaja, mitte , et ma nüüd ei oskaks või ei tahaks. Aga kuna meie elukorraldus on pisut teistsugune, kui nö tavalistel peredel, siis imelik oleks siin ennast igasuguste uhkete kookide ja maitsvate pirukatega pidevalt nuumata.Ometi tunnen alati oma toidutare sõprade ees häbi ja aukartust, sest kui küpsetusnädala lahti lööd, siis muudkui ahheta ja imesta.Aga seekord läksin kergema vastupanu teed, et kiirelt ja lihtsalt üks võluv kook valmistada. Nimelt oli mul kapis üks Domina tordipulber, millele tuleb vastav kogus vaid õli ja vett juurde segada. Taignapinnale raputasin kookoshelbeid ja koukisin sügavkülmast karbi kollaseid ja ahvatlevalt roosasid vaarikaid. Poolkülmunud marju toppisin näpuga pehmesse taignasse ja panin 35minutiks 185kraadi juurde küpsema. Kapis oli üks maitsestamata kohupiimatoru. Selle segasin vaarikate ja suhkruga kreemjaks, kurvastas vaid see, et need torud on kuidagi nii väikeseks kahanenud. 300g oli pakil kirjas. No mis kreemi sellest saab? See niisugune paras ports spordipoisile hambaauku!:) Aga ok, kui kook valmis sai ja jahtunud korralikult oli, serveerisin siis kreemitupsude ja vahvalt võluvate vaarikatega. Maitses magusalt ja hapult ja hõrgult läbisegi. Koogipõhi oli hästi küpsenud, et mingit jama ega ebaõnnestumist, nii et võib teinekordki hädaga teha,nii et tasub kappi vahest varuda.

Vaarikaid segasin tänagi suhkruga endale haiguse peletamiseks. Nüüd peab vist järgmise karbi järgi sügavkülma uudistama minema, oletan, et seal võib näiteks mustsõstart olla.Vitamiinide vägi siinsamas, polegi apteeki asja.