Otsing sellest blogist

18. nov 2008

Pastast bruchetani...


Kui ma oma esimese sissekande siia uude blogisse tegin, kirjutasin pastast, mainides põgusalt Itaaliat. Tänase peatüki pühendaksingi Itaalia toidule. Kahjuks pole ma küll ise Itaalias veel käinud, kuigi väga tahaksin, näha seda kaunist maad ja mis peamine, tutvuda seal just kohapeal sealse köögi ja söögikultuuriga. Muidu jääbki meid igavesti kummitama meie jahimeeste kombed ja nõudmised, mis on ehk vale pildi hoopis millegist tabamatust maalinud.


Aga siiski, nii palju kui olen lugenud ja uurinud Itaalia toidu ja kommete kohta, siis paraku meil kõige tuntum Itaalia toit - pizza, on seal üsna teisejärguline. Söömaajad on rikkalikud ja rahvarohked, pered, sõpruskonnad kogunevad kokku, et koos head toitu nautida, olgu siis lõuna ajal, kui lepitakse ehk kolmekäigulise toidulauaga ja õhtul, kui viis käiku on lausa kohustuslikud. Esmalt siis antipasta, mis meie mõistes tähendab eelrooga, itaalia keeles "enne pastat".Ja alustada võib siis bruchetadega, mille pildi ka siia juurde panin. Lihtne ja hea, saiad kiirelt ära röstida, küüslaugu küünega üle krõbeda kuuma saiakese ja hakitud tomat segatuna sortsu oliivõli, basiilikuga peale ja maitseb hästi. Lisaks pakutakse erinevaid oliive, marineeritud aedvilju, küüslauku, kornišoni, seeni igal moel, õhukesi singi ja salaami viile, mozarellat tomatiga, erinevaid kalasid,fetajuustu. Nimekiri on pikk ja rikkalik ja Eestis itaallasi võõrustades jääme valiku mitmekesisusega kindlasti jänni. Teisena tuleb rammus ja toitev supp või pastaroog. Kunagi pole nad koos ja suppi valitakse pigem lõuna kosutuseks. Aga pasta tegemine ja serveerimine on püha toiming, millest olen ka enne kirjutanud. Itaallastel on pastadel kindlad nimetused, mida meie ehk niiväga koduses toiduvalmistamises niiväga südamesse ei pea võtma. Tuntumalt kõlab ehk bolognese kastmega pastad, mis tähendab rikkalikku hakkliha kasutamist. Pasta carbonara on peekoni ja munaga pasta. Ja polegi vahet, kas lisada tuunikala, lõhet, sinihallitusjuustu või sinki, kanafileed, tomatit. Skeem on ikka üks, kastme ained valmistad pannil kuni koore lisamiseni ja pasta keedad eraldi ettenähtud aja ja pärast kiiresti kokku segada ja kirglikult kuumalt süüa. Kolmandaks käiguks on meie mõistes põhiroog, liha või kala, lisandiks kartul või riis. Ja kõrvaltvaadates jääb see peamise roana tunduv käik, kõige tagasihoidlikumuaks, sest kõht head paremat juba täis. Neljandaks tuleb dessert: puuviljad, tiramisu, ricotta-koogid või jäätis. Ja viiendaks käiguks loetakse kohvi, mis paneb i-le täpi.See niisugune lühike kirjeldus siin.


Ma loodan, et kõigil pastasõpradel jätkub nutikust, et mitte ainult vesist makaroni ketšupiga tappa, vaid ikka ja aina uusi kooslusi välja mõelda, sest valmib ta ju kiiresti ja maitseb ülihästi. Sobib kiirele tudengile õhturoaks kui ka töötavale perenaisele.Loodan siin, et kirjutate mulle kommentaari mõne oma lemmikpasta retsepti. Tänan!

Kommentaare ei ole: