Otsing sellest blogist

5. jaan 2009

Armastusega aastavahetusest


Krõbisev külm on Eestimaale jõudnud. Uue kooliveerandi hommik üllatas -13kraadiga meil siin Harjumaa loodeosas. Linnud lendavad aplalt ümber linnumaja ja Rexi karv on säravalt härmas. Köögist tuleb kalasupi vinget lõhna. Aeg on lahjadele roogadele lehekülg pöörata. Aga veidi meenutaksin armastusega aastavahetust.


Kuna me veetsime aastavahetuse Viljandis tütre üürikorteris ja sinna sõiduga läks kiireks, tuli kodus ka veidi ettevalmistusi teha. Kaasa olin kutsunud ka mõne sõbranna, tuli küll aiult üks kallike, samasugune toidutark ja gurmaan, nagu minagi. Nii leppisime veidi telefonitsi toidukraami kokku ja viimased varud muretsesime Männimäe Selverist. Ja mis me siis lauale panime. Poeg avaldas soovi singirulle teha, nii tegigi ta kõik algusest lõpuni, kuigi midagi keerulist seal ju pole, aga poisi kohmakate näppude vahel tulid üsna kobedad ahvatlevad rullikesed ja ausalt peab tunnistama, et neid käis ta ka peo ajal juurde tegemas. Lii oli töötempo kiuste valmistanud kodus nii rosoljet kui kartulisalatit, Viljandis valmistasime oasalati ja kasuka. Ahju panime klassikalise ahjukana, mees kooris kiiresti kartulid. Poja kattis lauale Kiku nõudevalikust parima. Ostsin lillepoest ka kauni pärli-lipsuga kuusekese või oli ta nime järgi küpress, tõõmsalt rohelise. Lauale jõudsid kiirelt marineeritud seened ja kurgid ja tomatisalat Lii rikkalikust sahvrist. Oliivid ja puuviljad, roosa soolalõhe roosid ja sült. Kõik lihtne ja tavaline, aga lihtsuses peitubki mõnusa õhtu võlu ja vaevata lahe olemine.


Nautisime džinni kokteile sidruniga, šampused kogusid külma külmikus, oodates kesköötundi.Ja nii need tunnid seal tiksusid. Telekas ikka lahutamatu kaaslane, Eesti mälumäng ka nurgas ootamas. Heameel oli "Tujurikkujast" lisaks Märdile ja Otile mõni armas nägu leida. Hele-Riin, Rasmus ja Kristin tegid siis neonatsi naljas oma debüüdi, nii et nimedki subtiitrites ausalt reas. Kekskööks liikusime lausa rahva rongkäiguga Männimäelt kesklinna, sekundi pealt jõudsime õigesse kohta, Centrumi ette, kui läks paugutamiseks. Tõeliselt kaunis ja rikkalik, palju lärmavaid noori ja ka kohapealset paugutamist, kuigi siis ikka hoiatati ette, et pauk tuleb, et midagi hullu ja ohtlikku polnud.Viljandis kulgemine on mõnus sportlik, ikka mäest üles ja alla, hoolimata kiilasjääs tänavatest, millel siiski ka killukribal peal, seisime üsna hästi jalgel.


Arusaamatuks jäi mulle küll, miks taas kanal 2 eelmise aasta aastavahetust kordas, aga mälumängu taustaks klõpsutasime telekat, nagu ikka. Aina kõmavad paugud akna taga, sest kui linna ilutulestik nähtud, lasti õhku õhetavasse öösse ka oma varutu.Magama saime alles siis, kui juba valgeks hakkas minema.


Hea on aega veeta armastatud inimestega. Ja need kolm päeva võõras, kuid koduseks saanud linnas, möödusid kähku. Soovingi uueks aastaks kõigile armastust nii enda kui kaaslaste vastu ja jätkuvat toidukirge. Loodan, et kokkuhoiumaania ja majanduslangus lubab köögis jätkuvalt avastada ja midagi maitsvat potti võluda ja ehk leian aega ka siin oma lembehetki lepatriinuköögis kajastada.

2 kommentaari:

Kiku ütles ...

No nii uhke pole meie ratastel liikuv vana lauake küll kunagi olnud! :)

Mustikas ütles ...

Ja oleks Sa veel külmkappi näinud:)
Kui te oleks palju varem Viljandi liikunud, oleks kapp lihtsalt täis head ja paremat...