Küpsetamislainesse sattudes avastasin, et mul ei ole piisavalt koogivorme. Läksin Keilasse Rõõmu Kaubamajja ja leidsin sealt meeldivalt soodsa ja sobiva kandilise vormi, 37x26. Meeles mõlkus ühe šokolaadikoogi tuunimine. Pereköögi lisast pärit lihtne šokolaadikoogi põhi, mis jääb pehme ja pruunjalt kakaone. Olen seda valmistanud ikka, kui meie pere meestel (mees ja poeg)magusaisu peale tuleb. Nüüd tuunisin sellest koogipõhjast uhke vahukoorekreemivahuse tordi, nii et mehed õhkasid, et pole siin majas enne niisugust nähtud. Ma muidugi arvasin, et nad teevad nalja või lihtsalt kiusavad mind. Kuna kandiline põhi siis parajalt suur, kahekordistasin šokolaadikoogi põhja retsepti.
Põhja jaoks läheb vaja:
4 muna, 2dl suhkrut, vaniljesuhkrut, veidi soola, 2 spl kakaod, 3dl jahu, 200 g võid, 1 tl küpsetuspulbrit
Katte jaoks: 1 suur pakk vahukoort, 2 spl kondentspiima, pool banaanimaitselist kohupiimapastat, kaunistuseks mandariine, mustsõstraid, šokolaadi glasuuri.
Koogi vahele immutamiseks kohvi või kirsimahla, Vertigo Gourmet valge šokolaadi-kirsikreemi.
Suhkrukogus originaalretseptis 2 muna kohta oli 3 dl, minu jaoks üüratu. Ma vähendasin oluliselt. Samuti kasutasin ühel korral juba suhkruga segatud kakaod, siis jäi kook nagu mahedam. Teisel korral olin ostnud Vilma väherasvase kakaopulbri ja retseptis ettenähtud 4spl asemel läks kooki 2kuhjaga ja oli küll ja üleliiagi. Ka ei olnud Pereköögi retseptis küpsetuspulbrit ette nähtud.
Sulata või, vahusta munad suhkru, soola ja vaniljesuhkruga, lisa küpsetuspulbriga segatud jahu ja kakao ja jahtunud või. Sega taigen ühtlaseks ja kalla küpsetuspaberiga vooderdatud kandilisse vormi. Küpseta eelkuumendatud ahjus 35minutit 175kraadi juures. Kui kook valmis, ava ahjuuks, keera kuumus välja, lase koogil jahtuda. Tordi jaoks lõikasin koogi pooleks, immutasin kohviga ja määrisin vahele valge šokolaadi-kirsikreemi. Vertigo Gourmet´l on väljatöötatud toredad šokolaadikreemid, valmis kenas purgikeses kasutamiseks. Kirsikreem oli võrratu kirsise maitsega malbe valge šokolaadi pehmusega. Kattekreemiks vahusta vahukoor vähese suhkru ja vanillsuhkruga, sega hulka kondentspiim. Kaval on osta korgiga kondentspiimapakk, siis saab seda vajadusel kasutada ka nädala tagant, ei pea plekist purki avades kohe ära tarvitama.Lisa pool banaanimaitselist kohupiimakreemi. Kaunista meelepäraselt mandariinide, kirsside, šokolaadiglasuuriga. Mul kirsse polnud, aga sügavkülma mustjad mustsõstrad sobisisid suurepäraselt. Kook läks seismisel aina paremaks. Kui ümmargust vormi kasutada, jääb ilmselt kookide pooleks lõigatud põhjad koheselt pehmemad. Immutamiseks võib kasutada ka kirsimahla. Tee supilusikatäiest kakaost-võist-kohvikoorest kiire glasuur ja nirista kuldsetele mandariinidele ja mustjatele mustsõstardele Šokolaad voolaku!:)
Teisel korral lisasin šokolaadikoogi taignasse paki tudengi einet. Poes pähkliriiulitel valides tundus see segu kõige rikkalikum. Mõnus oli koogi sees nosida nii mandleid kui rosinaid, krõmpsutada kreeka ja pistaatsia pähkleid. Kakaone pehme puudersuhkrulumega šokolaadimaius kadus vaagnalt võluväel.
Lumehelbed moodustasid aknale kuuenurkseid märke, kiirelt ja silme ees sulavalt. Talve hetkeline pealetung, sest kiire vihmahoog sulatab selle õrnvalge olluse taas. Köögist tuleb hapukapsalõhna, haudub teine laar heleda õllega, mahehapu ja kerge. Kana on marinaadis ja lihad maitsestatud. Ootamatult selgub külavahel, et on ju reedene rõõm - tulemas on kalaauto. Kui ma oleksin kunstnik Ave Nahkur ja kui ma oskaksin maalida, siis jäädvustaks Harjumaa kaunimate külade reas teisest külast - Kõmmastest taiese: "Kuidas Kõmmaste küla mutid kalasabas seisavad". Aga ma kahjuks ei oska joonistada. Sularaha mul ka alalõpmata pole, nii jääb sageli kalalaar koju toomata. Ja kassid käivad külavahel kalapäid noolimas. Eile aga sai mu mees ka järjekorras koha naiste vahel ja korralikud marjakõhualusega prisked räimed koju. Ja mida muud ikka teha, kui praadida rammusat räime, keeta kartulit kõrvale ja lisandiks mõnus seene-munasalat. Puhastatud räimi paneerisin jahu-soola-piprasegu-parmesani juustu segus. Poest ostetud Laheotsa talu plekilised kartulid on ahastama ajavalt suur häbiplekk meie kandi kartulikuningale, aga säästukas muud valikut ka polnud ja talvehakuks on pakitud kartulid 5kg kottidesse. Koorin ja kirun ja enam ei osta. Salati jaoks keetsin 4 muna, hakkisin juurde ühe sibula ja hakkisin veerandi oma tehtud marineerituid männiriisikaid, mõnusalt nelgimaitselisi, porganditükid krõmpsult ja küüslaugupoolikud siiruviiruliste sibulate vahel, kogu see hea maitsekas kraam ka salatisse. No krõbedaks praetud parmesanipuruga koduvete räim, tihke krõmpsuva marja kõhualusega, kartul ja munast sametine seenehõrguga salat on oivaliselt lihtne ja argine, samas paras sisse juhatama 4 advendinädala algust.
Ma ei ole üldse suur magusasõber. Noore tüdrukuna pealinnas kultuurset ja loomingulist tööelu elades sai ikka kohvikuid külastatud, koju koogikarbid kaasa, täis puuviljakooke, kastaneid, kohvik "Tallinna" šokolaadikooke, ekleere või küpsiseid. Kohvipausigi veetsime mõne magusa saia või kreemise koogiga. Oli see siis Inseneride Maja kohvikus, Raadiomajas või linna peal laiates. Pidulaudadele rullisime napoleone ja täitsime kausse šarlotedega. Täiskavsanueaga saabus nagu magusakriis. Mul puudub igasugune vajadus oma soolane soe toit lõpetada magusa ampsuga, pigem võtaks ampsu soolast veel ja kui ikka kartulit ka saab, on meel hea. Kui aga meie majas on pidupäev või suvine sünnipäevade rida, siis ikka teeme kooke. Laisa küpsetaja kombel ikka küpsisepõhiseid ja külmi, kes see suvel ikka ilma tahab kuumemaks kütta. Jõuluhakul tasuks aga teha jõuluvürtsine piparkoogine kook pohlavahu kreemja kihiga. Ja vot seda kooki võin ma süüa veel ja veel, et vaatan veel ettevaatlikult ringi, et magusasoov naaseb niimoodi mu ellu.
See retsept - "Piparkoogipõhjal toorjuustutort pohladega" ilmus toredas roosailmelises www.buduaar.ee´s. Koogi kokkupanemiseks läheb napp pool tundi ja tasub see teha valmis eelmisel õhtul, kui soov järgmisel päeval seda pakkuda. Vaja läheb:
150g piparkooke
50 g võid
2 väikest pk vahukoort
2 ricotta kohupiimatoru
2 maitsestamata toorjuustu
1 dl suhkrut
1 banaan
vaniljesuhkrut
2 dl pohli
1 šokolaad
Purusta piparkoogid kas kombaini või puulusikaga kausis, sulata või, sega purustatud piparkoogide hulka. Vooderda lahtikäiva koogivormi põhi küpsetuspaberiga, mätsi sõrmedega pipakoogimass põhjale, pane külmkappi. Vahusta külmkapikülmad vahukoored vähese suhkru ja vaniljesuhkruga. Toorjuust tõsta enne juba tuppa sooja, siis on kergem vahustada. Vali meelepärane ja taskukohane toorjuust. Muidugi võib kasutada kõikvõimalikke maitsestamata toorjuuste, millega olete harjunud tegema. Mina kasutasin Farmi toorjuustu, aga sobivad kõik teised ka. Ricotta kohupiimakreem on naturaalne ja maitsestamata, aga väga mõnusalt kreemjas ja sametine. Hoopis teistsuguse tektsuuriga kui tavaline kohupiimapasta. Banaan peenesta kahvliga. Sega toesoe toorjuust kohupiima, banaani ja suhkruga. Suhkrut võib igaüks ise muuta, suurem magusasõber rohkem, väiksem vähem, siis jääb mahedam. Sega kreemi hulka ka pohli. Või mõnda muud suvel korjatud oma aia marja, mis sügavkülmas ootamas. Sobivad absoluutselt kõik marjad. Sulata šokolaad vesivannil, kui ei viitsi sedasi mässata, sulata tavalises kindlas kvaliteetses kastrulis, lisa veidi võid ja kohvikoort. Lase jahtuda. Sega kreemi hulka kolmveerand vahukoore kogusest. Ja lõpuks jahtunud sulatatud šokolaad. Võta külmkapist piparkoogine tordipõhi. Piparkookide asemel võib kasutada šokolaadiküpsiseid, ise piparkooke teha või nende rikkalikku segu. Kui tundub põhja pealispind kuiv, niisuta näiteks allesjäänud hommikuse kohviga. Mul jääb alati kohviveerand alles, tunduks nagu raiskamine, siis väga sobilik ära kasutada. Kalla pohlavahune kohupiima-toorjuustu-vahukoorekreem piparkoogipõhjale. Tee lusikaga ringjaid liigutusi, nagu teeks ilusat ümmargust mustrit. Siis lisa ülejäänud puhas vahukoor, samamoodi ringjate liigutustega. Siis jääb koogitipp hästi mõnusalt vahuseks ja kergeks. Pane üleöö külmkappi seisma. Enne serveerimist kaunista meelepäraselt marjade, šokolaadi ja piparkoogipuruga. Tee juurde hea kodune kohv, mis sulle kõige enam meeldib või tass head aromaatset teed. Maitse üle ju ei vaielda.
Selgituseks, et koogi kreemi koostisosasid võib muuta, kas vahukoort rohkem ja toorjuustu vähem või kohupiima vähem. Želatiini kindlasti vaja pole. Sulatatud šokolaad, mis kreemis hanguma hakkab, seob kreemi piisavalt tahkeks ja külmkapp paneb i-le täpi. Kena kolmandat adventi kõigile!:)
Lumemarjad raagus põõsastel olid vahepeal ainsaks valendavaks lund meenutavaks märgiks kolehallis päevas. Vahepeal on lumelörts, vihm, tuisk ja tugev tuul talve lähenemise märke ilmutanud. Kolmas advent on ukse ees. Poed on tihedalt täis ringi sagivat rahvast, kes viskab jõulukinkidele silma, kes nuputab eelseisvate pidude peolaudade üle. Kuldsed ja sinised erkvärvilised tuled säravad hämarduvas linnas. Akendele ilmuvad jõulu kolmnurgad ja majadel hakkavad põlema kirkad jõulutuled.
Tahtmine on ahju panna mõnus lihapraad, et timmida jõuluks just seda õiget maitset ja retsepti. Muidugi on lihtsamast lihtsaim valmis maitsestatud praad osta või küpsetuskotti kasutada, aga mina olen ikka niisuguse lihtsa ja koduse valmistamisviisi viljeleja. Maitseained ja maitsesegud appi, lihale ikka kuum vesi ka ahjupotti, millega siis pikal küpsemisel aeg-ajalt kasta ja sobivad lisandid. Ega seda liha nüüd siis üldse nii tihti ka ei söö ju. Sealiha nimelt. Mul on siin siis kaks praadi, üks oli paras abaliha tükk ja teine läbikasvanud seakülg. Abaliha määrisin kokku mee ja sinepi võrdse seguga, maitsestasin piprasegu, piparkoogimaitseainega ja pikkisin küüslauguga. Algul eelkuumendatud ahju 250kraadi juurde umbes pooleks tunniks või veidi kauem ja hiljem paar tundi madalamal kuumusel, 180. Puljongisse maitsevilju, sibulat, porgandit, küüslauku, loorberilehte. Lisandiks tegin kaalika-porgandi hautise toorjuustuga. Võtsin võrdses koguses juurvilju, keetsin enne koos koorega, jahutasin ja koorisin. Tükeldasin pannile kuuma võisse hauduma, lisasin muskaati, soola, kohvikoort ja toorjuustu. Mõnusalt koorene ja muskaadine, kus kaalika maitse ei hakka domineerima. Häbematult vähe ju sööme kaalikat tegelikult. Magusa alatooniga maitse tasakaalustan ma soolaga ära. Küll aga jäi mee-sinepine lihapraad minu jaoks liiga magusaks. Hädast aitasid välja sinepi kibedus ja pohlamoosi mõrkjus. Parema lihvi sai toit soojendades, pannil uuesti pruunistudes. Krõbedane jume nii kartulile, mesisele lihale kui kaalika-porgandi kreemisele hautisele.
Kõhualuse sealihatüki valmistasin sinepi-hapukoore-majoneesi segust. Majonees oli mul oma tehtud ja üsna sinepine. Kasutasin teralist dijoni sinepit. 1 muna vahustasin 4 teelusikatäie sinepi, soola, suhkru, piprasegu ja klaasitäie oliivõliga ja kahe spl valge veiniäädikaga. Suhkrut panin päris palju, hapukas alatoon jäi majoneesile, aga muidu mõnus. Lihale määrdeks võtsin kõiki võrdses osas, näiteks 1 spl nii hapukoort, sinepit kui majoneesi. Piprasegu, soolaga hõõrusin liha kokku, lõikasin kamarale lõiked ja pikkisin küüslauguga. Kuna mul oli kana tegemisest puljongit alles, kasutasin selle ära, lisasin ka veel kuuma vett ja sellega siis aeg-ajalt kastsin praadi. Küpsetusaeg ja temperatuurid olid samad. Keerasin ka prael külge vahepeal. Pärast jahtus liha mitu tundi veel ahjus fooliumi all. Liha oli väga hea lõigata ja maitses ka külma lõiguna järgmisel päeval väga hästi. Koju saabunud mees kiitis ja nõudis veel.
Jõuluõhtuks peab kindlasti suurema tüki sealiha varuma, nii tuleb ka küpsetusaeg palju pikem, kui arvestada ikka iga kilo kohta tund. Muidugi võib peolauale hoopiski toredat viguriga lihahautist teha, kas siis veini, heleda õlle, porteri või koguni šokolaadiporterit kasutades või üdini maalähedaseks jäädes ja rikkalikus koores liha hautades. Kapsapotid tulele ja piparkoogilaarid ahju! Tikutulega olen piparkoogimaitseainet mööda poode taga ajanud, kas ajutiselt otsas või polegi enam. Maitsemeeled valla ja loomingulisust ja vaba mõttelendu kööki kõigile!:)
