Lõheseljanka hapukapsa ja rosepipraga

Pean vist supiputka maja juurde avama. Blogi postituste järgi keeb katlas koguaeg üks supp. Aga mulle meeldib suppi keeta ja veel parem on suppi süüa.  Ja supp peab kuum olema! Katsu see siis korralikult pildi peale saada, kui ta aur teeb fotosilma uduseks ja kulp laia kaarega taldriku ääred supivedelikku täis lainetab.


Lõhe supikogu on ka üks tänuväärne toidu tooraine. Kui kavalalt poes valida, saab supikogust nii hea supi kui lihavamatest lõheäärtest näiteks koorese lõhepasta valmistada. Või, kel soolalõhe isu, saab oma käega soolates kiirelt hea võileivakatte. Kui aga kilone hapukapsakott lahti, saab sellest head c-vitamiinirikast toorsalatit mõne hea lihava prae juurde. Aga hapukapsas sobib ka suurepäraselt lõheseljanka sisse. Kala ja hapukapsas, seda kooslust pole minagi enne proovinud. Ungarlased, meie sugulusrahvas, kasutavad kalatäidisena hapukapsast. Ja see kala- ja köögiviljarikas hapukas supp teeb kõhule kindlasti pai, seda ju hapendatud toidus sisalduvad väärt bakterid teevad.

1 lõhe supikogu koos peaga, 1 suur peotäis hapukapsast, 1 keskmine sibul, 1 porgand, 1 marineeritud kurk, 5-6 rohelist oliivi, vett, meresoola, 1 loorberileht, 5 vürtsitera, kiluvürtsi, ürte, rosepipart, tilli, küüslauku, õli, 4 spl Bonduelle šampinjoniletšot, kappareid

Pane lõhe supikogu külma veega keema, riisu hoolikalt vaht. Maitsesta meresoolaga, lisa tükkideks rebitud loorberileht, vürtsiterad, veidi kiluvürtsi. Pane potti kohe ka peotäis hapukapsast. Lase tunnike madalal kuumusel supil keeda. Passeeri väheses õlis tükeldatud sibul ja juurviljakoorijaga tõmmatud porgandi laastud, lisa šampinjoniletšo ja keeruta kiirelt kõik läbi ja lisa supisse. Lase kõigil koos haududa. Võta supist lõhe kondid ja pea ja eemalda kondid ja pane kala potti tagasi. Lisa viilutatud oliivid ja tükeldatud marineeritud kurk, võimalusel kapparid. Puista parajalt rosepipart. Viimistle maitset ürtide ja tilliga. Lõpuks lisa paar küüslauku purustatult ja keera kohe kuumus välja. Lase maitsetel tõmmata. Serveerimisel puista veel supile rosepipart. Või soovi korral hapukoort. Korduval soojendamisel läheb ka see supp aina paremaks. Nii et, katlad tulele ja ärge muidu elus suppi kokku keerake, nii nagu sarnaseid uudiseid tuleb uksest ja aknast pidevalt. Hoidke end ja lähedasi ja mõtetes ka neid, kellest ammu pole midagi kuulnud. Päikest! :)

Et külm liiga ei teeks

Hapukapsas ja šampinjonid liharikkas talvises supis

Kana-nuudlisupp kirsstomati ja roheliste oliividega

Ja lumine lemmik aiapink kutsub vägisi istuma.

Kuuse taadil läks lume ennustamine küll seekord rappa. Lund aina tuli ja tuli, et teinekord hommikukohvi asemel haarasin kohe lumelabida, et teerajad kinni ei tuiskaks ja et kuurist ikka puid kätte saada. Oma majas elamise valud ja võlud. Tuli praksub pliidi all lõpuks ja kööki paiskub kuuma tule lõhna. Ja et külm liiga ei teeks on hea jälle tulele panna hea potitäis korralikku talvist suppi.


Talvine supp rikkaliku liha, hapukapsa, kirsstomati ja šampinjonidega


Seda mõnusat kergelt hapukat liharikast suppi olen teinud erinevate köögiviljade, männiriisikatega, mis korjatud kodu lähedalt Pohlaparadiisist ja kerge soolaga naturaalselt hoidistatud. Seekord lisasin metsaseente asemel poest ostetud šampinjone. Korralik hapukapsasupp kõhualuse sealihatükiga on vana klassika ja teine teema. Aga minu talvises supis moodustab hapukapsas ainult vaba käega pandult veerandi. Ometi tuleb mõnusatest searaguukontidest lihav ja maitsev puljong ja lisatud erinevad köögiviljad ja hapukapsas moodustavad hea hapuka koosluse ja seened annavad mõnusa meki juurde, mitte ei kao supi sisse ära. Ja see supp kuulub nende suppide kilda, mis soojendamisel järjest paremaks lähevad, et kui potitäis valmis keedetud ja korralikult maha jahutatud, saab seda ka nädala pärast rahumeeli soojendada. Uuel kuumutamisel näiteks väiksemas kastrulis on ka see nipp, et ei panda suppi täistuuridel keema, vaid kuumutatakse tasapisi kuni keema tõusmiseni.


1-1,2 kg searaguu konte, kaks peotäit Kadarbiku hapukapsast porgandiga, 1 koorega väike sibul, 1 kuues küüslauk, 1 porgand, 1 sibul, 2-3 kartulit, pool karpi šampinjone, 4-5 kirsstomatit, 2 küüslauku, jupike ingverit, maitserohelist, meresoola, suhkrut, vürtsitera, piprasegu, kiluvürtsi, 1 loorberileht, vett


Pane searaguu külma veega keema, riisu vaht korralikult. Lisa väikesteks tükkideks rebitud loorberileht, mõned vürtsiterad, koorega poolitatud väike sibul ja kuues küüslauk. Need võib supi valmides eemaldada. Hetke pärast lisa ka paar parajat peotäit hapukapsast. Lase supil madalal kuumusel tunnike keeda. Haki sibul ja viiluta porgand, ingveri jupike, kuumuta pannil veidi õli, keeruta maitseviljad kiirelt õlist läbi, nii vallanduvad just porgandist hääd vitamiinid. Lõpuks viiluta šampinjonid ja kirsstomatid ja pane puljongisse. Maitsesta ja maitse ja viimistle veel korralikult maitset. Et oleks mõõdukalt soola, parajalt hapukust, veidi võib ka suhkrut lisada, mis maitseid aitab esile tõsta. Mulle meeldivad kiluvürtsi pakis olevad vürtsid, mis ei peaks mu blogi lugejatele mingi uudis olema, veidike saputan sealt ka, mõnusalt pikantne ja talvine aroom paiskub kohe vürtsidest kööki. Kui on sügavkülma maitserohelist varutud, siis sobib nii petersell, kui till. Kui sibula mugulad juba kevadet ootavad ja rohelist tutti kasvatavad, lisa ka rohelist sibulat, kuigi poes on rohelise sibula pundid ja muu roheline kraam ju ka kõik saadaval. Muidugi võib ka porrut lisada. Võta raguukondid supist välja, eemalda kahvliga kontidelt liha ja pane potti tagasi. Lõpuks purusta noaseljaga paar korralikult kopsakat küüslauku. Mul emal on aiamaal just niisugused hiiglased eelmisel aastal kasvanud. Haki küüslauk hästi peeneks, pane kõik supisse ja keera kuumus välja. Nüüd pane soojad talveriided selga ja mine talvist loodust nautima ja kohustuslikke samme sammuma. Tagasi tulles on lisaks õhetavatele punapõskedele kõht tühi ja potitäis head kuuma suppi juba ootab. Nagu oleks ise valmis keenud.

Kas märkasid lumemütse kevadet ootaval kurepesal? Kinnist väravat lumeteki kaisus. Ja külakiike lumevangis lapsi ootavat.

Lumekeerdusid elupuu igihaljal ja jäälilli tardumas kuivanud lillevartel. Kas linnumajas oli värvilisi külalisi? Või mõni ablas harakas vaid kassi toitu miilimas. Eks nemadki tahavad talve üle elada.

Kana-klimbisupp

Kanafilee valgehallitusjuustu ja kirsstomatiga

Majonees peale ja ahju

Kattega ahjukana parmesaniga spagettidega ja punase sibula-kirsstomati salatiga

Kanaraguu šampinjonidega ja hapukapsa-peedisalat värske kurgi ja sibulaga

Kui aga külm juba liiga teinud, siis peaks ikka abi saama heast kanasupist. Juudi penitsiliiniks kutsutud kanaleem kosutab alati.


Kana-nuudlisupp kirsstomati ja roheliste oliividega


Kana supikogu, 2-3 kartulit, 1 väike porgand, 1 sibul, 3-4 kirsstomatit, peotäis nuudleid, veidi küüslauguga täidetud rohelisi oliive, meresoola, maitserohelist, veidi loorberit, Chicken & Steak maitseainet, paar küüslauku, Vahemere ürdisegu, vett, õli


Ma tükeldan tavaliselt terve kana kolmeks toidukorraks. Tiivad, kintsud, koivad ühe näiteks kana-köögiviljaraguu jaoks, kanafileed näiteks kattega (köögiviljasegu, või kirsstomatid valgehallitusjuustuga) ahjukana jaoks ja järelejäänud rinnaku tagusest kondikogust ja seljast keedan suppi. Pane kana supikogu külma veega keema, riisu vaht, lase kanal mustust veidi rohkem välja keeda, enne kui maitsestad. Lisa veidi purustatud loorberit, soola, jahvata veskist maitseaineid. Muidugi võib ka kanasupile lisada koorega nii sibulat kui küüslauku. Passeeri hakitud sibul ja porgand, tükelda kartul, lisa kõik supile, samuti nuudlid ja kirsstomatid ja seibideks lõigatud oliivid lõpuks. Tükelda ka kanaliha. Maitsesta veel korralikult ja lisa küüslauk ja taas keera kuumus välja ja lase maitsetel tõmmata. Söö head kuuma suppi maitsva ja meelepärase teraleivaga, mulle meeldib sinna peale nii ingverit, küüslauku kui sibulat lisada. Peab ju ometi uskuma, et nii hoiame tervist.


Kana-klimbisupp


Kana supikogu, 1 porgand, 1 sibul, 2-3 kirsstomatit, 2-3 kartulit, 1 loorberileht, piprasegu, ürte, Selleri ürdisoola, meresoola, küüslauku, maitserohelist
Klimbitaigna jaoks; poolteist kulbitäit puljongit, 1 muna, 3 spl jahu, ürte, Chicken& Steak veski maitseainet, soola

Pane supikogu külma veega keema, riisu hoolikalt vaht. Lisa maitseaineid. Lase vaiksel tulel keeda. Passeeri kuumal pannil väheses õlis porgandi rattad ja hakitud sibul, lisa puljongisse. Tükelda kartulid ja pane kastrulisse. Tõsta kulbiga puhast puljongit kaussi jahtuma. Kui puljong on jahtunud, lisa sinna 1 muna, klopi koos puljongiga lahti, mõõda jahu, maitsesta ja sega kergeks püdelaks taignaks. Alati on tark üks prooviklimp teha. Mulle meeldivad klimbid, nagu pehmed pilved hõljumas, kerkimas supi pinnale. Nüüd veel ürte, maitserohelist, maitsete timmimist ja purustatud küüslauku ja ongi supp valmis.


Kattega kanafilee kirsstomati ja valgehallitusjuustuga


2 kanafileed, pool valgehallitusjuustu, 4-5 kirsstomatit, majoneesi, ürte, piprasegu, soola


Lõikan kanafilee tavaliselt terve suure tükina, teadupärast on seal kaks fileed koos. Mul on tavaliselt niisugune vastikult valus tunne, kui kanafilee õrna liha haamriga õhukeseks taotakse, nii et mina seda ei tee. Surun käega filee veidi laiemaks, maitsestan mõlemalt poolt meelepäraste maitseainetega ja teen peale katte. Seekord siis väga lihtsalt, tükeldatud valgehallitusjuustu tükid ja poolitatud kirsstomatid. Aga sobib ka köögiviljakate näiteks, suvikõrvitsast ja porgandist laastud, sibul, küüslauk või ka paprika. Passeerin köögiviljad kiirelt õlisel kuumal pannil ja sätin segu kanafileele. Kõige peale niristan otse pudelist majoneesi. Majonees aitabki kanafileel kenasti mahlaseks ahjus küpseda. 30-40minutit 250kraadises ahjus. Lõpus võib ka temperatuuri vähendada 200ni või oleneb ahjust ja kogemusest. Veidi panen ahjupotti ka kuuma vett, sellest tekib kana küpsedes hea leem. Lisandiks kartulit ja köögiviljaraguud, spagette parmesaniga või karrist risotot, nii nagu momendil tuju ja tahtmine ja isud on.

  Kanaraguu šampinjonidega

Ühe kana koivad, kintsud, tiivad, 1 sibul (või porrulauku), 1 porgand, paar küüslauku, pool karpi šampinjone (pool suvikõrvitsat, 1 paprika), pool karpi Creme Bounjouri, soola, ürte, piprasegu, õli, vett


Kuumutan pannil õli, lisan sinna tükeldatud kana koivad, kintsud, tiivad, maitsestan, keeran pooli, lisan porgandit, sibulat, kui on, siis ka porrut, seened, segan kõik kiirelt läbi ja valan peale kuuma vee, lasen roal haududa. Kui liha hakkab kondiotsast veidi lahti lööma, hakkab kana valmima. Kui tahtmine raguu kooreseks teha, lisan madalal kuumusel hautades Creme Bounjouri, veel ürte, maitserohelist. Kui seeni pole, kasutan näiteks suvikõrvitsat, paprikat, kui kooreseks ei taha teha, jätan raguu naturaalseks. Lisandiks jälle, kas kartulit, riisi või köögiviljaraguud. Aga väga maitsva salati sai ka hapukapsast koos keedetud peediga, hapukapsale lisasin veidi suhkrut ainult, et mahlad välja tuleksid, veidi ka värsket kurki ja sibula teravat. Maitsev ja tervislik salat sai! :)

Hautatud seakõrvad ja seakeel kruupide ja köögiviljadega

Hautatud seakõrvad kruupide, kartuli ja porgandiga

Keedetud seakeel odrakruubi, porgandi ja porrulauguga

-23 kraadi pühapäeva hommikul nõuab küll seest soojendavaid toite lauale. Muidugi on tore klõpsata kauneid pilte lumemütsides aiast. Ja kui talla all ikka krudiseb, on see õige talve tunne käes. Kurb on vaadata kiisusid külmast hellasid käppe raputamas ja pidevalt on just õuekassidele välja pandud toit külmunud.

Lumevaiba all minu lilleaiasüda

Tarbeaiakastid talvepuhkusel

Lund pole kuigi palju, aga külm hakkab juba sahvris olevale purgikraamile, et kahju, kui head omatehtud hoidised või koju varutud toit laks ja laks külmast lihtsalt purunevad või riknevad. 10 minutine jalutuskäik äratoomata posti järele on nagu tore võitlus, suu ja pool nägu mähkunud ema kootud mohäärsalli, kaunilt roosakirju lõnga pehmed karvad härmas, nagu kiisude habe. Jõuluaja kingikottidest riiulitele siginenud toredad maitseteed tšilli ja erinevate vürtside ja ingveriga saab nüüd kõik järjest ära proovitud, peaasi, et kuldkollast sidrunit ja taruvaigust mett, toorest ingverit ka veel kodus on.  Aga tagasi nüüd seakõrvade ja -keele juurde.


Keedan seakõrvu ja keelt nagu sülti. Külma veega keema, riisun hoolikalt vahu, lisan pipra- ja vürtsiterasid, mõned koorega šalottsibulad, ka rüütatud küüslaugu, soola ja lasen madalal tulel haududa. Paar peotäit odrakruupe panen veega ligunema. Samal ajal koorin kartuli ja porgandi. Peale umbes tunnist seakõrva haudumist lisan algul kruubi ja veidi hiljem, porgandi ja kartuli. Maitsestan piprasegu, sutsu kiluvürtsiga, ürtidega. Seakõrvad hauduvad mitme hea tunniga mõnusalt pehmeks, et valget krõmpsu kõrva sees enam ei tunnegi. Kruup ja köögiviljad teevad roa mõnusalt tummiseks. Enne serveerimist lisatud purustatud küüslauk paneb i-le täpi. Ja rooga tuleb süüa tulikuumalt ja korraliku kange sinepiga. See toit pole pepsidele ja niisuguse krõbeda külmaga pole mõtet mõelda dieetidele. Aastavahetuspidude külmad suupisted panevad momendil õlgu väristama ja meel nõuab head kuuma toitu.

Seakeelest saab samuti erinevaid häid soojasid roogasid. Ja kui kodus oma perele süüa teha, ei ole oluline ka keelt ümbritseva naha eemaldamine. Keel on üsna lihav, aga keeb samuti hästi mõnusalt pehmeks ja kruubid koos erinevate köögiviljadega sobivad sinna juurde suurepäraselt. Seekord lisasin ka porrulauku ja porgandit lisaks kruupidele. Ja löppmaitse andmine paraja portsu purustatud küüslauguga on kohustuslik.

Jõulusalatid

Kõrvitsasalat, peedi-heeringasalat, kalamari, pikantne pasteet, heeringas muna ja punase sibulaga, tursamaksasalat kirsstomatitega, marineeritud kurk, pohlamoos

Rukkipesad, avokaado-soolalõhe toorjuustumääre, marineeritud šampinjonid, juustumääre

Lehtpeedisalat kirsstomati, värske kurgi, varsselleri, rohelise sibula ja vinegrettkastmega

Marineeritud angersäga, forellimari, krevettidega merevaik, vürtsikilu, heeringas muna ja punase sibulaga, soolalõhe, tursamaksasalat, avokaado-külmsuitsulõhe toorjuustumääre, mustad oliivid ja brie juustud - aastavahetuslaual Helsingis

Hapukurgid ja kanarulaadi ning vürtsika porgandi kihiline salat juustu, muna ja värske kurgiga

Pühade ajal sai lauale jälle tehtud toredaid salateid, mida tore teiega jagada. Traditsiooniline ja lihtne tursamaksasalat, kus tursamaksale lisatud keedumuna, sibulat ja kirsstomateid.  Mõnus määre rukkipesadesse - avokaado-toorjuustumääre soola- või külmsuitsulõhega. Purustasin ühe avokaado, lisasin 100g hakitud lõhet ja 100g maitsestamata toorjuustu, sidrunimahla, soola, pipart ja hõõrusin kreemjaks.   Riivitud peedisalat heeringa ja munaga, oli sametine peedisalati variant, kus peedile lisatud muna, veidi kartulit, heeringat ja sibulat ning majoneesi.  Kihiline juustusalat kanarulaadi ja vürtsika porgandiga oli hea ja uus vaheldus tavapäraste segasalatite asemel. Kanarulaadi ja riivitud juustu kihtidele oli lisaks värske kurgi viirg ja keedetud munad. Toorele riivitud porgandile lisasin nii sibulat kui küüslauku, vürtsikaid maitseaineid, seesamiseemneid, õli, valge veini äädikat, sidrunimahla, suhkrut, soola ja lasin maitsestuda nii kaua, kuni teisi aineid hakkisin, riivisin. Kihtide vahele panin ainult majoneesi.  Samuti kulus jõulu esimesel pühal ära hea värske salat. Lehtpeedi lehtedele laotud värske kurk, varsseller, roheline sibul, porru, kirsstomat, vinegrettkaste.

Aga sai tehtud loomulikult ka sülti ja pikantset pasteeti, heledas õlles hautatud hapukapsaid. Olen neist igal aastal postitusi teinud. Ja tore on tõdeda, et aina rohkem teevad koduperenaised taas sülti. Minu sült tuli ikka, nagu alati lihav ja maitsekas. Kui teisi süldilugusid loen, näen erinevust selles, et lisan lõpus alati küüslauku. Samuti alustan maitsestamisega peale vahu eraldamist, sest maitsed tahavad tõmmata ja lõpus ohtra soola lisamine lambist jätab toore mulje.

Ja eks lauale on saanud kanda mitmet sorti oma tehtud kurke, seeni, kõrvitsasalatit, tomati-sibulasalatit, heeringat, vürtsikilu, marineeritud angersäga, pohlamoosi, Maidu rabarberikastet vürtsköömnetega(soetatud Eesti Draamateatri Jõulusahvrist), soolalõhet, kalamarja. Soojaks toiduks lauale nii kana, kui lammast ja sealiha ning köögiviljaraguud ja püha söömaaegade vahel söödud rasvu põletavat kapsasuppi, mida olen keetnud mitmes variandis jälle potitäie valmis, hea lihtsalt võtta ja soojendada, kui isu tuleb. Koogiehteks oli Vana Tallinnaga valge šokolaadi toorjuustukook šokolaadi küpsistega, magus ja rammus, nagu üks õige kook olema peab. Valgehallitusjuuste ja oliive naksatud. Mandariine ja pähkleid ja piparkooke ja šokolaadidega maiustatud. Heast veinist, jõuluõllest (kohviporter kõigi lemmik), kuumast glögist rääkimata. Armas, et päikegi piilub juba kargetel hommikutel, kutsub diivani mugavusest ja teleka lummusest õue. Head vana-aasta lõppu! :)

Tomatine kanamaksaraguu - kiire argiõhturoog

Viimastel aastatel olen jõuludeks ikka ainult kanamaksast pasteeti teinud. Lihtne, kiire ja maitsev. Sel aastal võiks ju plaani võtta hoopis klassikalise pasteediteo, kus seamaksale lisandub hea tükk veidi rasvast liha. Aga kanamaksa karbid on sügavkülmast kolinud ka jahutatud variantidesse. Kanamaksast saab lihtsa vaevaga hea argiõhturoa. Kes maksa armastab, tasub asi ette võtta.

1 karp Rannamõisa broilerimaksa(500-700g), 1 sibul, 1 porgand, 1 küüslauk, pool purki Bonduelle šampinjoniletšot, õli, soola, ürte, piprasegu

Puhasta maks kelmetest, mõni suurem tükk lõika väiksemaks. Kuumuta pannil õli ja prae maksatükke kiirelt mõlemalt poolt, lisa tükeldatud sibul ja riivitud porgand. Sega kõik kiirelt läbi. Purusta küüslauk, pane maksasegu hulka. Lisa pool purki letšot, kui maksapakk on suurem, võib ka terve purgi panna, vajadusel lisa veidi kuuma vett. Maitsesta ja lase vaiksel tulel veidi haududa. Serveeri näiteks keedetud kartuli, võise lillkapsa ja rohelise konservhernega. Ja maksaisu on selleks nädalaks rahuldatud! :)

Saagu suppi

Tšilli särtsuga kalkunipallisupp nuudlitega

Kalkunipallid suvikõrvitsaga rassolnikus

Veel leiab aiast rohelisi rukola lehti

Lepatriinu küünlad ja kaitsvad kastanimunad

Rikkalik kana-nuudlisupp šampinjonide ja kalkunilihaknellidega

Kapsasupp loomalihaga

Tomatine kapsasupp kanaga

Ingver ja küüslauk - sügise kohustuslikud toidu lisandid

Kanasupp šampinjonide ja kruupidega

Esimesed lumeterad on maale sadanud. Tuul tutistab valusalt põski. Hea on nautida äsja köetud kuuma ahju soojust. Veelgi parem end soojendada seestpoolt kuuma maitsva supiga. Keedan suppi sageli. Heaks ja lihtsaks supi valmistamise tooraineks on hakitud kalkuni kintsuliha. Ta erineb tavapärasest seguhakklihadest kohe eriti. Ei jää kuiv ega tuim, vaid mahlane ja isegi magus. Ja särtsuks sobib alati veidi tšillikauna. Frikadellisupid on küll niisugused, mis seismisel paremaks suurt ei lähe ja pigem tuleks valmistada niisugune kogus, mis sobibki üheks toidukorraks.



Tšilli särtsuga kalkunipallisupp nuudlitega


Hakitud kalkuni kintsuliha pakid on 400grammised. Selle pakiga saab umbes 2 liitrise potitäie suppi. Kalkunipallitaigen:
1 pakk hakitud kalkuni kintsuliha (Rannamõisa), 1 muna, 1 sibul, 2 viilu terasaia, 2 küüslauku, veidi hapukoort, tulist lihamaitseainet, soola, Prantsuse ürdisegu
vett, 1 loorber, mõni vürtsitera, 2-3 kartulit, veidi õli, 1 porgand, 1 sibul, paar küüslauku, tilli, peotäits nuudleid, pool punast tšillikauna, soola

Kõigepealt valmistan lihapallitaigna, tavaliselt sõtkun kõik märgade kätega läbi ja loobin veidi hakklihataigent. Keedan veekeetjaga kuuma vee, panen silma järgi umbes pool potti või veidi rohkem. Esimesena lähevad keema kartuli kuubikud. Porgandi ja sibula passeerin pannil kuumas õlis kiiresti, lisan supile. Siis hakkan märgade kätega lihapalle supile lisama. Peotäis nuudleid või väiksemaks murtud spagette. Lõpuks maitsestan ja panen ka veidi tšillit ja ikka purustatud küüslauku ka.

Kalkunipallid suvikõrvitsaga rassolnikus

Vahel kohe on niisuguse supi isu, kus on sees hapukurk. Mul on enda tehtud marineeritud kurgid, mis sobivad samuti nii seljankasse kui rassolnikusse. Ja sügise tulles meeldivad mulle supid, kuhu lisan odrakruupi. Suvel ei tule kruup soojas toidus mitte meeldegi. Kalkunipalli taignale lisatud suvikõrvits, teeb need mõnusad pallid veelgi maitsvamaks ja mahlaseks



.1 pakk hakitud kalkuni kintsuliha, veerand suvikõrvitsat, 1 keedetud kartul, pool sibulat, 2 küüslauku, piprasegu, Vahemere ürte, soola
peotäis odrakruupi, 2-3 kartulit, 2-3 marineeritud kurki, 1 porgand, 1 sibul, veidi varssellerit, väheke ingverit, letšot, kurgi marineerimis vedelikku, 2 küüslauku, vett, soola, erinevaid maitseaineid



Algul valmistan taas lihapallitaigna, lisades hakklihale riivitud suvikõrvitsa ja kartuli, seekord muna ei pannud ja ka saia mitte ja pallid püsisid ikkagi väga hästi koos. Peenikeseks hakitud sibul ja purustatud küüslauk, maitseained ja soola ja segan taas märja käega kõik läbi. Kuuma vette panen keema kartuli kuubikud, peotäie kruupi, passeerin porgandi rattad ja hakitud sibula, lisan supile. Selles supis kasutasin paprika letšot, mis andis niisuguse kerge tomatise puudutuse, samuti veidi kollaseid, rohelisi paprika viile letšost. Lõpuks teen märja käega lihapallid. Hakitud marineeritud kurgi tükid ja veidi ka marinaadi. Maitsestamisel olen kasutanud ka sügise alguse marineerimishetkedet järele jäänud maitseaineid. Näiteks niisugune segu tomatite marineerimiseks, mille koostises on kuivatatud tilli varred, koriandrit, küüslaugu laaste, musta pipart ja purustatud loorberilehte. Sobib väga hästi. Ja, et i-l ikka täpp peal oleks, siis purustatud küüslauku ka ja lasen maitsetel tõmmata.


Rikkalik kana-nuudlisupp šampinjonide ja kalkunilihaknellidega


See supp tuli maitsekas ja paks, et pane lusikas või püsti. Mõnest kanakintsust või koivast keedetud puljong kõikide heade reeglitega, kuues sibul, mis teeb puljongi kuldseks. Mulle meeldib kanasupile vahel ka seeni lisada. Viilutatud valged šampinjonid ja mõnus seenemaitse on täiesti olemas, nagu ise oleks metsas seenel käinud. Kuigi pruunidel šampinjonidel on ilmselt tummisem maitse. Kalkunilihaknellid said seekord supisse lihtsalt seepärast, et pool pakki oli järel, teine pool oli rännanud pasta sisse. Hakkisin lihtsalt veidi sibulat ja maitsestasin ja surusin segu kokku. Samuti on siin supis kasutatud kirsstomateid. Need lisan supi lõpus, taas niisugune mõnus itaaliapärane puudutus toidus. Ja pirukaid me supi juurde ei tee, ikka head rukkileiba, millele saab küüslaugu õhukesi viile ja ingverit toorelt panna. Väga hea!

Kanasupp šampinjonide ja kruupidega





2-3 kanakintsu, vett, 1 sibul, 1 porgand, peotäis odrakruupe, pool karpi šampinjone, 2 kartulit, 2 küüslauku, maitserohelist, soola, maitseaineid, jupike varssellerit ja ingverit

See on üks hea ja teistsugune supp. Klassikaliselt tehakse seenesuppi kruupidega ilma kanata, mulle aga meeldib siiski kanapuljong väga, see ravib ja kosutab ja siin blogis on sellest sadu lugusid. Pane kanakintsud külma veega keema, riisu vaht ja kanast väljakeenud mustus, lisa soola, vürtsiterasid, erinevaid maitseaineid veidi. Mõni koorega šalottsibul ja kuues küüslauk sobib ka. Jupike varssellerit ja ingverit teeb ainult head.  Suppi valmides võib koorega maitsetaimed supist eemaldada. Kruupe ma pole leotanud, lisan need ka kohe peale kana ja lasen supil vaikselt podiseda. Passeerin taas porgandi ja sibula ja lisan supile. Lõpuks kartuli kuubikud ja seene viilud. Küüslauk ja tilli sügavkülmast. Peterselli mul sel aastal sügavas kahjuks pole ja sellest on väga kahju. Kaunistuseks mõrkjat rohelist rukola lehte, mida täna hommikul kaunistasid valged lumekruubid.



Kapsasuppi kahte moodi

Olen ikka lugenud vahel kapsasupidieedist. Aga pean tunnistama, et värsket kapsast saab koju häbematult vähe ostetud. Kui ta aga kodus juba on, siis muidugi saab nii suppi kui salateid teha. Sai võrreldud kapsasupidieedi supiretsepte ja kuna teen selle lisa sissekande hoopis juba aastal 2016, siis jõuluajal keetsin mitu head potitäit erinevat kapsasuppi. Omavahel peres naersimegi, et meil on rasvupõletav kapsasupidieet. Kuna väga armastame mõlemad mehega suppi, oli valmiskeedetud supp igal juhul kümnesse. Ja ega ta ei erinegi mistahes kapsasupi meetodist. Ühe supi keetsin loomalihakontidega, millest tuli väga hea lihav puljong, kohati ikka lausa mõtlesin, et oli see nüüd lammas või veis, mis potti läks. Korralikult erinevat köögivilja lisaks värskele kapsale ja ka kirsstomateid. Mida ma supi sisse ei pannud, mis nendes supidieedi retseptides oli, oli paprika. Aga tomatise kapsasupi keetsin hoopiski kanaga ja lisasin ka šampinjone ja head lemmik Bonduelle šampinjoniletšot, mis on hea abimees tomatiste suppide valmistamisel. Ka värske kapsa supi puhul on oluline korralik viimistlemine küüslauguga. Ja kindlasti sööme me supi juurde alati head teraleiba, millele ka veel ohtralt küüslaugu seibe laome, et teisel päeval ühistranspordis meid keegi vist näha ei soovi.

Pimedad sügisõhtud kutsuvad ikka küünlaid süütama. Ootamatult avastasin, et tavalised valged teeküünlad on otsas. Kuidagi kurb hakkas. Siis aga piilusin kappidesse ja leidsin tütre toodud lepatriinuküünlad ehk Hollandist, mida ma kuidagi ei raatsinud kunagi põlema panna. Kaunis punane leek oli, taht põles ära, nüüd niisugused armsad lepatriinupesad alles. Ja öökapil raamat, et veidikegi rohkem enda sisse vaadata. Mis raamat see küll on!?

Toidunautlejatele soovitan ka soojalt tuttuut filmi Tagasi tippu. Bradley Cooper teeb tulest ja veest läbikäinuna tulise comebacki restoranimaailma tippu. Väga lähedalt võtted, nii pannil kui serveerimisel suurköögis, kui inimeste ilmetel. Üle tüki aja tahtsin filmi edasi vaadata, veelgi rohkem, veel neid ägedaid stseene ja vägevaid roogasid.

Krevetid avokaadopesas värvilisel maitsval padjal

Veel hetk nautida sügise sooja õhku, vaikust enne lubatud lörtsi tulekut. Las kirjud lehed lendavad ja roheline rukola veel peenrakastis kasvab. Tummised lambapajad ja punavein oodaku. Kuigi eile olid blogiveergudel sinepised mõnusad searibid, siis tegelikult on need vaid ju lood. Toidulood, mida tahan ise jäädvustada. Asjad peavad kõnetama. Mulle väga meeldivad krevetid. Ja hea on paitada oma katkist enesetunnet värvilise krevetisalati ja hea külma veiniga. Vahet pole, olgu väljas või lumetorm. Aga nii ma just praegu tahan.


Krevettidega sobib hästi külm keedetud kartul. Õhukeselt lõigatud kartulipadjale ehitasingi salati ülesse, vaba käega värsket kurki, punavat kirsstomatit, musti oliive. Hea on valida ka alati midagi puuviljalist, seekord siis apelsin. Muna keedan 6 minutit. Veidi marineeritud kurgi kuubikuid. Aga need oleks võinud ka ära jätta, nii tundsin täna. Sibula unustasin. Eelmisel nädalal ostetud avokaadosid küpsetasin kodus banaani kaisus veidi edasi. Serveerida krevette avokaadopesas on silmale ilus. Söömiseks on muidugi mugavam neid siiski viilutada. Krevettidega sobib alati ka till, mida nüüd leiab juba sügavkülmast. Kuigi peenrakastides on sooja sügise tõttu teine ring, koriander tuleb kohinal ülesse, šalottsibulad kannavad rohelist vart ja rukola, mu suur lemmik, jätkab roheliste sinepiste lehtede kasvatamist. Kastme segasin võrdses koguses majoneesist, hapukoorest ja krevetimaitselisest Merevaigust. Seekord jätsin kreveti vedeliku kiisudele limpsimiseks, kui muidu olen seda merest maiku ikka kastmele lisanud. Merevaik on niisugune mõnus pähkline pehme juust, mida söö või lusikaga. Võileivatordi kreemi sisse panen ma seda alati. Ja  salatile krooniks rukola mõrkjad krõmpsud lehed. Maitseaineid sellele salatile ma ei pane kunagi. Ja kastme segan eraldi kaussi. Üksiolemise üüratu nauding.