Otsing sellest blogist

3. veebr 2010

Tatra tants tuunikalaga


Lõpuks tuli päike ka välja. Ja tuul kogub õhtuks hoogu. Päike sillerdab lume läikival looril. Marjapõõsastest paistavad kurvalt lumme vajunud tipud. Endiselt pole ühtegi lindu. Kaevust vaatab vastu jäine kinnikülmunud kristalne auk. Sisseroogitud rajad on nii kitsad, hanged aga külgedel nii kõrged, et veeämbrid tuleb vöökõrgusele sikutada, nagu jõusaali pommid.Tuulik tiirleb kurvalt tuult püüdes lumehanges. Kevade lähenemisele mõeldes hakkab küll hirm, et kuis ja mismoodi talve taevaand küll lõpuks ära sulab.

Vastupandamatu tatrapudru isu oli. Aga ega ma oska ühele keeta. Ikka valan kuuma õlisse nõukaaegse teeklaasi täie tatart ja seda jätkuks ilmselt neljale. Järelejäänud tatra jahutasin maha. Keetsin mõne muna. Ja segasin kokku mõnusa salati tatrast, tuunikalast, munast, punasest oast, sibula krõmpsust ja tibakesest juustust, majoneesi-hapukoore vähene segu ka.Hea vaheldus traditsioonilistele salatitele.

Kommentaare ei ole: