Otsing sellest blogist

7. juuli 2010

Redise-rukola riugas rikutuile











Eilne lausvihm lõhkus mu kauni pruutvalge pojengide roomava pillerkaari. Ja eks lookas ja lookus on teisedki kõrgeks kasvavad püsikud, sest kätte on salamisi jõudmas kesksuvi, lopsakas ja lõputa lõbusa kuumusega.Vahest on aga nii, et külmkapis valitseb üsna suur tühjus ja mitte ainult sellepärast, et ma mitmeid kuid juba töötu olen. Aga kuna meile tulid täna külalised, et kuulata poja reisimuljeid, oli ju vaja midagi lauale sättida. Viisakas ju oleks, eks. Ja kuigi oli mul plaanis pikem lugu kirjutada teemal, kui nutikas ikka nõukaaja perenaine oli, siis las ta siis olla pealegi. Kogume materjali edasi.
Aga meie äikese ootuses aiapidu sai siis niisugune:heeringa suupistega leiva diagonaalid,meremarjaga täisterasaia kolmnurgad, koriandrikattega ahjuprae külmad viilud, värvikas värske salat, rohkelt redist, rukola-spinati-koriandri-pesto röstsaial, piparmündi jäätee, krõpsud ja dipikaste, viis viimast grillvorsti ka.
Heeringaampsuks hakkisin lisaks mahesoola heeringale, mis on Vici valikust vaieldamatult minu lemmik, külma kartulit, keetsin 3 muna, rohkelt rohelist sibulat, tilli, peterselli, segasin majoneesi, hapukoorega parajaks. Sobis hästi just heledama leivaga, oli vist Isa leib. Pestot teen ülepea teist korda ja kuna ma ei viitsinud kombaini määrida, hakkisin hästi peeneks ja ikka mitu korda järjest suure hulga rukolat, jääsalati lehti, lehtsalati helerohelist, parajalt koriandrit, tillist ja sibulast ei saanud loobuda ja peterselli käharat ka. See on minu eriline lemmik. Sest ta on niisugune mõnusalt mahe. Riivisin forte juustu vaheldumisi tavalise sõbra juustuga. Purustasin paar kopsakat küüslaugu küünt läbi pressi. Maitsestasin korralikult ja segasin õliga läikivaks, koospüsivaks. Maitsestus üleöö külmkapis. Laual oli see tõeline hitt, lubamatult lihtne ja vastupandamatu. Saia röstis rabedaks muideks päike::)


Jahutavaks joogiks proovisin täna siis eelmisel nädalal valmistatud piparmündiseid jääkuubikuid mineraalvee ja piparmünditeele lisades. Magustoiduks oli jäätis maasikatega. Kuulasime reisi riukaid, põnevaid hetki,vaatasime pilte ja poisid mängisid vahepeal korvpalli. Mustlaste rahapätsamise loo jätsime sinnapaika. Vanaema jooksis metsa mustikaid kiikama, suu sinine tuli kilgates tagasi. Vanaisa suunas meid tütrega teises suunas maasikate järele, ise Rexi jooginõud korralikult puhastades. Kassid magasid , kes grilli all keras, kes koridoris rulli keeratud vaibal ja Nurr ei ärganud isegi siis, kui tiku otsast talle vorstiampsu pakkusin. Magavale kassile jookseb ikka hiir ju suhu. Ja kui räägitakse sellest, et kass toob kõigepealt oma püütud hiired kõik peremehele. Kuna peremees on Euroopa avarustes, siis korjas perenaine iga poole meetri tagant, nagu näituselt, 7 hiirt hommikul kokku, enne kui külalised platsis olid.

Praegu, kui käib jalgpalli põnevalt intrigeeriv mäng Saksa: Hispaania, siis isegi tunnen ristseliti lahtiolevate akende tõttu kerget tuuleõhku ja sääsed, va kurikaelad katsugu siia tuttu pugeda, et varahommikul kõrva ääres taas pinisema hakata, et mis magad siin nii kaua va laiskloom. Nojah, kuni ma nüüd pilte pikalt laadisin, sest äike on liiga teinud interneti ühendustele, digilevist ei hakka üldse rääkima. Hea, et laupäeval ikka poolhädaga "The Notebooki" lõpuni vaadata sain, aitäh Kati, oli tõesti hea film, romantiline, südamlik, isegi kurb ja pisut ka segane. Tuli ka jalgpalli lõpptulemus ja kuigi ma olin juba oma poolehoiu Saksamaale andnud, aga õlu jäi ju külmikusse varumata, siis pole midagi hullu, et Hispaania siiski võitis. On tänase sissekande kontekst ju ka tegelikult kauge ja kuum Hispaania, kust Karl Marten alles mõne päeva eest põletusvillid talla all saabus.

2 kommentaari:

Kati ütles ...

Nii tore, et ka lõpuks selle filmi vaadatud said! :) Võin sulle anda kohe uue filmi soovituse - Dear John. Sulle kindlasti meeldib ka see film.

Jalgpalli koha pealt veel nii palju, et ka mina olin suht pettunud eilses mängus. Eriti pööras mind hispaania võidu vastu see, et vaatasin mängu vabaduse väljakul, kus vene noored suht häälekalt hispaaniale kaasa elasid. Üks jobu pritsis meid õllega märjaks ja lahkudes nägime, kui keegi peksa sai. Oli küll mitmeid saksa lippe, kuid tagasihoidlikud saksamaa pooldajad - eestlased - jäid hispaania fännidele lärmi poolest kõvasti alla...

Kata

Mustikas ütles ...

Tänud, Kata. Te siis proovisite ka ära selle suurel platsil vaatamise värina. Kujutan ette seda 300 000t aga Berliinis...:(
Õnneks saab veel end kuskil mõnusalt kokku võtta, mõnusat kihisevat jahedasse varuda ja mõni mõnus bruchetta kõrvale teha, mul seda rohelist kraami aiamaal veel küll.:)Finaalini!:)