Täna hommikul kuulsin kevadekuulutaja laulujuppe, kui poega kooli üle ukse saatsin. Külm napsas küll nina ja helbevalge teerada krudises, aga hiljem ka peibutust mängiv päike, andis signaale, et keavadet on õhus...
Minu hommikud on väga erinevad. Kuna tööl käin ebaregulaarselt ja erinevatel kellaaegadel, siis sageli tööhommikul, ärgates 6 või 7, peale kohvi ma midagi muud ei tarbi. Sageli jääb kohv ka poolikult lauale. Paar lonksu kosutavat kuuma ja aromaatset hommikukohvi, ajab koos kohusetundega jalule. Enamasti teen presskannu kohvi. Kanne on meie lepatriinu köögis olnud küll väiksed ja suuri, ühe tassi ja kahe jaoks. Ostad odavama, saad ka kiirelt tast lahti. Küll katkevad vedrud ja purunevad nupukesed. Hiljuti investeerisime korralikku bodumi kannu, loodan, et tema vastupidavus on ka hinda väärt. Ja kohv tuleb muidugi maitsev. Praegu joon näiteks Luxuse kohvi. Pidevalt olen hea kohvi otsingul. Kui kolleeg ostis toidumessilt endale lehmakirju lattekannu, mida saab pliidi raua peal kuumutada, siis sealt sain Pellini Topi maitse suhu, mis muidugi sisaldab suuresti araabika kohviuba. Vahest proovin Merrildi, ema kinkis jõuluks Jacobsi. Katse-eksitus-meetod.
Aga hommikud, kui kiirus tagant ei kihuta, kui ärkamiseks on aega, siis peale esimese aurava lepatriinutassitäie kohvi, nuputan midagi hommikuks. Mille järgi isu on või mida kapist leian. Sageli teen muna, väsimuse peletamiseks on vedel keedumuna või poolvedel härjasilm millegipärast kosutav. Kui meid kodus on rohkem, keedan putru, kaerahelvega alustades, mannapudruga lõpetades. Ikka mõned kollased munad klopitult manna valgesse pessa. Soolast võileiba ikka kõrvale ka. Singi ja juustuga, kui on hooaeg, siis ikka värvilist kurki ja tomatit. Kui kalaga end hellitame, siis rohkelt sibulat. Kui kodune olin ja lapsed väiksemad, tegin sageli reedeti kausitäie salatit laupäeva hommikuks, kartulisalatit, makaronisalatit, oasalatit, makrasalatit ja hommikul viinerid kuuma vette või grilli. Pikem mõnusam ärkamine, sest kell hiilis niikuinii keskpäevatundi. Kuumad võileivad ahjus, erinevate katetega, tuunikala, singi, juustu, tomati, majoneesiseguga. Piimamuna segusse kastetud saiad, praetud kuumal pannil, kes soovib suhkru ja kaneeliga, mmmm...Pühapäevased pannkoogid ja pirukad jäävad ka rohkem minevikku.
Aga kui teinekord Keilas emakodus ööbime, on hommikulaud ikka rikkalik, kõik eelnimetatud valikud lõpetades praekartuliga. Praekartuli ajastu hakkab vist tasapisi tagasi tulema.
Ja hommikud on hämmastavad, aeg iseenda jaoks - nautimise tipp.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar