Otsing sellest blogist

7. jaan 2010

Sushi salapära




Kuna ma töötan asutuses, mis on rohkem mõeldud selleks, et teisi lõbustada ja tavaliselt ju kingsepal pole õigeid kingi, siis sai alles täna ka teoks meie väikese allesjäänud rakukese pidu. Ja seekord siis meie ülemuse kodus Viimsis ja plaanis oli koos sushit meisterdada. Päeval oli veel kingituse pakis lahti harutamiseks ravimassaaži 1 osa kesklinnas targa ja sümpaatse inimese juures. Mis oli meeldiv, huvitav, põnev, valus, lõõgastav, raviv. Ja eks õige enesetunne pidi homme saabuma. Kirjutangi selle mõttega blogi kähku ööhämaruses ära, äkki olengi homme koguaeg pikali. Või hoopis suusatan metsas...


Aga lahke maja perenaine võttis vastu meid mõnusalt külma ja mullilise Royal brutiga ja kosutuseks pakkus rohepipraga kooreselt juustust põdralihasuppi. Ja see maitses kosutavalt. Ega õieti midagi keerulist polnudki, lihtsalt teistmoodi roog. Põdralihast tuleb hea puljong keeta, lisada porgandit, sibulat, kartulit, nagu ikka ja siis rohe-pipratoorjuustu ja köögikoorega pehmendada.Ja kosutav tõhus supp igasse kargesse talvepäeva, mis meid just praegu ümbritseb.


Edasi aga algas köögis sushi tegemise madin. Enne olime juba riisi tuulutanud. Perenaine pani lauale kogu kokkuostetud kalavaru, soolalõhe, külmsuitsulõhe ja igasugused kihvtid krevetid, lumekrabid ja võikala. Ja hakkasimegi igaüks proovima, kuidas siis õigel matil seda teha. Toorest kalast loobusime. Proovisime siis kokkupressitud merevetikate lehtedele mätsida sushiriisi, meelepärast kala ja midagi punast, rohelist ja kollast. Kurgid, erivärvilised paprikad, avokaado. Ja täidiseks ka siiamari. Ja ega see rullimine niisama lihtne polegi, aga seltskondlikku elevust tekitab kuhjaga. Lõpuks mätsisime veel nigiride jaoks riisi kaarjaid pätse, et hiidkrevett või veidi kõveram kala sinna kaunilt sättida. Piltidelt on näha, kuidas kõik välja tuli. Laualt ei puudunud ka maitseelamuste krooni kergitavad sojakastmed, Jaapani mägedes kasvav roheline juur wasabi ja marineeritud ingver, mida oli hea sushiampsude vahele suu puhastamiseks, vürtsi värinaks ja ergutuseks pista. Pits soojendatud saket ja hea vein kulus ka rõõmsa ja särtsaka peo juurde. Mingil hetkel kui wasabi mõnelt pisaraid silmist võlus ja kui naer kurgus ja meeltes ei tahtnud lõppeda, oli perenaine tasahilju kadunud. Muidugi valmistas ta kohvilauda ette. Ja suussulav valgest šokolaadist tulvil väga juustune juustutort värskete maasikatega ootas maitsmist. Ohjah, ei tea kas ikka on veel ruumi, mõtles meist igaüks ja mõned juba leppisid sõpradega aegu kokku, et lauluväljakule lumelauaga kaloreid kulutama minna. Kuigi sushiga mõnulemisest saab väga vähe kaloreid. Aga see mõnus maius ja aroomne konjak ja vahune cappucino....kuni kodutee kutsus, õnneks rahulikult poolteist tundi kulgev lumine kodutee väikse reispassveiniga kulges roosalt ja rahulikult. Uus aasta on alanud täiesti uute elamustega ehk kaldub ka see positiivselt meie töösse, et ikka paremini särada ja naeratada, vastu võtta, süüa valmistada ja kõikidele soovijatele meelepärane olla.

Kommentaare ei ole: