Vahest on sulama võetud lihatükk just niisugune, millest paras mõnusalt koorest kooreklopsi teha. Lõikasin kondita abaliha viiludeks, vasardasin laiemaks, paneerisin piprasegu-soolasegus ja jahus ning panin praadima. Samal ajal panin tulele ka suurema poti vähese kuuma veega. Järjest lihatükke praadides, hakkasin siis neid sinna kõrvalolevasse potti tõstma hauduma. Pruunistasin lõpuks veel keskmiselt suure sibula, loputasin kuuma veega panni ja kallasin sellegi vedeliku veel potti. Kuna mul hapukoort polnud, kasutasin hoopiski kohvikoort. Segasin kohvikoore vähese jahuga ja lisasin lihale ja jätsin vaiksel tulel hauduma. Maitses võrratult, lisandiks keedetud peet ja kuum kartul.
2 kommentaari:
Seda sai lapsepölves palju söödud. Ise pole aga kunagi valmistanud. Ehk sain nüüd innustust!
Nii tore, kui innustust leiad siit. Kooreklops on jah vana ja hea, aus asi. Kuigi eks retseptuuri järgi tehakse teda pigem vasikalihast. Aga sealiha on paraku kättesaadavam. Kooreklops sobib ka tegelikult pidulikumaks lõunaks. Mäletan, et kord olen jõulu esimesel pühal, kui vanemad külla tulid, just nimelt kooreklopsi valmistanud. Ise käisin tegemise käigus koguaeg kastet kohvitassi napsamas, et seda lusikaga maiustada. Minu kummaline kiiks. Kaste peab nii hea maitsema, et saaks seda niimoodi süüa. Tänapäeva peen paksenadjate ja köögikoore kasutamine on veidi rikkunud need ehedad tunded. Aga õnneks neid Lepatriinuköögis ei eksisteeri, ikka jahu ja muud ausad piimatooted.:)
Postita kommentaar