Otsing sellest blogist

29. apr 2012

Krevetisalat kartulipadjal




Blogger on siin end kõvasti tuuninud, et nüüd peab kätt harjutama, et lõplikult aru saada, mis ja kuidas.
Krevetid on ühed mu suured lemmikud. Ja kui on selja taga niisugune pikk püstijalu päev pealinnas, hambaaugus mõned imehead Juustukuninga juustutükid ja hinge all Korgi veinipoe klaasike head pinot´d. Siis kodu jaoks toidukorvi sättides rändab ostude hulka ka alati pakike krevette, näiteks soolvees. Koju jõudes saab kiiresti sellest oivalise salati. Nii kaua, kui asju lahti pakid, keevad mulisedes paar muna ja külma kartulit meie majas ikka kapis leidub. See on kohe niisugune hea enesetunde roog, mis su paremat mina paitab ja eluisu upitab. 
Taldrikule põhjaks peotäis vaba käega rebitult näiteks frillice salatit. Ja seda ei pea sugugi palju olema. Paljud toidukohad peavad klienti jäneseks, tihkelt poolkõva hiina kapsast uhatakse taldrikule liiga palju, et kuigi on häbematu rooga järele jätta, siis suudan ma alati salatikatte pealt ära maiustada ja mitte ei taha, et kõrvad kasvama hakkaksid. Salatit peab panema parasjagu. Rohelisele pesale lõikasin kaks keedetud kartulit tükkideks. Ühe muna riivisin keskele, teise muna lõikasin sektoriteks. Krevetikuhil kõige peale ja veidi punase sibula maheteravaid rattaid. Krevetid muna ja kartuliga nõuavad niisugust majoneesipõhist kastet. Kui oleks salatis ka kirsstomateid ja mõnda värvilist puuvilja võiks suristada kokku hapuka vinegrettkastme. Mul oli juba kaste kapist võtta, kuhu oli sisse peidetud kevadist rohelist umbrohtu: naati, võilillelehti, nurmenuku heledaid leheotsi ja aiamaalt murulauku. Klaasike head Gewürztraminerit ja muljed maitsete vahele valla.

Kommentaare ei ole: