Otsing sellest blogist

5. jaan 2022

Piprane peedisupp



Pealkirjaks võiks tegelikult olla pühadejärgne piprane peedisupp. Kes teeb pühade toidulaua jääkidest seljankat, kes mõnda muud suppi. Aga mina olen paar aastat just mõnusat peedisuppi teinud uue aasta esimestel päevadel. Eelmisel aastal lisaks heale lihale kasutasin näiteks jõulupakkidest saadud suitsust pardifileed, mis andis supi lihasele olemusele suurepärase maitse. Sel aastal tuli tahtmine punastest köögiviljadest koosnev supp tuliselt tšilline teha. Ja, kuigi botaaniliselt olevat pipar tšilli nimes eksitav, siis supp tuli vürtsikas ja piprane nii või naa.

600 g Saaremaa pehmet sea ribiliha, 500g keedetud riivitud peeti, 1 punane sibul, 1 porgand, 1 punane väike paprika, 2 kartulit, 3 erivärvilist tšillipipart, kodust tomatihoidist, pardirasva, vett, Himaalaja roosat soola, pruuni suhkrut, sidrunimahla, 3 loorberilehte, 5 vürtsitera, 5 musta pipra tera, 5 rohelise pipra tera, 5 nelki, 4 küüslauku, maitserohelist, Provence ürte, pirpasegu

Panin pehme ribiliha külma veega keema ja eemaldasin vahukulbiga hoolikalt pinnale kerkinud vahu. Puhastasin salvrätikuga poti ääre, keerasin kuumuse järk järgult kõige madalamaks, lisasin soola ja vürtsi- ning pipraterad ja loorberilehed ja lasin lihal valmida. Valmistasin ette köögiviljad, koorisin kartuli ja lõikasin kuubikuteks, porgandi seibid lõikasin piklikult väiksemaks, hakkisin punase sibula ja väikse punase paprika ning erinevat värvi tšillipiprad. Tegelikult olidki erkroheline ja kuldkollane ja punapunane tšillikaun nagu särav kaunistus meie aastavahetuse laualt. Kuna poest olin tšillipipra mixi korvi haaranud. Kuigi sõime aastavahetusel lõhet ja kergemaid hõrke suupisteid, siis keha vajas ka hetkeks niisugust tulist äratust ja särtsu. Ja nii sai kenasti allesjäänud tšillisärts supis ära kasutatud. Kuna olin eelmisel päeval pardifileed teinud, siis köögivilja passeerisingi maitsekas pardirasvas. Lisasin algul liha juurde leende kartuli kuubikud ja siis keerutasin punava sibula, porgandi oranži ja punase paprika pannilt pardirasvast läbi. Kuna kasutan köögis enamasti keedetud peeti, siis peet läks viimaste seas otse potti. Sidrunimahla pigistasin veidi peale ja peagi algas lõpp maitsestuse viimistlus. Enne tuli veel meelde, et midagi tomatiga peaks ka lisama. Nii läkski potti üks poolik purk kodust sügisel tehtud tomatihoidist, kus oli lahkelt nii sibulat, porgandit kui ka paprikat tomatile seltsiks.  Soola ja suhkrut tasakaalustamiseks, ürte ja piprasegu ja kõige lõpuks purustatud küüslauk ja kuumus välja ja lasta rahulikult supil maitsestuda, enne kui nautima hakata. Supp sai üsna terav, aga nautisin head tulist teravat punaleent hea teraleivaga kui teisel päeval ka hapukoore lisandiga, mis mõlemad pehmendavad kapsaitsiinide kõrvetavat toimet. Elus peab olema vürtsi! Tuliselt kirglikku aastat kõigile! 

Kommentaare ei ole: