Otsing sellest blogist

22. märts 2009

Fantastiline forell


Kala tervislikusest räägitakse oode. Ikka mida rasvasem, seda rikkalikuma omega 3 vitamiinidega. Ja juba pikka aega võid kõikvõimalikel kalapäevadel lõhe või forelli poest kätte saada soodsamalt kui käntsaka sealiha. Ja kas roosakalt mahlasest lõhest on midagi paremat. Panin täna pealkirjaks küll forelli, sest seda ka ju täna tegin, kuigi ei saa nüüd pead anda, kumb kala mul piltidel on, sest pildigaleriis näitan seda, mida jõuluks sõime. See uhke kala küpseb kiirelt, asetad roogitud ja puhastatud suurkala fooliumile, viimati kasutasin küll hoopis küpsetuspaberit ja tulemus oli sutsu parem, sest kala ei jää sinna kinni. Maitsestan soola, sidrunimahla, piprasegudega ja ahju. Ometi olen oma murdmispirukate rallis avastanud pliidi taimeri, milleks ta ikka lõppude lõpuks on. Keerad kella vastavaks ajaks sisse, tiksub köögis küll lärmakalt, aga asjast on mingi selgem ülevaade.

Lõhe juurde teen ikka tavaliselt keedukartulit ja lisandiks meeldib mulle teha juurviljahautist või on ta isegi peenema nimega ratatoulle. Ribastan paprika, porgandi, hakin porru ja sibula, kiirelt ka mõni särtsakas küüslauguküüs, maitseaineid veskist krutin ja passeerin kiirelt. Jääb mahlane ja magusalt maitsev. Salatiks teen sageli kodujuustusalatit, sest see lihtsalt võrratult hästi sobib kala juurde. Krõmpsuvat värsket või marineeritud kurki ja sibulat hakin sisse, õuna või paprikat, isegi keedumuna sobib hästi ja hapukoorega segan maitsvaks salatiks. Alati teen ka külma kastet, veidike küüslaugu teravust, pisarateta sibulat, mida iganes kapist leian.

Maitsvam jääb siiski fileeritud filee, siis pole eriti kontidega jändamist ja küpseb ka kiirelt umbes 25 minutit. Ei midagi keerulist, ka koolitüdruk saaks sellega hakkama. Eelmisel nädalal sain vihastama paneva shoki. Mehevend rääkis, et igal kolmapäeval käib meil külas ühe talu juures nn kalaauto kala müümas. Mutikesed tulevad küla pealt kokku, latravad, patravad ja peagi on praeräime praadimislõhnadest õhk tihe. Ja mina ei tea ega keegi pole suvatsenud ka mainida. Vot niimoodi elatakse külaelu. Ostaks ka haugi või ahvenat, räimest, kilust rääkimata. Teeks ise vürtsikilu, marineeriks ja praeks ja rääkimata meie armsatest kassidest, neilgi oleks kõht rõõmsalt rullis.

Kommentaare ei ole: