Otsing sellest blogist

17. aug 2012

Tähtpäevale trooniks





Flokside leekivroosad, purpurlillad ja pastelselt roosad õieviisikud. Mesilaste sume sumin rebasesabade kollasel. Õhtune üha valjenev ritsikate saagimine. Roosakirju tumenev õhtulaotus. Tähtede sätendav sadu. Lendlevad kollased kuivanud esimesed lehed. Küpsete marjade järk-järguline varing põõsastel. Tuulest pikali talulillede read. Esimesed tatikad teeäärses rohus. Mustikasinised sõrmed. Maheda suvikõrvitsa ja rohelise aedoa hiigelaeg. Küpse augusti ahvatlev külg. Ja siis on sügis juba ukse taga.

Eelmise postituse järjeks on tänane salat, mille tegingi jälle endale meeleheaks, tähtpäeva tähistuseks, millest eelmise postituse lõpus kirjutasin. 19a on pikk kooseluaeg ja loodetavasti aastad kasvavad positiivselt pidevast lahusolekust hoolimata. Ja krevettidest ma enda meelerahuks stressi leevendamiseks toituksingi. Ja vaadake, kui ilusad värvid. Seekord tõstab ja toetab kreveti maitset makra, mida on ka alati hea lisada. Rohelisele salatipadjale, rukolale ja Jaapani salatile üles laotud salatis on lisaks makrale veel värsket kurki, ploomtomateid, keedumuna ja seekord olid külmutatud krevetid, mis mul õnnestus siiski siit meie maapoest hankida. Kastmes rikkalikult rohelist peterselli majoneesi ja hapukoorega koos, tilli ja murulauku ja ka hakitud rukolat, minu selle suve leid, kõikjale veidi mõrkjalt pähklist rukola rohelist lisada.  Ja punane sõstar sobib sinna nagu valatult. Kahju, et meil veel poes koduaia sõstraid ei müüda, mida Belgias ja Prantsusmaal supermarketites küll kohata võib. Et marjad ei ole ainult kookidesse mõeldud, vaid sobivad maitse poolest ja kaunistuseks ka vahvatesse eelroogadesse. 

Vahel saab üks tee otsa ja sulguvad uksed ja alati loodad, et avaneb mõni uus, veelgi põnevam ja inspireerivam, loomingulisem, lahkem ja külluslikum. Tulevad uued võimalused ja haihtuvad vanad hirmud ja komistuskivid.  Alati on läbielatust midagi õppida, et uuel teel midagi teisiti teha.

Kommentaare ei ole: