Päikese kullaroosatriibuline viirg taevahallil, vihmajärgne märg rohke niiskus, lokkav suveroheline nii lillepeenras kui aias. Maasikad korjavad aplalt punapõskedesse puna, ikka ühelt poolt ja teiselt poolt ja loodan, et vihmast oli piisavalt kasu ja et nüüd päike võtab vähemalt korraks mõneks päevakski taas võimu. See on looduse seis. Muidugi karikakrad upitavad valgeid õielehti, armastab, ei armasta ja pojengide roosa poetab õue puhmas, uhke punaroosalise põõsa, valged pruutroosad on veel pungas. Ja kollased päikeseliiliad, need varajased. Amplites on mul igasugust värvi petuuniad, pastelset roosat, kirgast roosat, vaarikaroosat, roosa-valgekirjut ja kollast ja pildid tulevad järgmine kord.
See suve algus on meie peres eriline olnud. Tütar lõpetas ülikooli ja poeg põhikooli. Ja veidi peatun tänases sissekandes toidupoole peal, kuna tegemist on ju ometi toidublogiga. Tütre lõpetamine oli kaunis kultuurses Viljandi linnas ja olin facebookis silma peale visanud Aiakohvik Basiilikule ja nii me sinna hirmsasti lõpupeo peolauale minna tahtsime. Veidi konarlikuks kujunes see tellimise ja kokkuleppimise tee, aga kui õige päev oli käes, siis lootsime, et meid ka peale aktust oodatakse. Ja kui tõesti armas, pidulik, sügavalt kultuurne aktus läbi sai, õnnitlused sinimusta ähvardava pilvemassi all ja aina tõusva tuule all mööda said. Samuti lõpetajate imearmas oma direktori vastuvõtt, suundusime Aiakohviku otsingutele. Tuul tõusis, lehed lendusid puudelt ja ilm oli tormi meelevallas. Õnneks aitasid meid moodsad navigatsiooni seadmed ja me ikka lõpuks leidsime Pirni tänava õnnelikult ülesse. Kui aadressi täpselt ei tea, siis naljalt sinna kanti ei satu. Tuul tahtis siidi seljast viia. Aga olime täitsa õnnelikult õiges kohas, sest sildi leidsime alles keldrisse viivalt ukselt. Aga armas neiu juhatas meid lauda ja laual ootavad šampuse, veeklaasid, esimese käigu kate näitas, et meid on ikka oodatud. Tõeliselt armas, aga üsna väike koht. Saime oma kihiseva cava ja toredaid sõnu ütlema hakata, mis ka peale lilli mõeldud oli. Lõpuks tulid ka praed, kuni kuulasime tütre aktuse elamusi, korralduse tagatoa saladusi ja edasisi plaane. Praed olid ausad. Parmesanikana pestoriisiga ja BBQ ahjus tehtud seafilee mustsõstra kastmes tüümianikartulitega. Mina sõin kana, mis oli mahe ja pehme, kuna ma üldse ei armasta basiilikut, siis jäi inetult minust pestoriis maha, aga see on ainult minu süü. Värske salat oli igavate killast kogu kodumaiste blogijate staffile, aga kui on pikk päev juba selja taga ja kõht tühi, siis pole gurmeeks enam erilist aega. Seafilee sai ka ainult kiidusõnu ja lisandite üle keegi ei nurisenud. Magustoit oli tõeline pärl, mille olimegi valinud välimuse järgi, toorjuustu-marjavaht vaarikatega. Aga minusugune hull tahtis kindlasti sinna rammusa kreemi vahele riivitud röstitud leiba või küpsise natukest või mingit muud kulinaarset imet, mis raske kreemi kergeks teeks. Muidugi vahune mõnus cappucino päästis ka päeva. Istumine oli õdus. Lapsed rääkisid oma plaanidest ja tore ja vahetu oli ka tutvuda oma tütre noormehe perega. Tegime pärast tormituule järgses aias ühispilte ja siis oli juba kahju lahkuda, et seal õdusas aiaski oleks tore olnud head külma veini nautida ja elu üle arutada.
Poja põhikooli lõpetamine oli siin meie maa kodukandis ja palju väiksemas võtmes ja mõõtmes. Ja aegade kiire lennu tõttu tegime piduliku lõunasöögi oma aias hoopiski enne aktust. Lõhe toorjuustu-majoneesikattes ürtidega, köögiviljaraguu ,värske kartul, marineeritud punane sibul, värske salat, maasikad, juustu-oliiviliud. Lihtne, kiire, kuid veidi pidulikum söök suvises päikeselõõsas ja kui kõht täis, sättisime end valmis. Tore oli poega esimest korda ülikonnas näha ja raske seda aktuse-eelset ärevust rahustada. Tütart ma aktuse eel ei näinudki ja pabistasin suuresti, et kuidas ta pühapäeva hommikul endale ikka patsi pähe sai, kui ükski juuksur eriti ei viitsi pühapäeva varahommikul töötada või vaba päeva töiseks teha. Aga selleks on head sõbrad, aitäh Heleriin, Karl. Hea puuviljatort ja kohv peale poja imelikku aktust, kus mitu korda piinlik pidi hakkama, kuigi ei oleks tohtinud, oli ka ehk asja eest. Pärast ja siiani imetlesin kauneid lilli ja olin LIHTSALT õnnelik, et mul nii tublid ja armsad lapsed on. Head teed, lõputut lendu, aga et kodutee oleks alati jalge all ja süda soe ja õigel kohal!
Aeg lendab ja kuidagi ei jõua blogisse midagi ülesse panna ja kirjutada. Kuna suvekuud on kätte jõudnud ja meie pere sünnipäevad on kõik suvel, siis sai algus ju lahti tehtud. Minu sünnipäeva eel oli mul juba rohkelt toredaid üllatusi. Eriti põneva paki tõi mulle postiljon. Adressaati lugedes juba läks süda soojaks, minu armas Toidutare sõber Merike, Suur Küpsetaja, kes saatis mulle sünnipäevaks toreda kingituse. Ja ma teadsin täpselt, mis seal sees on. Lepatriinudega kaunis linane põll ja pajakindad, just vajalikud Lepatriinukööki. Uhkustan siis nendega teie kõigi ees ja luban tihedalt kasutada ka. Tänan, Sind, Merike, veelkord nii, nii toreda üllatuse eest!
Sünnipäevalaud oli traditsiooniline. Veidi põnevaid salateid, nagu ikka, avokaado-makrasalat, oa-kartulisalat, värske salat, juustuvalik, redisevaagen kreekerite ja redisemaitselise toorjuustuga. Heeringas hapukoore ja sibulaga peab ikka laual olema. Veidi rõõmsalt roosat soolalõhe ja grillisime jogurtimarinaadis kanafileed, erinevaid vorste. Nautisime veini ja šampust ja lõime peale südaööd kõvasti tantsu. Tort oli kolmekihiline, vahel kreem ricotta kohupiimapastast, vahukoorest ja banaanist. Iga kihi vahel rikkalikult riivitud halvaad. Katte all ka halvaa ja kaks suurt pakki vahukoort suhkruga, maasikad, piparmündi rohelised lehed otse maitsetaimede peenrast, mida hing veel tahta suudab. Aitäh head sõbrad, kes kõik õnnitlesid, kohale viitsisid tulla, kirjutasid, helistasid või sõnumeid saatsid. Olete kõik kallid!
Pääsukesepaar kudrutab maja kõrval liinil, nagu armsad vastarmunud. Linavästrik vilkalt ja väledalt otsib Rexi nina eest toitu ja on end mugavalt tundma hakanud koera majakese plekist katuseäärel. Koer vaatab suurte siiraste silmadega küsivalt. Värskendav suve alguse vihm pudendas õunapuu valkjad õied rohelisele murule nagu helmed. Maasikad on kaunis valges õite kõrghetkes. Ja roosade rõõmsate vartega rabarber on suursugune roheline aiaehe.
Rabarberiaeg võimutseb praegu. Lisaks tavapärastele kissellidele, magusatele kookidele, võiks rabarberit kasutada lihamarinaadides, käima võiks panna mõnusa roosahõngulise kange suvenapsu, soolased kodujuustusalatid või värsked salatid grilli kõrvale lausa kutsuvad seda hapukat roosakat vart lisama. Millal siis veel, kui mitte praegu!? Oblikhappe sisaldus rabarberivartes on suve alguse poole alati nõrgem. Lisades salatitele head kitsejuustu või koogile kohupiimakreemi, tasakaalustame organismis oblikhape halba mõju. Ja vaevalt, et rabarber me laual nüüd 7 päeva nädalas on. Aga mõne koogi olen minagi teinud. Üks tuli hästi magus ja teine just hapukas, tõstes esile rabarberi tõelist hapuhõngulist maitset. Põhjad tegin samad, täidis ja kate erines ja võibolla esimese koogi puhul jäi 26cm vorm pisut suureks.
KOOGIPÕHI: 150g võid, 2 munakollast, 1 dl suhkrut, 1,5dl nisujahu, 1 dl kartulijahu, 1 tl küpsetuspulbrit
TÄIDIS 1: 3 rabarberivart, 1 dl suhkrut, tükike ingverit, 2 spl jahu, vett
TÄIDIS 2: 300g rabarberit, 1 apelsin, 1 spl kartulijahu, 1 spl suhkrut
KATE 1: 2 munavalget, 1 dl suhkrut, 1 Otto ricotta kohupiimapasta
KATE 2: 4 munavalget, veidi soola, sidrunimahla, 1 dl suhkrut
Põhja jaoks vahusta toasoe või suhkru ja munakollastega, ühenda kuivained ja lisa taignale, pane 30minutiks külmkappi. Mätsi taigen koogivormi põhjale, tee kahvliga sisse augud ja küpseta eelsoojendatud ahjus umbes 15 minutit 200kraadi juures. Esimese täidise jaoks kuumuta veidi vett, lisa tükeldatud rabarber, riivitud ingver ja suhkur, lase veidi podiseda, lõpuks lisa kiirelt segades paar lusikatäit jahu, jahuta täidist. Teise täidise jaoks haki rabarber, koori apelsin ja tükelda, sega vajaliku koguse kartulijahu ja suhkruga, võib kartulijahu rohkemgi lisada. Katte 1 jaoks vahusta munavalged suhkruga kõvaks vahuks, sega õrnalt hulka kohupiimapasta. Kata küpsenud põhi rabarberitäidisega ja jaga ühtlaselt munavalge-kohupiimakate koogile. Küpseta 200 kraadi peal 15-20 minutit. Teise katte jaoks vahusta munavalged vähese soolaga kõvaks vahuks, siis lisa järk-järgult suhkur, sorts sidrunimahla, pane küpsenud põhjale rabarberi-apelsinisegu ja kõige peale munavalgevaht, küpseta kuumust alandades 180 kraadi juures kuni 20 minutit. Ahjud on muidugi erinevad. Jahuta kooki esmalt avatud uksega ahjus, ikka see vanaemade nipp, siis hiljem tõsta kook välja ja lase lõpuni maha jahtuda. Esimene kook tahtis vägisi enne otsa saada, kui kihid kõik lõplikult tahkunud olid, nii et soovitan siiski päris maha jahutada, kook ära peita ja süüa umbes 4-5 tunni pärast.
Neid kooke võib ka nimetada Eurovisiooni nädala erikookideks, sest vanasti oli meie peres komme ikka Eurovisiooni õhtuks kook küpsetada. Vahepeal kiires töökarussellis see traditsioon hääbus, aga sellest aastast siis taas au sees. See tiivade kasvamise tunne ja lendutõusmise kerge katse on jätkunud terve nädala, kuigi vahepeal on mind nõutuks teinud mõned kohatud mökerdised, mis minugi silma riivavad ja loodan, et keegi neid minu kraesse ei aja. Aga ma ei lase oma tujul langeda, kuna eile kaitses mu tütar oma diplomitööd ülikoolis hindele "A" ja lõpetab peagi cum laude. Olen uhke Su üle, kallim kullast! Ja juuniga ongi alanud meie laste lõpetamiste ralli ja sünnipäevade kuu. Lähen nüüd vahepeal Pedasele appi ja õhtul hakkan vaaritama salateid ja kooki küpsetama, sest esimene sünnipäev juba homme ja loodan, et mees ka täna Belgiast kodu poole tulema saab. Kaunist juunikuud kõigile!:)
Õunapuuõite roosa-valge pilvepahvak. Helesinised meelespead nagu rahulepe kevadest suvesse. Imehästi lõhnavad pruutvalged piibelehed. Äraõitsenud vahutupsuline võilillemeri põlluäärtes. Sirelililla valitsemisaja algus. Maikuu lõpusirge on kauneim aeg Eestimaa looduses. Eurovisiooni lauluvõistluse Eesti kõrge 6.koht, milles Ott Lepland helises hinge oma suurepärase, võimsa esitusega, see ehe emotsioon ja adrenaliin õnnestumisest on andnud argipäeva lausa tiivad. Südamest südamesse, puudutasime pilvepiiri, paradiisigi. Kuulamise karismaatiline kõrghetk.
Heade hetkede krooniks premeerisin end kuningliku salatiga, mis samas oli nii imelihtne, aga paitab seda head sisemist enesetunnet.
1 karp kuningkrevette soolvees
2 keedetud muna
veidi lehtsalatit
natuke värsket kurki
kirsstomatit
sidruniviile
röstitud täisterasaia
majoneesi, hapukoort
soola, piprasegu
Laota roheline lehtsalat taldrikule salati põhjaks, peale puista kurgiseibe, kirsstomateid, rösti täisterasai, lõika kolmnurkseteks tükkideks, keedumuna sektoriteks, sidruniviil neljaks, keskele nõruta terve karp kuningkrevette. Krevetisalat nõuab iseenesest heaks õnnestumiseks majoneesipõhist kerget kastet, hüpitavaks meeleheaks klaasike külmapärlenduses rose veini. Lihtsuse lõõgastav lotovõit.
Kollane võilille õievaht teepervedel. Nurmenukkude õrnkollased õiekellukad. Kollane on ka õitsele puhkenud harakalatv põllu ääres, üksikud ülased metsa all veel. Päikese paiga on õide puhkemas mandlipuu roosa pitsivaht. Kaunid punased, oranžid, purpurpunased, lillakirjud, kollased tulbid. Valge kirsiõite võrk. Toomingate vänge, kevadesse kuuluv lõhnav helevalge õiemeri. Mesimummude ühtlane sumin maitsva kevade kohal. Lindude pesa punumise kõlavad sirinad. On kaunim aeg Eestimaal.
Kodujuust on niisugune võrratu eriline toiduaine, mis võiks eestlasel olla palju sagedamini toidulaual. Kodujuust sobib väga hästi igasugustesse soolastesse salatitesse üllatavaks eelroaks, suurepäraseks grilli täienduseks või krapsakalt ka külma kastmesse. Mulle väga meeldib valmistada vaba käega suurele taldrikule laotud salatit, kuhu fantaasia ja maitsetega mängides on võimalik kaunis kooslus luua. Varakevadine roheline vitamiin umbrohust saab ka alati peidetud kodujuustu ja muna sekka, kui naat tundub maitsetu, nõges karvane ja võilill mõrkjas. Kõige maitsvam roheline leht on ehk nurmenuku heleroheline õrn leht. Ja mesimagusad kollased õied.
Suure taldrikutäie salati jaoks läheb vaja:
frillice salatit
100g taist suitsusinki (nt Rakvere)
2 keedetud muna
100g kodujuustu (Alma)
veerand keskmist kollast melonit
veidi oranži paprikat
väheke punast sibulat
Kaste: 2 dl hapukoort või maitsestamata jogurtit, meresoola, piprasegu, punast sibulat natuke, punt rohelisi naadilehti, võilillelehti, nurmenukku, nõgest, murulauku, peterselli, rohelist sibulat
Keeda munad, üks muna riivi peeneks, teine muna lõika sektoriteks. Haki taine hea sink. Koori melon, eemalda seemned ja pehme osa ja tükelda väikesteks kuubikuteks. Haki paprika ja punane sibul. Laota salatilehed kaunile suurele taldrikule. Keskele puista singi taised kuubikud, singi peale nõruta lusikaga liigsest vedelikust kodujuust. Meloni kuubikud ringina singi ja kodujuustu ümber. Kaunis oranž söögiisutekitav paprika ja punane mahe sibul särtsuks. Keskele kuhja riivitud kollakirju muna ja munasektorid, puista üle moodsa rohelisega, kenad nurmenuku leheotsad, pikemad murulaugu tükid, peterselli käharat või rohelist sibulat. Aga targem on kogu kasulik roheline umbrohi peita koorese kastme sisse.
Kui mul lõpuks salat valmis oli ja olin veerand päevast pildistamisele pühendunud, leidsin ma kapist veel väheke soolvees krevette, mis sobisid nagu i-le täpiks ja väikeseks preemiaks mulle õnnestunud salati eest. Meloni magusus ja taise singi soolasus koos kodujuustu ja muna pehmusega ja rikkalikult rohelisi vitamiine. Kevad on kaunis!
Retsept ilmus www.buduaar.ee´s
Emadepäev on küll homme, aga olude sunnil tähistasime me lastega seda täna, kuna kook oli ka juba varakult valmis tehtud. Ja peolaua katsin ikka mina ja lapsed olid nagu kallid külalised mu lauas. Loodan, et kunagi on ka vastupidi. Tegin eelroaks advendiajal valmistatud imehead avokaadosalatit ja kuna mul oli see salat ka blogisse ülesse panemata, aga novembrikuised pildid nii jõulumaigulised, siis tegingi salati uuesti läbi. Milleks need väljamõeldud salatid siis õieti on, ikka uuesti tegemiseks ja mõnusaks maitsmiseks. Avokaadot saab ainult armastada, kasulik pähkline vili sobib hästi krevettidega, aga väga hea salati saab ka makra ja munaga. Kaunistuseks lisades külmsuitsulõhet, mis tõstab muidu maheda salati soolakat maitset.
1 avokaado
4 keedetud muna
2 šalottsibulat
veerand pikka värsket kurki
2 pakki lumekrabi
majoneesi, hapukoort
viie pipra segu, meresoola
kaunistuseks külmsuitsulõhet, kirsstomateid
Haki lumekrabi või makra, riivi munamass, peenesta sibul ja kurk, koori ja tükelda avokaado, sega majoneesist, hapukoorest kaste, maitsesta. Serveeri näiteks Martini pokaalides, keera külmsuitsulõheviil veidi viltu, kirsstomati poolikud, munasektorike, kurgiviiluke kaunistuseks.
Torti planeerides oli mul algne, pikaaegne plaan šarlotti küpsetada, aga mõtlesin ka jogurtitordi peale. Ja väga maitsev on rabarberijogurt kaeraga, kuna rabarberi hooaeg on just alanud, siis mõtlesingi panustada rabarberile ja kuna selle kaunilt roosaka kevadekuulutajaga sobib hästi ka maasikas ja näiteks apelsin, siis pidin maasika jahile ikka linna poole sõitma. Aga poes ülisuurt ja rikkalikku jogurti valikut silmitsedes oli soodus naturaalsel Tere maasikajogurtil ja tegin valiku maasika kasuks. Puuviljadeks valisin lisaks maasikale, kollased virsikud ja rohelised kiivid, sest tahtsin, et emadepäev oleks seekord värvikas.
1 pakk tiramisumaitselist küpsist (180g)
110g võid
2x 380g topsi naturaalset Tere maasikajogurtit
1 suur pakk vahukoort
10 tl suhkrut
1 tl vanilliinsuhkrut
1 ricotta kohupiimatoru (Otto)
20g želatiini
200ml virsikukompoti vedelikku
300g maasikaid
3 kiivit
4 kompottvirsikut
veidi šokoladi tükke
piparmündi lehti
Purusta küpsised kombainis, sulata mage või, sega küpsisemassiga. Vooderda 26cm koogivormi põhi küpsetuspaberiga, mätsi küpsisesegu vormi põhjale, pane külmkappi tahenema. Pane želatiin 15 minutiks virsiku kompotivedelikku paisuma. Samal ajal valmista kreem. Sega jogurtitopsid sametise kohupiimaga, vahusta vahukoor suhkru ja vanilliinsuhkruga. Rohkem ma kreemi üldse suhkrut ei lisanud, et jääks niisugune mõnusalt naturaalne ja mahe. Lisa veidi puuviljatükke ja šokolaadi. Kuumuta paisunud želatiin pliidil, jahuta ja nirista ettevaatlikult segades kreemi hulka. Kalla kreem küpsisepõhjale ja pane vähemalt 5t külmkappi tarretuma. Enne kaunistamist lõika jogurtitordi äär terava noaga ettevaatlikult lahti, libista koogitaldrikule, eemalda küpsetuspaber. Kaunista puuviljadega ja piparmündi aromaatsete roheliste lehtedega.
Avokaadosalat oli mahe ja imehea, soojaks toiduks oli meil tomatine küüslaugurikas marineeritud kana, pruun riis, värske salat ja jogurtitort oli suussulav, mahe ja tõsiselt maasikane. Aitäh, kallid lapsed, Kristin ja Karl Marten, armastan teid üle kõige maailmas!:)
Kingitusena unustasin ära märkida minu toidukire meelissõnadega Eesti looduskosmeetika brändi JOIK sojavahast lõhnaküünal maasika ja rabarberiga ning kooriv kaeraseep meega. Lõhnavat kevad-suvist meeleolu ja kaunist palet südamest lootes!:) Kaunist emadepäeva kõigile emadele, vanaemadele. Ema on ainulaadne, ema on kõige algus. Armastusel ja meestel pole siin muidugi väiksem osa. Õnnelik, et armastust on mu ellu seni jätkunud.
Mõlemad retseptid on nüüdseks ilmunud ka www.buduaar.ee´s
Muffinid on mõnusad. Tänapäeval ehk ongi muffinid esimesed küpsetised, millega lapsed ja ka poisid just küpsetamisega käe valgeks saavad. Kasutades küll ehk poe valmis pulbrit, aga algus seegi. Kui eelmisel aastal Meisterkoka saade jooksis, imetlesin sealseid osalejaid, eriti võitjat Whitneyd, et muffini retsept kohe peast võtta on ja tundus, nagu oleks ta muffinite küpsetamise keskel üles kasvanud. Aga mis need muffinid muud ole, kui väikesed keeksikesed ja kuigi siis, kui mina noorem olin muffinipanne veel ei eksisteerinud, keeksi küpsetati ikka küll rosinatega või kirjult kakaoseks, mõnusalt võiseid, kollaste maamunadega. Nüüd otsisin juba pikalt endale sobivat retsepti, kus muffin jääks mõnusalt mure ja kerkiks kenasti ja maitseks hästi. Ja küll oli ühe taigna puhul, et taigent oli rohkem, kui 12 muffinipesa nõudis või ei kerkinud kollane keeksike kenasti. Lõpuks mitme katsetamise käigus sain meelepärase muffini just niimoodi:
100g pehmet Eesti võid
2 dl suhkrut
1 suur muna
100g hapukoort
3 dl jahu
1,5tl küpsetuspulbrit
veidi apelsinikoort
1 porgand riivitult
mustsõstraid, pohli või muid marju
Vahusta pehme või suhkruga kohevaks vahuks, lisa muna, kui munad on väiksed, lisa 2. Sega küpsetuspulber jahu hulka ja lisa hapukoorega vaheldumisi taignale. Riivi veidi apelsinikoort ja porgand. Lisa taignale. Täida muffini pabervormid kolmveerandi osas taignaga, pane peale meelepäraseid marju. Küpseta eelkuumutatud ahjus 200kraadi peal kuni 30 minutit, jahuta avatud uksega ahjus, kui kuumus välja keeratud. Muidugi võib kauni tuhksuhkru loori muffinitele puistada või sametise kreemi kokku segada. Kui homseks küpsetusplaan ununenud, jõuab vara hommikul emmele ka muffinivirna küpsetada ja hea tassi kohviga unevõru silmade ümber kallile emale üllatus teha.
Retsept ilmus www.buduaar.ee´s
