Ma ei teagi täpselt, millal ma kodujuustu just soolase toidulisandina enda jaoks avastasin. Sest lapsepõlves ikka ema pani kaussi ja raputas suhkrut peale. Oli niisugune teralisem kohupiim mu meelest ja kõik. Nüüd aga otsin muudkui võimalusi, mida sinna lisada, kuidas üks hea salat kokku taas keerata. Kuna siin viimasel ajal on üsna palju kokkatud, söögikordi ikka mitmeid kordi päevas, siis ühel õhtul panin laiska. Aga lõpuks see viib ikka pere heeringapaki kallale. Ja neid võileibu teen ju mina. Siis mõtlesingi, kui teeks ühe tummise kodujuustusalati ja hoopis heeringaga. Panin siis kõikvõimalikku, mis jälle kapist leidsin, sibulat, tomatit, marineeritud kurki, vist isegi õuna, maitserohelist. Pärast ainult kahetsesin, et muna ei viitsinud keeta. Muna teeb salati alati mahedaks. Hapukoore ja maitseainetega segasin parajaks ja oligi õhtusöök olemas, kuuma kartuli mõtlesime juurde, siis oleks asi täiuslik olnud.
Kui grilli hooaeg algab, siis fooliumis kartulitele on parim lisand kodujuustusalat, makra või heeringaga, tuunikala sobib ka oivaliselt. Kord leiutasimegi jälle õhtusöögita õhtul pojaga kahekesi tuunikala-kodujuustusalati, riivisime toorest porgandit lisaks tuunikalale ja seekord ei pannud hapukoort, vaid tegime õli-mee-sinepikastme ja maitses oivaliselt. Magusate kookide jaoks head kodujuustu ei raatsi raisatagi!:)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar