Hapukapsasupp tomati ja kartulipudruga

 

Pühapäev oli ikka meie peres lapsepõlves hapukapsasupi päev. Eelmisel päeval tehti kartuliputru, isa viskas sinna ka vahel kruupi sisse, siis jäi kuldne supikroon nagu tihkem ja seda serveeriti külmalt hapukapsasupile. Emad ja vanaemad keetsid hapukapsasuppi muidugi kõhualuse kerges soolas olnud sealihaga. See oli see kõige õigem. Nüüd, kui turgu just ei külasta, siis asendab mõneti seda soolapeekoni nimeline toortoode. Mina sellega keetnud ei ole. Mulle meeldib sageli ikka ribikondiga hapukapsasuppi teha ja ega ei juhtu ka midagi, kui hoopis teha kanaga. See valminud kõhualune tõsteti alati supist välja eraldi taldrikule jahtuma ja sealt sai mõnusaid viilakaid leivale supi juurde lõigata, ohtralt veel kange sinepiga üle määrides. Nüüdseks on kõhualusest sealihast pigem gurmeetükk saanud, mida pikalt küpsetatakse madalal temperatuuril ja mida krõbedam on siis kamar, seda õnnelikum on sööja. See kartulipudru lisand hapukapsasupis on vist rohkem omane Harjumaale. Mulle meenus hiljuti, kunagine lugu, kuis mu tütrel käis vahetusõpilane Hollandist ja siis teda maale tuues tellisime vanaemalt just hapukapsasuppi ja kartuliputru. Ja, kui kõik sööma hakkasime, siis Hollandi tüdruk ikka võttis saia ja kastis sinna hapukapasasupi mõnusalt hapukasse leende. Aga, kui nägi, et meie sööme teistmoodi, kartulipudru supile pannes, proovis ta ka selle järgi. Hiljem sai tal sellest lemmiksupp. Aga, kui Ukraina kapusnjaki peale mõelda, siis olen retseptides täheldanud, et supi sisse lisataksegi mõned pudruks tambitud kartulid. See teeb supileeme tummisemaks. Sest nii juhtub mõneti ka siis, kui see kartulipudru kuhi lihtsalt on supi peal ja hakkad rahulikult sööma ja see aeg luubis seguneb supi hapuka vedelikuga. Jube hea. Tõeline lapsepõlvetoit. 

Hapukapsasupp:
700 g Saaremaa pehmet sea ribiliha
vett
1 kg Kadarbiku hapukapsast porgandiga
1 suur sibul
1 suur porgand
4 tomatit
5 küüslaugu küünt
maitserohelist
2 loorberilehte
5 vürtsitera
10 musta pipra tera
suhkrut
soola

Pane ribiliha külma veega keema, riisu hoolikalt vaht, puhasta potiäär mustusest. Pane ribitükkide peale hapukapsas, siiruviiruliselt hakitud sibul ja riivitud porgand, lase hetkeks veel keema tõusta. Hapu teeb tavaliselt kohe oma töö ja siis vahtu enam ei teki. Keera kuumus madalaks ja lase supil tunnike või rohkem valmida. Mul üldiselt meeldib maitsestada kohe ja ei armasta väga seda tsirkust, mida soovitatakse ka süldi maitsestamisel, et maitsesta lõpus ja et ikka soola rohkem. Lõpus käib ainult timmimine. Aga need vürtsi- ja pipraterad ja loorberileht või misiganes maitseaine tahab kohe oma tööga peale hakata. Kui hapukapsas ja liha on valmis, võta liharibid potist välja, tükelda väiksemaks, eemalda vajadusel kondid, pane suppi tagasi. Lisa nüüd tükkideks lõigatud tomat ja purustatud küüslauk ja maitseroheline. Tasakaalusta nüüd ka suhkruga ja keera kuumus välja. Nüüd võid ka supi lausa tunniks või rohkemaks ajaks seisma jätta ja õue kevadet püüdma minna. Ja soojendamisel läheb supp igapäevaga aina paremaks. Kartulipuder valmista ikka klassikaliselt, kuuma piima ja kvaliteetset võid kasutades. Serveeri hapukapsasupp kartulipudru lisandiga või soovil hapukoorega. Hammusta kõrvale head kodumaist seemneleiba. Hapukapsas on vajalik probiootikum, teeb kõhule pai. Võid ju ka lihata hapukapsasupi keeta, kui soovid. Aga söö ka hapukapsast toorelt mõne prae lisandina, pane lihtsalt kenasse kaussi, raputa peale tsipake suhkrut ja sega mahlad lahti. Puista peale jõhvikaid, pohli. Ilus ka pealekauba.