Pühapäevasupp

 Talv ei taha kuidagi ära minna ja ei lase kevadel tulla. Kuigi varahommikused linnusäutsud meenutasid lausa suve aovalguses hommikut oma kõlalt. Tuul on tige ja õhk on lausa jäine. Kuum supp on ka niisugusel ajal asjakohane, kui aastaaegade vahetus jääb kummaliselt toppama. Nimetasin selle tänase supi pühapäevasupiks, sest see on eriline ja teistsugune, see võiks ka olla pühapäeva pada. See supp on inspireeritud shurpa supist, mida tehakse Usbekis elaval tulel õues ja korralikus malmpajas, kasutades esimese järjekorrana kindlasti lambaliha ja ribi või häid loomaliha tükke, kus on ka konte ja magusat üdi. Liha võib ka eelnevalt küüslaugu, sibula ja rikkalikke vürtsidega marineerida, et anda maitsele jumet. Selles roas peab kindlasti olema tohutult maitsev ja hea puljong ja rikkalik köögiviljavalik lõigatakse suuretükilisena. Nagu eestlastel on lühikese leemega köögivili, mida mitte segamini ajada ühepajatoiduga, kus köögivili tükeldatakse väikseks. Pühapäevasupi jaoks mul olid aga siiski sea pehmed ribikondid. Vahel võib juhtuda ka nii, et pead lihtsalt mingi koju varutud tooraine ära tegema. Ja liha vajab ka pesemist, kupatamist, kui pole tabanud õigel ajal maitsestuma panna. Köögivilju peab olema rohkelt, kartul suure tükilisena, porgand uhkete paksude seibidena, tomatid ja sibulad tervelt ja magus punane paprika, tipuks veel maitserohelist ja küüslauku ja ka tšillipipra kauna, kui on. 

1,5 kg Saaremaa sea pehmet ribiliha
vett
6 kartulit
3 suurt porgandit
10 kirsstomatit
1 magus punane  paprika
2 sibulat
tilli, peterselli, rohelist sibulat
soola
3 loorberilehte
punast paprika pulbrit
piprasegu
3 vürtsitera
10 musta pipra tera
kurkumiga vürtsisegu
5 küüslauku
veidi värsket ingverit

Loputa liha külma veega ja kupata vajadusel. Puhasta pott ja pane liha külma veega keema, riisu hoolikalt vaht ja hiljem puhasta ka potiääred. Lisa soola silma järgi ja loorberilehed ja pipraterad, vürtsid, ingveri viilud. Valmista ette köögiviljad, koori ja tükelda kartul üsna suurena. Koori porgandid ja lõika parajateks juppideks. Eemalda sibulatelt koor ja viiluta siiruviiruliseks, aga võib sibulat ka palju rohkem panna ja lisada siis tervena. Lõika paprika väiksemaks, tomatid jäta terveks. Kui ribiliha pehmeneb juba, lisa kõigepealt porgand ja sibul, siis kartul ja lase vaikselt leemel podiseda. Puista nüüd tilli ja peterselli, mul oli sügavkülma kraam, kui on värske, siis lisa see lõpus. Maitsesta punava paprika pulbriga, kollase kurkumi sisaldava vürtsiseguga, pirpaseguga, võib lisada ka tšillihelbeid. Lõpuks lisa korraga kirsstomatid, magus paprika ja ka  purustatud küüslauk. Mõne minuti pärast keera kuumus välja ja lase supikatlal tunnike seista ja maitsestuda. Serveerimisel puista üle rohelise sibulaga. Porgand ja kartul jäävad hoopis teise maitsega, maitsed nagu plahvatavad suus, magus ja vürtsine ühtaegu. Pisike punane tomat paugutab oma sisu kuumalt sulle suhu, see on nii hea ja magus, et unustad hetkeks selle, et kuskil on sõda ja hukkuvad inimesed. Ja et väljas on hetk, kui talv kakleb kevadega ja ei taha  kuidagi ära minna. See leem jääb huvitava maitsega, paprika võluv magusus ja tomati värskus. Selle leeme võib adžika ja mõne tomatihoidisega ka tomatisemaks teha.  Pühapäevad ei pea lõhnama ainult pannkookide küpsetuse järele.